kodukariõigus Saaremaa rüütelkond -> Liivimaa õuekohus -> maakohtu -> sillakohus -> Liivimaa rüütelkonna kohus -> kodukariõigus kui kõik kohtud tulemusi ei andnud oli luba kaevata Kuningale Kubjas - mõistööline kes jälgis et talupojad maksaksid makse Opman - mõisavalitseja kes oli mõisniku nö parem käsi Rehepapp - tegeles mõisaviljaga, juhtis ja valvas selle peksmist kasvatamist Vojevoodkonda - Poola haldusüksus, juhtis Marsall Staarostkond - haldusüksus Vene ajal Ametkond - majandus ja halduskoormust mis kuulus maahärrale Vakus - tasu mingi kindla teene eest Lään - kõrgemalt valitsejalt antud haldamiseks kinnisvara Liivimaa kuningriik - Moskva tsaari vasallriik aastatel 1570 - 1577 Eestimaa hertsogkond - Taani kuninga valdus 16 sajandil Liivimaa hertsogkond - poola/ leedu valdus Reduktsioon - mõistate riigistamine Vakuraamat - talupoegade koormiste nimekiri
elavad rütmilises elutsüklis, harrastades majanduslikult kõige efektiivsemat eluviisi. 78. Pildirüüste Mitmesajapealine sakslastest ja eestlastest koosnev märatsev rahvahulk, mis tungis linna kirikutesse, purustas seal pühapilte ja kujusid, altareid ja reliikviaid, mida peeti vana usu sümboliteks. 79. Jesuiidid on katoliikliku kiriku mungaordu liikmed. 80. Vojevoodkond/ staarostkond Poola haldusüksus. Vojevoodkonda juhib marssal. 81. Tartu maks Moskva tsaaririigi tsaari Ivan IV Julma poolt 1550. aastatel Tartu piiskopkonnalt ja hiljem tervelt Liivimaalt nõutud tribuut, mille tasumatajätmist peetakse tavaliselt Liivi sõja peamiseks ajendiks.
abi rootslaste vastu. Osalejad olid Taani ja Venemaa. 6.Kes oli Ivo Schenkenberg? Ta oli vene mõndimeistri sell- Silmapaistva julguse tõttu kutsusid vaenlased teda ,,Liivimaa Hannibaliks". 7.Eesti kolme kuningriigi valduses õ 100-104 1) Mis on Sigismund Augusti privileeg? Sigismund Augusti privileeg tagasi aadlile tema endised maavaldused ja kinnitas talupoegade pärisorjuse. 2) Kuidas jagunesid Poola alad Lõuna-Eestis? (3 vojevoodkonda, 9 staarostkonda). Maa jagati kolme ossa- Tartu, Pärnu, Võnnu presidentkondadeks. Presidentkonnad(hiljem vojevoodkonnad) jagunesid oma korda 9-ks staarostkonnaks. 3) Iseloomustage talurahva olukorda Poola võimu all. Talupojad loeti endistviisi sunnimaiseks. Nende üle mõistsid kohut mõisnikud, riigimaadel staarostid. Aadlimõisnikud pidid arvestama, et talupoegi ei tohi võrreldes riigimõisatega liialt koormata. Talupojad said hakata ka oma talusid pidama.
Rootsi aladel oli ka sakslastel kõige parem, sest neil oli kõige rohkem maad võrreldes teistega ja nad said kõige rohkem valitsusküsimustes kaasa rääkida. *) Rootsi aladel linnadega midagi ei muutunud. *) Rootsi aladel oli samuti luterlus. * Alates kolmekuninga ajast hakati Põhja-Eestit tundma Eestimaana ja Lõuna-Eestit Liivimaana. -) Parim viis Kolme kuninga ajajärgu ära tundmiseks on see, et olid kolm presidentkonda/vojevoodkonda, sest kunagi varem ega ka hiljem pole selliseid asju eksisteerinud. Rootsi aeg * Eesti alad läksid Rootsi võimu alla: -) Aastal 1583 läks esimesena Rootsi võimu alla Põhja-Eesti, Pljussa vaherahu tagajärjel, Rootsi ja Venemaa vahel. -) Aastal 1629 läks Rootsi võimu alla Lõuna-Eesti, Altmargi vaherahu tagajärjel, Rootsi ja Poola vahel. -) Aastal 1645 läks Rootsi võimu alla Saaremaa, Brömsebro vaherahu tagajärjel, Rootsi ja Taani vahel.
