Jugoslaavia lagunemine • Pärast kommunistide võitu teises maailmasõjas moodustati kuuest vabariigist Jugoslaavia Sotsialistlik Föderaalne vabariik. • Lisaks moodustus Serbias kaks iseseisvat provintsi: Vojvodina ja Kosovo. • Jugoslaaviat hakkas juhtima Josip Bronz Tito. • Tito surm 1980. aastal nõrgestas föderaalset valitsust, sest enam ei suudetud tegeleda poliitiliste probleemidega. • 1987 aastal tuli Serbias võimule Slobodan Miloševic, ja läbi mitmete populistlike sammude sai ta oma kontrolli alla Kosovo, Vojvodina ja Montenegro. • 1990. Aastatel saadeti Jugoslaavia Kommunistlik partei koos föderaalsete piiridega laiali. • 1990. aastatel kaotasid kommunistid
Bulgaariaga idas, Kreekaga lõunas ja Albaaniaga kagus. Aadria meri oli läänes. Kõige olulisim muutus piirides oli 1954 aastal, kui Trieste Vaba Territoorium laiali lagunes Osimo lepinguga. Jugoslaavia Tsoon B, mille suurus oli 515,5 km², sai Jugoslaavia SFV osaks. Tsoon B oli juba varasemast okupeeritud Jugoslaavia Rahvusliku Armee poolt. 1974 Serbia mõju vähendamiseks Jugoslaavias rajab Tito Serbia vabariigi territooriumil Kosovo ja Vojvodina autonoomsed provintsid. Kosovos moodustavad enamuse albaanlased ja Vojvodinas ungarlased. -1980 sureb Josip Broz Tito, kes suutis mitmerahvuselist Jugoslaaviat oskuslikult koos hoida. -1980. aastate majanduslangus teravdab rahvussuhteid. Haldusjaotus Seespidiselt oli riik jaotatud kuueks Sotsialistlikuks Vabariigiks ja kaks Sotsialistlikku Autonoomset Vabariiki olid Serbia Sotsialistliku Vabariigi osad. Föderaalne pealinn oli Belgrad. Vabariigid ja autonoomsed vabariigid olid:
Balkani tragöödia ehk Jugoslaavia kriis Jugoslaavia: · Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. · Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) · Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus: · 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. · Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. · Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust.
Jugoslaavia kriis http://www.ciee.org/highschool/host-schools/lessonplans/images/mapyugoslavia479x484.gif Jugoslaavia Jugoslaavia nime kandis perioodil 1918-2003 Balkani poolsaarel eksisteerinud liitriik. Liitriigi ametlikke nimesid on olnud mitmeid. Näiteks: Jugoslaavia Kuningriik (1929-1941) ja Jugoslaavia Föderatiivne Rahvavabariik (1946-1943) Sinna alla kuulusid: Bosnia ja Hertsegoviina, Horvaatia, Makedoonia, Montenegro, Serbia (kuhu kuulusid veel Kosovo ja Vojvodina) ja Sloveenia. Tragöödia algus 1989. aastal tahtis mitu Jugoslaavia osariiki iseseisvaks saada. Liitriigi lagunemine muutus paratamatuks, kuna Serbias (Jugoslaavia tuumikus) tuli võimule endine kommunistlik liider Slobodan Milosevic, kes võimu säilitamiseks mängis marurahvuslikel tunnetel. Lääneriigid üritasid Jugoslaavias toimuvast eemale hoida, kuid tunnustasid siiski selle osade enesemääramisõigust.
• ESIMESENA LÕI LAHKU SLOVEENIA(LÄÄNESTUNUD, AUSTRIA MÕJU. KATOLIIKLASED) • HORVAATIA- SUUR, TUGEV, USTAŠŠID • SUUR SÕDA • BOSNIA-HERTSOGOVIINA-MOSLEMID • GENOTSIID. HOLLANDI RAHUVALVAJAD. SREBRENICA. MASSIHAUAD. • SLOBODAN MILOŠEVIC- ANTI KOHTU ALLA HAAGIS • NATO SEKKUS • TÄNASEKS ON 6 RIIKI: SERBIA, SLOVEENIA, HORVAATIA, BOSNIA-HERTSOGOVIINA, MAKEDOONIA, TŠERNOGOORIA(MONTENEGRO) • KOSOVO- ELAVAD ALBAANLASED, KUULUTAS END ISESEISVAKS • VOJVODINA- UNGARLASED • FYROM- VARASEM JUGOSLAAVIA VABARIIK MAKEDOONIA POSTSOTIALISTLIKUD MAAD • ENDINE NSVL, IDA-EUROOPA MAAD • PALJU PROBLEEME: 1) MAJANDUSLIKUD, MAHAJÄÄMUS LÄÄNEST 2) REFORME 3) VALITSUSPROBLEEMID 4) KURITEGEVUS 5) RAHAREFORM, LÕPUKS EURO (LEEDU) • OSA RIIKE ASTUS NATOSSE •
