VITAMIINID Mihkel Zilmer, Urmas Kokassaar, Tiiu Vihalemm, Andres Pulges Tartu 1996 Mis on vitamiinid? Mis ma pean sööma, et täielikult katta oma vitamiinivajadused ? Kas minul tasuks tarbida Kas vitamiinide vitamiinpreparaate? liigmanustamine on tervisele ohtlik? Vitamiinid heterogeensed, bioaktiivsed, madalmolekulaarsed, eksogeensed orgaanilised ained. Nad on liitensüümkatalüüsis ehituslik- funktsionaalsete osadena hädavajalikud ensüümkatalüüsis ja just seetõttu eriti vajalikud organismi elutegevuses. Inimesele on vitamiinid asendamatud mikrotoitained. ü Vitamiinid on eluks hädavajalikud bioaktiivsed ühendid ü
Sellepärast ongi lapse ja nooruki organismi D- vitamiini vajadus palju suurem kui täiskasvanul. D- vitamiini on palju tavatoitudes. Selle põhilisteks allikateks on munad, piim, maks ja või. Eriti palju on D- vitamiini kalamaksaõlis. Seda tekib nahas päikesekiirguse toimel. Juba 20 30 minutiline päikese käes olek annab vajaliku päevase D- vitamiini koguse. Mitmekesist ja segatoitu sööv terve laps saab vajaliku vitamiinikoguse toiduga ega vaja täiendavaid vitamiinpreparaate. E-VITAMIIN E vitamiin on antioksüdant, tugevdab immuunsüsteemi, vähendab kasvajate riski, hea nahale. Seda saab näiteks porgandist, taimsetest õlidest, seemnetest, idudest, hernestest, pähklitest, maksast, lõhest, linnaseleivast ja salatist. KOKKUVÕTE Organismi igapäevaseks tegutsemiseks on vajalik äärmiselt väike kogus vitamiine ja mineraalaineid. Samas eri vitamiinid ja mineraalid mängivad väga olulist rolli elutegevuses
mustsõstras,tsitrulistes, kiivis ja kibuvitsamarjades. B- grupi ( B1, B2, B6 jt ) vitamiine on vaja normaalseks närvitegevuseks, küünte, naha ja juuste normaalseks arenguks. B vitamiine on palju täisteratoodetes, hernestes, ubades, piimas, kalas, ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C- ja B- vitamiini vaegust. Terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate, kasutamine on lausa kahjulik, sest vähimgi ülehulk kahjustab oluliselt organismi. Mineraalained Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor. Mineraalainete täpne tarve oleneb inimese soost, vanusest, füsioloogilisest seisundist, toitumise eripärast, elukeskkonnast, kehalisest aktiivsusest, elustiilist, haigustest ja paljust muust. Mineraalained ei asenda teisi
Eriti palju on seda mustsõstras, kiivis ja kibuvitsamarjades. B- grupi ( B1, B2, B6 jt ) vitamiine on vaja normaalseks närvitegevuseks, küünte, naha ja juuste normaalseks arenguks. B vitamiine on palju täisteratoodetes, hernestes, ubades, piimas, kalas, ja lihas. Normaalse toitumise ja tervislike eluviiside korral ei teki C- ja B- vitamiini vaegust. Mitmekesist ja segatoitu sööv terve laps saab vajaliku vitamiinikoguse toiduga ega vaja täiendavaid vitamiinpreparaate. Mineraalained on teised olulised täiendtoitained. Need on kaltsium, jood, raud, magneesium, kaalium, tsink, fluor. Mineraalainetest on organismis kõige rohkem kaltsiumi , 99% sellest on luudes ja hammastes. Lapse- ja noorukieas, kui luud kasvavad kiiresti, on kaltsiumivajadus suur. Kaltsiumi peamised allikad on piim ja piimatooted. Üle 10 aasta vanuste laste kaltsiumivajadus on 1000 milligrammi päevas. Sellise koguse saamiseks peab kooliealine laps jooma vähemalt 3 klaasi