1447.aastal loodi personaalunioon, mille järgi Leedu suurvürstid valiti Poola kuningateks. - Võimustruktuur: kõrgeim ametiisik oli suurmarssal, kes juhtis õukonda ja tegi teatavaks suurvürsti otsuseid. Talle allusid kantsler, kes juhtis riigi haldusaparaati, varahoidja ja suurhetman, kes juhtis sõja ajal ülikute väeosasid. Suurvürst määras ametisse eluaegsed vojevoodid, kes valitseid suurvürstiriigi kahteist vojevoodkonda. Tähtsaim neist oli Vilniuse vojevood, kellesk tavaliselt määrati kantsler. Traditsioonilise autonoomse seisundi säilitas Semaitija. Mainitud kõrgemad ametiisikud moodustasid Isandate Nõukogu, kes muutus ajapikku tähtsaimaks riigiorganiks. - Leedu Seim (parlament) arenes tasapisi, 1507.aastal hakkas see koos käima igal aastas. Seim arutas peamiselt sõja-ja maksuküsimusi. Erinevalt nõukogust, mis koosnes
kuuluvad ametiläänid: - eesti aladel oli 10 staarostkonda ja keskuseks tavaliselt linnus - staarostkonnad moodustasid kolm neljandikku kogu maaomandist - staarost sai endale kolmandiku staarostkonna tuludest ja võimaluse ametit edasi rentida 3. Staarostkondadesse loodi kroonumõisad (Eesti Liivimaal 38 tk) · B. 1598-1625/29 vojevoodkonnad presidentkondade asemele (terminite poolastamine) - vojevoodkonda juhtis eluaegne vojevood - staarosti tulusad ametid tuli jagada võrdselt leedulaste, poolakate ja sakslaste vahel Poola ülemvõimu mõju Liivimaa agraarsuhetele · Ainult neljandik Liivimaa maaomandist jäi erakätesse: - sellest alla kolmandiku jäi saksa aadlile · Paljud valdused olid jäänud peremeheta - nt Tartu piirkonna vene okupatsiooniajastul võõrandatud maavaldusi ei tagastatud saksa aadlile vaid läänistati leedu ja poola ülikutele
Üsna kaua aega eksisteeritakse paralleelselt. Eestima a rüütelkond ei olnud valmis rootsi teenistusaadlikke enda sekka võtme, uid aja möödudes nii mõnigi teenistusaadlik, kes otsustas oma aega siinsega siduda võeti hiljem vastu. Selget koostööd välja ei kujunenud ja üksteisest hoitakse eemale. Eestimaa rüütelkond pidas ennast paremaks. Omaetteküs kui tugev oli liivimaa rüütelkond. Ilmselt tugevad ühendused olid mk, ( pärnu, tartu jt vojevoodkonda). Aadli piirkonnad olid oluliselt tugevamad. 16 saj alguses, kui hertsog Karl alustas Liivimaa vallutamist ajas ta piirkondi aadlike ühendustega. Pärnu ja tartu aadlikele pakkus vanade privileegide kinnitamist, kuid sinna juurde rääkis ka Harju-viru õiguse laiendamist sinna. 16 juuli Võnnu ja Pärnu, 17 juuli Tartu aadlikega kapitulatsiooniakt. Harju Viru õigus laiendatakse sellega Liivimaale. See oli suur kuninha vastutulek, tegi seda selleks et liivimaa aadlikke võita enda poole
annaabi.ee 
