kõik protsessid on osa orgaanilisest keemiast, mida siis veel määratletud poldud. Ajapikku hakati meie jaoks tuntud orgaanilist keemiat kutsuma elusorganismidest pärinevate ainete keemiaks. See orgaanilise keemia definitsioon ei erine palju tänapäevasest, kuid erinevuse tekitas see, et usuti kindlalt, et orgaanilisi ühendeid ei ole võimalik laboratoorselt valmistada, vaid need tekivad vaid organismides erilise elujõu ehk vis vitalis mõjul. 18. ja 19. sajandi keemiaõpikud koosnesid peamiselt ainete loeteludest ja nende kirjeldustest. 1808 aastal nimetas rootsi keemik Jakob Berzelius orgaanilisi aineid käsitleva valdkonna orgaaniliseks keemiaks. Ta andis välja õpiku, milles oli eraldi peatükk orgaanilise keemia kohta. Siiski polnud see peatükk midagi alustpanevat, sest autor oli vitalismi toetaja ja väitis kindlalt, et orgaanilisi aineid saab ainult organismidest.
oksdeerija, redutseerija, oksdeerumine, redutseerumine, prols, utmine org.keemia - Orgaaniliseks keemiaks nimetatakse keemia haru, mis ksitleb orgaanilisi hendeid ja tegeleb nende ehituse, omaduste, koostise, saamiisviiside ja reaktsoonide uurimisega. org.aine - seotud elusorganismidega vitalism - vitalismi ehk eluju teooria. Tol ajal arvati, et orgaanilisi aineid laboratooriumis valmistada ei ole vimalik, sest need saavad moodustuda ainult elusorganismides salaprase eluju (vis vitalis) toimel. Esimese lgi vitalismi teooriale andis saksa keemik Friedrich Whler, kes 1828. aastal sai endalegi ootamatult ammooniumtsanaadi kuumutamisel karbamiidi ehk uurea ehk kusiaine. valents - Valents on aatomi omadus moodustada aatomite vahele hiseid elektronpaare, mille tulemusel saab vimalikuks keemiliste sidemete teke teiste aatomitega. Valents on seega keemiliste sidemete ehk histe elektronpaaride arv, mida antud aatom saab moodustada.
Orgaanilise keemia areng XIX sajandil Kuni 19. saj. alguseni saadi orgaanilisi aineid (suhrut, tärklist, glütserooli, mitmesuguseid happeid, rasvu jm.) taimsest või loomsest toorainest, seepärast arvati, et orgaanilised ühendid saavad tekkida ainult elusorganismides. See õpetus on tuntud vitalismi (ladinakeelsetest sõnadest vis vitalis elujõud) nime all. Vitalism pidurdas keemia arengut, kuna koosnes valedest arvamustest. Ilma vitalismita võinuksid inimesed varem avastada orgaaniliste ühendite erinevaid kasutusviise. Esimeseks vastuväiteks vitalismile oli saksa keemiku F.Wöhleri avastus, kes 1828.aastal ammooniumtsöanaadi kuumutamisel sai uurea ehk karbamiidi (kusiaine). Vitalismi pooldajad kaitsesid oma seisukohti, väites, et uurea on organismi heitprodukt.
sajandi alguses, kui Rootsi keemiku Jöns Jacob Berzeliuse ettepanekul nimetati 1808 aastal orgaanilisi ühendeid käsitlev keemia orgaaniliseks keemiaks. Sel ajal ilmus tema õpik, milles orgaanilise keemiale on pühendatud omaette peatükk. Selles väljendas ja propageeris arusaama, et anorgaanilisi aineid saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aineid ei saa. Ta väitis et orgaanilised ained tekivad elusorganismide elujõust (via vitalis). Sellest tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalismi teooria väitel kõik orgaanilised ained pärinevad ainult elusorganismidest. See teooria aga kukutati 1828.a Friedrich Wöhleri poolt, kes sünteesis laboratooriumis anorgaanilisest ainest orgaanilist ainet: ammooniumtsüanaadist karbamiidi ehk kusiainet. Vitalistid aga väitsid sellepeale, et uurea ehk kusiaine süntees on ainult võimalik seetõttu, et uurea ei kujuta endast
1. amat victoria curam – võit armastab 24. idem per idem – seesama sellesama hoolt kaudu 2. amici, diem perdidi – sõbrad, ma olen 25. in omnem eventum – igaks juhuks kaotanud päeva 26. in omnia paratus – kõigeks valmis 3. amicus humani generis – inimsoo 27. in optima forma – parimal kujul, nagu sõber (sageli arsti kohta) kord ja kohus 4. amo amorem tuum – armastan sinu 28. in vino veritas – veinis peitub tõde, armastust joobnu ei varja tõtt 5. ars longa vita brevis – kunst on pikk, 29. labor omnia vincit – töö võidab kõik elu lühike 30. manus manum lavat – käsi peseb kätt 6. audi, vide, sile – kuula, vaata, vaiki 31. mente et manu – mõistuse ja käega 7. citius, altius, fortius – kiiremini, 32. omnia vincit amor – armast...
