33 Teraviljade (rukis, nisu, oder, kaer) raua, mangaani, tsingi ja vase sisaldus (mg/kg) Lisaks leidub teraviljades koobaltit ja joodi.34 Teraviljade (rukis, nisu, oder, kaer) vitamiinisisaldus (mg/kg) Eestis B – rühm: B1, B2, B3, B5, B6 35 • Vitamiinisisaldus on eri liiki teraviljades erinev. • Vitamiinisisaldus sõltub teraviljadest valmistatava toidu kulinaarsest töötlemisest. • Eriti muudab vitamiinisisaldust terade: - idanemine, - termiline töötlemine. • Idanemisel suureneb E-, B1, B2-vitamiini sisaldus. 36 Koristamine • Kogutakse terad ja põhk. • Saak valmistatakse ette säilitamiseks. • Optimaalne koristusperiood kestab kõigest 7 – 10 päeva. • Oleneb eelkõige ilmastikust. • Ka kombainide, veokite, kuivatite jm olemasolust, tööde korraldamisest. 37 • Koristuskonveier:
Siiski on parem, kui organism saab temale vajalikke rasvlahustuvaid vitamiine iga päev õiges koguses. Vitamiinide, eriti rasvlahustuvate vitamiinide ületarbimisel võivad tekkida tõsised haigusnähud. Toitu süües ei teki vitamiinidega üledoseerimise ohtu, see võib aga tekkida vitamiinipreparaatidega liialdamisel. Vitamiinikaod on suured ka toidu valmistamisel. Liiga pikk keetmise aeg, toidu mitmekordne soojendamine ja köögivilja keeduvee kasutamata jätmine vähendavad toidu vitamiinisisaldust. Toitumissoovitustes on toodud ainult tähtsamate vitamiinide kogused. Teaduskirjanduses eelistatakse vitamiinide tähistamisel kasutada nende nimetusi (nt. retinool). Enamike vitamiinide puhul on lubatud ka nende tähistamine suurte ladina tähtedega, v.a. niatsiin ja folaadid. Alljärgnevalt on toodud toitumissoovitustes esitatud vitamiinide nimetused. Vesilahustuvad vitamiinid: Vitamiin B1, tiamiin Vitamiin B2, riboflaviin Niatsiin, nikotiinhape, nikotiinhappe amiid (vitamiin P)
n indofenoolilahuse normaalsus V1 - vedeliku maht, mis saadi filtraadi käsitlemisel Pb-atsetaadiga, ml V2 esimese filtraadi maht, mis võeti Pb atsetaadiga käsitlemiseks, ml V3 segu üldine maht, mis saadi uuritava proovi ekstraheerimisel, ml V4 teise filtraadi maht, mis võeti indofenoolilahusega tiitrimiseks, ml g uuritava aine kaalutis, g 100 koefitsient, mis viib tulemuse üle mg % - deks. Tulemus: Mina uurisin kiivi C-vitamiinisisaldust. X = (a - a) 88,03 n V V 100 / V2 V4 g= =(1,15-0,1) * 88,03 * 0,001 * 15 * 100 *100 /10 *10 * 4,01 = 34,6 mg%. Järeldus: Tegelikkuses oleks võinud kiivi C-vitamiinisisaldus olla suuremgi, kuna tegu on üsna C- vitamiinirikka toiduainega. Ilmselt võisin mingis katseetapis eksida või olin ebatäpne. TOIDURASVAD HAPPEARVU JA VABADE RASVHAPETE SISALDUSE MÄÄRAMINE Happearv HA ( inglise k
Fosfor P Juust, lihasaadused, leiva- ja jahutooted, piim, Luude ja hammaste koostises, kohupiim, roheline sibul, pärm, teraviljatooted lihastes, ajus ja närvisüsteemis Väävel S Liha- ja kalatooted, kanamuna, pähklid, hernes, Kujundab valkude ruumilist kapsas struktuuri Organismi vitamiinivajaduse rahuldamisel peab arvestama toiduainete vitamiinisisaldust, organismi vitamiinivajadust, vitamiinide kadusid toiduainete säilitamisel ja töötlemisel. Tähtsamad vitamiinid, nende leidumine ja otstarve on toodud tabelis 2.2. Tabel 2.2. Tähtsamad vitamiinid nende leidumine ja otstarve. Vitamiin Leidumine Otstarve A Piim, muna, maks Vajalik kasvuks, organismi kudede taastootmiseks, silma nägemiseks jne.