). Teiseks, vitamiinide kasutamine on lausa kahjulik, sest vähimgi ülehulk kahjustab oluliselt organismi. Mõlemad kategoorilised arusaamad on tegelikult väga ühekülgsed ja näivusutavad. Vitamiinide praktilise kasutamisvajaduse hindamisel tuleb siiski arvestada nüüdisajaks korrektselt tõestatud biokeemilis-füsioloogilisi põhiteadmisi. Põhireegel: terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate. Kommentaarid. Esiteks, seda põhireeglit 8 tuleks alati arvestada. Nimelt reeglis toodud tingimuste kehtimisel või ka taastamisel pole vitamiinidega probleeme. Teiseks, põhireeglist ei pea igapäevaselt täpselt kinni ju miljonid inimesed, kuid see ei tekita siiski häireid nende organismis. Miks? Organismis eksisteerivad vitamiinide teatud varud. Need varud on (maksas ja mujal, samuti transportkompleksidega seotud vitamiinid) dünaamilised
TÄHTIS TEADA Vitamiinid on eluks vajalikud toitained. Nad ei oma sisulist energeetilist väärtust. Nad ei asenda teisi toitaineid. Üks vitamiin ei asenda teist vitamiini. Nende kestev defitsiit on organismile kahjulik ja koguni ohtlik. Vitamiinide tarvitamisel tuleks teada kõigepealt põhireeglit- terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate. Vitamiinide kestev tarvitamine liigsuurte kogustena on lõppkokkuvõttes kindlasti kahjulik. 13 7. VITAMIINITEADLIKKUS RG 11. KLASSIDES Uurimistöö meetodina kasutasin vaatlust, mille alaliigiks on ankeetvaatlus. Koostasin Rakvere Gümnaasiumi 11. klassi õpilastele 13 küsimust ning küsitluse viisin läbi maikuu esimesel nädalal [LISA3].
). Teiseks, vitamiinide kasutamine on lausa kahjulik, sest vähimgi ülehulk kahjustab oluliselt organismi. Mõlemad kategoorilised arusaamad on tegelikult väga ühekülgsed ja näivusutavad. Vitamiinide praktilise kasutamisvajaduse hindamisel tuleb siiski arvestada nüüdisajaks korrektselt tõestatud biokeemilis-füsioloogilisi põhiteadmisi. Põhireegel: terve ning tasakaalustatud ja kvaliteetset segatoitu tarbiv tervisliku eluviisiga inimene ei vaja reeglina täiendavaid vitamiinpreparaate. Esiteks, seda põhireeglit tuleks alati arvestada. Nimelt reeglis toodud tingimuste kehtimisel või ka taastamisel pole vitamiinidega probleeme. Teiseks, põhireeglist ei pea igapäevaselt täpselt kinni ju miljonid inimesed, kuid see ei tekita siiski häireid nende organismis. Miks? Organismis eksisteerivad vitamiinide teatud varud. Need varud on (maksas ja mujal, samuti transportkompleksidega seotud vitamiinid) dünaamilised. See tähendab, et nad ühelt
ka raseduse ja imetamise ajal. Ekslik on arvamus, et sel ajal on kõike vaja topelt. Tegelikkuses on suurema osa mineraalainete ja vitamiinide vajadus suurenenud, aga mitte topelt. Vitamiinide ja mineraalainete omastatavus on kõige suurem naturaalsel kujul toiduainetest. Samuti puudub sel juhul üledoseerimise oht, mis võib tekkida toidulisandite kasutamisel või vitamiinidega rikastatud toidu tarvitamisel. Kui toit on mitmekülgne, sisaldab rohkelt puu-ja köögivilju, siis vitamiinpreparaate ei ole enamasti vaja. Vitamiinivajadus võib suureneda haiguse ajal ja kevad-talvisel perioodil. Siis võiks kasutada perinataalseid vitamiine, mis sisaldavad nii vitamiine kui mineraalaineid, mis on valmistatud just raseda vajadusi silmas pidades. Vitamiinid Nüüdisajal tuntakse üle 20 vitamiini. Vitamiine tähistatakse ladina tähestiku suurtähtedega. Rasvlahustuvate vitamiinide puhul tähistab üks täht tervet ühendite gruppi, millel on väga sarnane ehitus ja sama toime
annaabi.ee 