Rootsi keemiku J.Berzeliuse ettepanekul hakati 1808. aastast alates orgaanilisi ühendeid käsitlevat keemiat nimetama orgaaniliseks keemiaks. Berzeliusel ilmus õpik, mille ühes peatükis räägis ta orgaanilisest keemiast. Selles propageeris Berzelius sel ajal valitsenud seisukohta, et anorgaanilisi aineid saab valmistada laboratoorselt, orgaanilisi aga ei saa. Berzelius väitis, et orgaanilised ained tekkivad ainult elusorganismides erilise elujõu (vis vitalis) mõjul. Viimasest terminist tuleneb ka vitalistliku teooria nimetus. Vitalismi ehk elujõu teooria pidurdas orgaanilise keemia arengut kaua aega. Esimesena hakkas Berzeliuse teooriat kahtluse alla seadma tema hea sõber ja õpilane, Berliini Ülikooli professor F.Wöhler. Ta soojendas ammooniumtsüanaadi (NH4OCN) lahust, mida tol ajal loeti tüüpiliseks anorgaaniliseks ühendiks ja täheldas, et ammooniumtsüanaat muutus uureaks ehk karbamiidiks (CO(NH2)2). See 1828
metallid, fosfor, väävel (praegusel hetkel elemendid). Liitkehad (segakehade kombineerimisel) (compositium) praegu pm keemilised ühendid. Keemilised reaktsioonid ongi liitkehade jagunemine lihtkehadeks ja vastupidi. Ühinenud keha (aggregatum) suuremad aine tükid (nt kristallid), tekivad väiksematel liitkehade ühinemisel. Tema arvates taimed suudavad õhust siduda flogistoni. Jälgis oma töödes ka looduslikke protsesse. Elusorganismides peab toimuma ka vis vitalis (elu jõud) (peale tavaliste keemiliste reaktsioonide) , mida hakati nimetama vitalismiks. Gaasidega seotud avastused (18.sajand) Stephen Hales: hakkas esimesena koguma gaase läbi vee õnnestus saada üsna puhtaid gaase. Tegeles ka mitmete uurimistöödega. Märkis, et taimed tarbivad oma elutegevuses õhku. Soti teadlane, arst ja keemik Joseph Black (1728 1799) uuris lubjakivi lagunemisel tekkivat gaasi
Vee molekulist lähtuvates ühendites on tuumaks hapniku aatom. Ühe vesiniku aatomi asendamisel orgaanilise radikaaliga (metüül-, etüül- jne.) saadakse alkoholid. Ei leidnud laialdasemat tunnustust, sest oli vastuolus Berzeliuse vaadetega. 34. Milles seisnes vitalismiteooria? Kes ja milliste avastustega näitasid selle teooria ekslikkust? Vitalismiteooria: orgaanilisi aineid pole võimalik sünteesida, need saavad tekkida vaid elusorganismides erilise elujõu (vis vitalis) kaasabil. Ekslikkust näitas Wöhler, saades ammooniumtsüanaadi kuumutamisel juhuslikult karbamiidi ehk uurea. Samas vitalismi-ideed see veel lõplikult ei kummutanud, kuna uurea on organismide elutegevuse jääk (ega tarvitse enam sisaldada elujõudu). Wöhleri õpilane Kolbe sünteesis 1845. a. äädikhapet, lähtudes vastavatest lihtainetest. Hiljem õnnestus sünteesida ka palju teisi orgaanilisi aineid . Berthelot oli samuti üks vitalismi ümerlükkajatest 35
annaabi.ee 
