o Tartu, Pärnu, Võnnu (Cesise) presidentkonnad. Need jagatakse staarostkondadeks, eesotsas staarostad. 1583 rekatoliseerimine, jesuiidid, Tartusse asutatakse jesuiitide kolleegium ja gümnaasium, tõlkide seminar. 1622 trükitakse väike paralleeltekstidega kirikuteenistuse käsiraamat Agenda Parva. 1584 Valga alev saab linnaõiguse. 1598 presidentkonnad nimetatakse Poola eeskujul vojevoodkondadeks, eesotsas vojevoodid. Säilivad staarostkonnad. 1629 Poola-Rootsi sõda lõpeb Altmargi rahuga Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti siirduvad Rootsi võimu alla. Rootsi võim Põhja-Eestis (1561 1629) 04. 06. 1561 Harju, Viru, Järva rüütelkonnad annavad ustavusvande Rootsi kuningale Erik XIV-le. 06. 06. 1561 Rootsile alistub ka Tallinna, Põhja-Eesti saab taas nimeks Eestimaa hertsogkond, kuningat asendab kuberner Toompea linnuses
Ivan IV ei soovinud sõda, sest oli kaotanud sõja mõtte, tuleb leida ka inimlik nüanss. Ivan IV ühes raevuhoos tapab oma poja, 1581 aasta novembris. Siis saab aru, mida ta on teinud, pärast seda ta ei näinud põhjust, mille nimel elada ja tegutseda ja tuleb minnalaskmise meeleolu. 1584.aastal ta ka sureb. Vene administratsioon Kopeeriti seda, mis oli Venemaal juba olemas. Valitsetakse kindlatest keskustest, 4, Tartu, Narva, Pärnu, Koknes. Seal resideerusid võimukandjad, vojevoodid ja djakid. Kõikidel keskustel oma roll valitsemissüsteemis. Tartus 6 vojevoodi. Narvas kuni 5 vojevoodi korraga ametis. Pärnus maksimaalselt 3. Tegelevad peamiselt kohapealse kindluse ja linnaümbruse piirkonna haldamisega. Linnaümbrus piirkonda kutsutakse ujezdideks. Sõjalisi ettevõtmisi on juhitud Tartust. Tartus oli kogu Liivimaa keskvangla. Tartust saab 1570.aastal ortodoksi piiskopi linn. Läbi keskaja olid Tartul väga tihedad sidemed Vene kaupmeestega, üks osa linnast
kurnatud, resursse enam kuskilt võtta ei ole. Selles osas nii rootsi kui ka poola palju paremas seisuses. Venemaa sõdis kahel rindel, Liivimaal ja tatarlastega. Ivan IV oli võrdlemisi võimetu valitseja, tema isiklikud probleemid segasid valitsemist. 1581 a novembris sattus raevuhoogu ja tappis oma poja Ivani Tekivad mitmed olulised halduskeskused, milleks savaad linnad ja olulisemad linnused, kus määratakse ametisse vojevoodid ja djakid. Linnad on oma võimu kandjad. Tegelikult suurt selgust ja täpsust vene administratsiooni kohta ei ole. Info lünklik ja vasturääkiv. Tartu Narva Pärnu ja Kohmes olid valitsemiskeskused mille juurde kuuluvad piirkonnad, kuhu jäävad vähemtähtsad linnused/ kindlustatud tugipunktid. Otseset hierarhiat välja kujunenud ei ole, selgust aitab tuua, palju oli linnusesse ametisse määratud vojevoode. Venelastel palju vojevoode ametis üheaegselt. Tartus oli vojevoodide arvu poolest
aastal sõlmitud Pljussa vaherahuga läks kogu Põhja-Eesti aga Rootsile. Nii jagunesidki Eesti alad Rootsi (Põhja- ja Lääne-Eesti), Poola (Lõuna-Eesti) ja Taani (Saaremaa) valdusteks. Järgnenud perioodi on Eesti ajaloos seetõttu nimetatud ka kolme kuninga ajaks. · Vene võim Liivi sõja ajal Venemaa valitses mõningaid Eesti alasid küllaltki pikalt, näiteks Tartumaad aastatel 15581582. Neil aladel loodi Vene administratiivkorraldus, ametisse seati vojevoodid ning loodi hierarhiline kindluslinnade süsteem. Viimase järgi olid venelaste võimu all olnud olulisimateks Eesti linnadeks Tartu ja Viljandi, millele allusid ümberkaudsed linnused. Lisaks vojevoodidele olid olulisteks ametnikeks ka majandustegelased, djakid. Lisaks otsesele Vene võimule eksisteeris Eesti aladel, Põltsamaa ümbruses ja endise Karksi foogtkonna aladel, 1570. aastatel ka Liivimaa kuningriik, mis oli tegelikult tsaarist
Ka Kazimieras säilitas suurvürstiriigi terviklikkuse ja sõltumatuse Poolast. 1447.aastal loodi personaalunioon, mille järgi Leedu suurvürstid valiti Poola kuningateks. - Võimustruktuur: kõrgeim ametiisik oli suurmarssal, kes juhtis õukonda ja tegi teatavaks suurvürsti otsuseid. Talle allusid kantsler, kes juhtis riigi haldusaparaati, varahoidja ja suurhetman, kes juhtis sõja ajal ülikute väeosasid. Suurvürst määras ametisse eluaegsed vojevoodid, kes valitseid suurvürstiriigi kahteist vojevoodkonda. Tähtsaim neist oli Vilniuse vojevood, kellesk tavaliselt määrati kantsler. Traditsioonilise autonoomse seisundi säilitas Semaitija. Mainitud kõrgemad ametiisikud moodustasid Isandate Nõukogu, kes muutus ajapikku tähtsaimaks riigiorganiks. - Leedu Seim (parlament) arenes tasapisi, 1507.aastal hakkas see koos käima igal aastas. Seim arutas peamiselt sõja-ja maksuküsimusi
Kui süüdlane maksta ei suutnud, müüdi varandus või isik orjastati. Karistamise süsteem ja süütegude kvalifitseerimine suhteliselt lihtne, võrreldes V.- Eesti normidega humaansem. Ajastu lõpul läheb normistik moodsale jaotusele. 13. Võimukorraldus Poolaaegses Eestis. Poola oli Lõuna- Eesti aladel (Tartu, Pärnu ja Võnnu(Riia)) aastatel 1558-1629. Tekkis 3 presidentkonda, mis jagunesid losskondadeks, mõisaringkondadeks jne. Suurimaks võimukandjaks Võivoodid (Vojevoodid), losskondades Staarestid. Elanikkond: talupojad, linlased, aadlikud ja vaimulikud. Muutused: Talupoegi hävis/ hävitati füüsiliselt, kuna käis pidev sõda, seoses sellega suur inimjõu puudus ning inimesi kutsuti mujalt elama Lõuna- Eestisse. Aadlikel oli probleem maa jagamisega, kuna koha peal olid üldjuhul Poola vastu meelestatud Saksa aadlikud aga juurde tulid uued Poola aadlikud. Toimus maa ümberjaotus said poolameelsed, vastased võeti ära
annaabi.ee 