14. aprillil 1849 kuulutati Ungari iseseisvaks. Austria ja Vene väed sundisid aga ungari armee 13. juulil 1849 kapituleeruma. Ungarist sai jälle Austria provints. 1867. aastal moodustati kaksikriik, Austria-Ungari, kus Ungaril oli Austriaga võrdne staatus. Kaksikmonarhias Austria keiser Franz Joseph I oli ühtlasi Ungari kuningas. Ungarisse kuulusid Transilvaania, Slovakkia ehk Ülemine Ungari, Taga-Karpaatia, Horvaatia ning Vojvodina ja Banaat. Pärast Esimest maailmasõda kuulutas Ungari end 16.11. 1918 iseseisvaks. 1919.aasta märtsist juulini valitses Ungaris kommunistlik režiim Ungari Nõukogude Vabariik- Béla Kuni (Aaron Kohn) juhtimisel. Tekkinud kommunistliku riigikorraga vabariik likvideeriti naaberriikide sõjavägede poolt ning Trianoni rahuga (1920) kaotas Ungari üle kaks kolmandikku senisest territooriumist, mh. terve Transilvaania. 1920. aastal taastati kuningriik, mis
Rahvastiku tihedus: 108,5 inimest km2 kohta. Rahvuslik koosseis: ungarlased (98%), mustlased (150 000), sakslased (38 000), horvaadid (18 000), slovakid (13 000), rumeenlased (9 000), serblased (3 000), sloveenid (3 000) ning kreeklased (3 000) , lisaks nendele veel poolakad, armeenlased, bulgaarlased ja ukrainlased Etnilised ungarlased välisriikides: umbes 5 miljonit naaberriikides Rumeenias (Transilvaania), Lõuna-Slovakkias ja Serbias (Vojvodina), umbes 30 000 Rootsis, peale EL ka Argentiinas, Austraalias, Brasiilias, Kanadas, Shveitsis, Lõuna-Aafrika Vabariigis ning USA-s Alla 15 a lapsed moodustavad 16 % rahvastikust, tööealised (15-65 a. ) moodustavad 68% rahvastikust ja vanemaealised (üle 65 a) moodustavad 16% rahvastikust. (tv. lk 82) Jah, rahvastik vananeb. (Püramiid) Meeste keskmine eluiga on 69 aastat ja naiste 77aastat. See on suhteliselt kõrge näitaja. ( tv 82)
Saksamaa koloniaalvallutused viisid suhete halvenemiseni Inglismaaga. 3.4. Austria-Ungari (lk.30-31): · Austria keisririigist moodustati 1867.a. kaksikmonarhia (Austria-Ungari loomisega püüti 1866.a. sõjas Preisimaaga lüüa saanud paljurahvuselist riiki tugevdada). · Riik koosnes: A) Austria keisririigist (Austria, Tsehhi, Sloveenia, Galiitsia ja Bukoviina). B) Ungari kuningriigist (Ungari, slovakkia, Horvaatia, Vojvodina). · Valitsevad rahvused riigis olid vastavalt austerlased ja ungarlased. · Austria-Ungari oli: personaalunioon (Austria keiser oli ühtlasi Ungari kuningas). reaalunioon (kummalgi riigi osal oli oma põhiseadus, parlament ja valitsus; ühised olid välis-, sõja- ja rahandusministeeriumid). konstitutsiooniline monarhia- riigipea oli keiser Franz Joseph I (1830- 1916; keiser 1848-1916; õnnetu saatusega valitseja, kelle vend Maximilian
konrolldegustatsiooni. Traditsioonide puudumise tõttu on Kèsöi Szüret´ veinide maitsed väga erinevad, kõikudes peaaegu kuivast mesise nektarinini, seetõttu uskuga hinnasilti mida kallim, seda luksuslikum. Olulised tootjad : Disznòkö, Hungarovin (Kövàgò), Magyer, Pajzos, Royal Tokay Wine Company, Tokaji Kereskedöhàs, Oremus. Villàny-Siklòs (1890 ha) Maa lõunapiiril, vaid künnekond kilomeetrit Serbiast, õigemini selle ungari vähemusega Vojvodina provintsist eemal asub kaksikpiirkond, mille Villàny osas valmistatakse ainult punaveini ja Sikl?osi osas ainult valget. Punastest on traditsioonilised Kèkoporto ja Kadarka, neist viimane on tänaseks praktiliselt kadunud. Asemele on tulnud Kèkfrankos, Merlot, Zweigelt ja Cabernet Franc ning Cabernet Sauvignon. Siklòs paistab silma oma Hàrslevelü, Tramineri ja Chardonnay poolest. Piirkonna teevad huvitavaks turismiobjektiks seal leiduvad
aastal. Võitis kodanlik revolutsioon ja novembris kuulutati välja vabariik. 1919. a loobus sotsiaaldemokraatide valitsus võimust kommunistide kasuks, sai alguse neli kuud kestnud Ungari Nõukogude Vabariik, mida juhtis Béla Kun. 1920. a juunis kirjutati alla Trianoni (Versailles') rahulepingule, millega ajalooline Suur-Ungari lakkas olemast - Ungari kaotas üle 2/3 oma aladest: Transilvaania Rumeeniale, Slovakkia Tsehhoslovakkiale, Vojvodina ja Horvaatia Jugoslaaviale, üle 4 miljoni ungarlasest elaniku jäi elama uute riigipiiride taha. II maailmasõjas võitles Ungari riik taas sakslaste poolel. 1938-41 sai Ungari osa oma kaotatud aladest ja piiride taha jäänud elanikkonnast tagasi. 1941 kuulutas Ungari Nõukogude Liidule sõja. 1944 okupeerisid sakslased Ungari, et takistada riigi väljumist II maailmasõjast. 1945. a saabusid Ungarisse Nõukogude väed ning riik sattus Nõukogude Liidu ülemvõimu alla. 1947
annaabi.ee 
