Ungari, Bulgaaria, Hiina, Albaania, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse. Sovetiseerimise 6 faasi 1. Nn. rahvarinde loomine kommunistide juhtimisel; 2. Nn. ajutise valitsuse ametisse määramine; 3. Pärast suhtelist vabu valimisi moodustatakse koalitsioonivalitsus. Kommunistid saavad siseministri portfelli. 4. Terror kodanliku parlamendienamuse neutraliseerimiseks. 5. Kommunistliku valitsuse moodustamine pärast ühtsete nimekirjade alusel toimunud valimisi 6. Rahvademokraatia ülesehitamine Nõukogude mudeli
Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid. Sotsialistlik sõprusühendus – termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse. 2) Iseloomulikud jooned 1. Võim koondunud kommunistliku partei kätte, teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu. 2. Kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. 3. Kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle. 4. Tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus. 5
KT pt 15-16, 18-20. Kaasa tv ja tunnivihik. KT Rahvusvahelised suhted ja suurriikide areng pärast II maailmasõda (§ 15-16, 18-20) 1. Milles seisneb külm sõda ning kuidas see ilmnes erinevates valdkondades? Mis on NATO ja VLO ja millised riigid sinna kuulusid? Külm sõda kujunes ajavahemikul 1946- 1949 USA ja NSVL-u vahel. Tekkis 2 sõjalist leeri: NATO ja VLO. NATOsse ehk Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni kuulusid USA koos Inglismaa, Norra, Prantsusmaa, Hispaaniaga jt. VLOsse kuulusid Venemaa, koos Poola, Tsehhoslovakkia, Saksa DV, Ungariga jt. Vastasseis kujunes 1) majanduses: vabaturg <-> plaanimajandus 2) kultuuris: mõttevabadus <-> looming piiratud 3) poliitikas: demokraatia <-> kommunism 4) sõjalises valdkonnas: võidurelvastumine -> III maailmasõja oht, tuumasõja oht. 2. Milles seisnes Trumani doktriini ja Marshalli plaani sisu ja millised olid nende rakendamise põhjused? Trumani doktriin on 1947
Püüti läänemaailma teavitada inimõiguste rikkumistest NSVLis. 10. Nimeta mõned Aasia ja L-Ameerika sotsialismileeri riigid. Vietnam, Kuuba, Hiina, Mongoolia, Gruusia. 11. Nimeta sotsialistlikud maad, mis jäid Moskva mõjusfäärist välja. Hiina, P-Korea, Jugoslaavia, Albaania. 12. Kus surus NSV Liit relva jõul maha kommunismivastased väljaastumised 1953, 1956 ja 1968. aastal? 1953 Saksa DV, 1956 Ungari , 1968 Tsehhoslovakkia. 13. Nimeta sotsialismimaad, mis ei kuulunud VLOsse. Jugoslaavia 14. Nimeta 6 neutraalset riiki Euroopas külma sõja ajal. Rootsi, Soome, Iirimaa, Sveits, Austria, Jugoslaavia. 15. Mis oli Teise maailmasõja tulemus NSV Liidu jaoks? NSVL sai Rumeenialt Besaraabia ja Lõuna-Bukoviina, Soomelt saadi Petsamo piirkond.Samuti sai NSVL endale Saksamaa idapoolsed alad ning osa Ida-Preisimaa territooriumist.Tsehhoslovakkia andis NSVLile Taga-Karpaatia-Ukraina. 16. Millise kolme mehe kätte koondus võim pärast Stalini surma 1953. a?
Korea, Mongoolia. Kõik need riigid allusid Moskva diktaadile v.a. Jugoslaavia, kes ühines Marshalli plaaniga. Esialgu nimetati neid riike rahvademokraatiariikideks, 1950. aastail võeti kasutusele mõiste sotsialistlikud riigid (4). Sotsialistlik sõprusühendus termin, mida Moskva kasutas eristamaks oma ustavaid liitlasi teistest kommunistlikest maadest. Sotsialistlikkusse sõprusühendusse arvati riigid, mis kuulusid VMNi ja VLOsse (4). Idablokile iseloomulikud jooned: 1. võim koondunud kommunistliku partei kätte, kodanikel puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused. Teisi parteisid võis ka olla, kuid neil polnud võimu 2. kommunistliku partei totaalne kontroll riigiaparaadi, ühiskondlike organisatsioonide, kultuurielu ja sõjaväe üle 3. tööstuse natsionaliseeritus ja põllumajanduse kollektiviseeritus (eranditega), plaani- ja käsumajandus 4
terroristide väljakoolitamises. Kõik see tõi kaasa sõjategevuse Egiptuse, Inglismaa, Prantsusmaa ja Iisraeli vahel. Seda konflikti asusid vahendama USA ja NSVL. NSVL toetas Egiptust ja USA toetas Inglismaad ja Prantsusmaad. Otsustati, et kanalitsooni paigutatakse ÜRO rahuvalvejõud ja otsustati, et Suessi kanal jääb siiski Egiptusele. II pool Ungari kriis (kaardil 2, 1956). Sõja osapooled Ungari ja NSVL (+VLO). Ungari oli NSVLi mõjualune maa ja pidi astuma VLOsse. Ungari kriisini viis see, et Ungari soovis lahkuda VLOst ja pääseda NSVLi mõjusfäärist välja. Ungaris hakati ellu viima majandusreforme, mis hakkasid muutuma poliitiliseks. Muutuste eesotsas seisis Imre Nagy. NSVL ei saanud ju lubada, et üks mõjualune maa tahab tema mõju alt lahkuda. NSVL ei pidanud oma relvajõude Ungarisse viima, sest tema sõjavägi oli juba Ungaris. Kui Ungaris algasid meeleavaldused, siis NSVL kasutas oma sõjaväe abi ja sõjaväe abiga suruti
blokina: Demokraatlik Saksamaa Rahvusrinne. Julgeolekuorganiks oli Stasi. Võrreldes KGB-ga, läks vahel kaugemale. Inimesed võisid hiljem oma toimikuid lugemas käia ja leida lahedalt huvitavaid asju. Oli ülim täpsus ja kord. Algselt sai SDV abi VMN (1949.aastal) raames. Hiljem ei tähendanud see enam NSVL abiandmist, vaid idaploki koostööd ja spetsialiseerumist, millega varustas kogu idaplokki. SDV majanduses oli oluline keemia tööstus, peenmehaanika ja optika. Kuulus ka VLOsse, mis loodi 1955.aastal. Peetakse idaploki kõige jäigemaks: kõiki ettekirjutusi ja nõudmisi järgiti väga jäigalt. Sotsialismileer II Maailm, I Maailma ehk lääneriikide kõrval. Pärast II MS tulid võimule kommunistid Ida-Euroopa riikides. Kommunistidel aitas võimule tulla see, et viibisid kohal NSVL väed ja ühiskonnas valitsevad küllaltki kommunismisõbralikud meeleolud, sest olukord pärast II MS oli vilets ja kommunistide lubadustel oli kandepinda. Kõigepealt kui