taimeriigis. Tähtsaim vitamiin D allikas on kalaõli. Stabiilsus, lagunemine Hapnikutundlik Valgustundlik Stabiilsus toidus ei ole probleem. Ei hävine kulinaarsel töötlemisel. -tokoferool (vitamiin E) Tokoferoolid (, , ja ) on tokooli derivaadid. E-vitamiini saab tokoferoolidest ja tokotrienoolidest. Vitamiinse toimega tokoferoole on kaheksa . Kõrgeim bioloogiline aktiivsus on - tokoferoolil, mille järgi ka vitamiinisisaldust hinnatakse. Antioksüdatiivsed omadused Tokoferoolide tähtsaim omadus on kerge oksüdeeritavus, nad toimivad toiduainetes ja inimorganismis looduslike antioksüdantidena. Ise oksüdeerudes kaitsevad teisi aineid. Kaasatud arahidoonhappe muundamisse prostaglandiinideks. Aeglustab vereliistakute koondamist. Osaleb veresoontes paiknevate silelihasrakkude tööd reguleerivate ensüümide töös. Vajadus, leidumine Tokoferoolid on antikoagulandid ja antioksüdandid, s.t et nad vähendavad vere
toit, kõrgenenud vajadus lastel ja rasedatel, v metabolismi häired. , Toiduainete vitamiinisisaldus sõltub: toiduainete liigist ja kvaliteedist, taimsete toiduainete kasvamise ja valmimise tingimustest, loomsetel loomapidamistingimustest, toiduainete säilitamisest ja töötlemisest. Organismi vitamiinivajaduse rahuldamiseks peab arvestama: toiduainete vitamiinisisaldusest, organismi vitamiinisisaldust, vitamiinikadusid toiduainete säilitamisel ja töötlemisel. Ükski toiduaine ei sisalda kõiki vitamiine piisaval hulgal, sp on tähtis süüa mitmekesist toitu. Rasvlahustuvad vitamiinid ja nende saamine toidust. A,D, E,K (imenduvad organismi peensooles koos lipiididega. Retinool, A Ainult loomsetes toiduainetes (veisemaks, munarebu, või jne) (taimses on retinooli provitamiin beeta-karoteen(till, porgand, spinat jne))
puuviljahoidised jne.). Meie kliimavöötmes tarbitakse sageli üle poole aasta säilitatud aedvilja, selle tõttu ei pruugi vitamiinisisaldus enam vastata oodatavale ja võib olla kevadeks mitmekordselt vähenenud. Vitamiinikaod võivad olla suured ka toidu valmistamisel. Liiga pikk keetmise aeg, toidu mitmekordne soojendamine, aedviljakeeduvee kasutamata jätmine ja muud väärad toiduvalmistamise viisid vähendavad lõpp-produkti vitamiinisisaldust. Hädaabinõuna võib teatud perioodidel profülaktilistes doosides kasutada vitamiinipreparaate. Enamiku vitamiinide vajadust väljendatakse kas milli- või mikrogrammides, mõningate vitamiinide vajadust nn. ekvivalentides. Näiteks 1 ìg retinooliekvivalent = 1ìg retinooli = 6 ìg â-karoteeni; 1 mg niatsiiniekvivalent = 1 mg niatsiini = 60 mg trüptofaani. 2.5. Soovitused mineraalainete tarbimiseks Inimene peab toiduga saama üle 20 mineraalaine