Seoste otsimisest anoreksia ja kolme töömälu alaskaala vahel ilmnes, et mõjutatud ei olnud ainult fonoloogiline ring. Halvemad olid keskne täidesaatev ja visuaalruumiline töömälu osa. Halvemad tulemused visuaalruumilises töömälus ei ilmnenud dieedipidajatel, mis viitab sellele, et tegemist on anoreksiale omase defitsiidiga. Autorite poolne seletus oli, et toitu kujutatakse ette ja see hõivab mälu (Kemps, Tiggermann, Wade, Ben-Tocim, Breyer, 2006). Visuaalruumilise töömälu seost toitumisega tõestasid ka Meule, Skirde, Freund, Vögele ja Kübler (2012), kes leidsid, et kõrge kalorsusega toidupildid suurendasid reaktsiooniaega ja tekitasid rohkem vastamatajätmise vigu. Kõigil katseisikutel tekkis söögitung, eriti siis kui inimesed olid raporteerinud, et kogevad neid sagedamini ja intensiivsemalt. Kuna selles uurimuses ei olnud tegemist toitumishäirega patsientidega, siis võib järeldada, et tegemist ei
Seevastu BPVS'is on kaasatud pildi näitamine, mis on täielik mitteverbaalne vastus. Tulemused näitavad, et madalama töömäluga lastel on enesehinnangutase pigem hea või natuke madalam. Ekstreemumeid oli väga harva. 2. 1. 4. Uurimuse kokkuvõte See uuring on esimene, mille osalejad valiti töömälu põhjal, mitte õppimisraskuste, arenguhäirete või geneetiliste sündroomide põhjal. Uuringu tulemused olid: esiteks, töömälu puudulikkus laienes visuaalruumilise domeenini. Teiseks, nendele lastele oli iseloomulik nõrk akadeemiline areng. Enamus uuritud lastest ei saanud hästi hakkama lugemise ja matemaatikaga. Leiti, et madala töömälu tõttu on suurem tõenäosus saada madalamad tulemused. Vanemal vanusegrupil läks õppimist uurivates testides halvemini kui nooremal, mis tõestas seisukohta, kui varaselt probleemi ei tuvastata ja sellega ei tegeleta, võib lastel olla raske jõuda oma eakaaslastega samale tasandile. On ka võimalik, et vanemaks
· Siin olevat infot töödeldakse, mitte ei hoita; st siin toimub tähenduse andmine · Info nii välismaailmast kui pikaajalisest mälust, tihedalt seotud pikaajalise mäluga (ka kui pikaajalise mälu aktiveeritud osa) Baddeley (1986jj) mudel ja selle edasiarendused. Töömälu 3 osa Tähelepanu koordineeriv keskus (central executive) Verbaalse info Visuaalruumilise info töötlemise blokk töötlemise blokk (phonological loop) Passiivne fonoloogiline töötlus (visuospatial sketchpad) Aktiivne kõne tekitamine Visuaalne semantika Kõne LILL MESILANE Mõõdetakse · Arvujadade meeldejätmine loetule
Et otsustada, mis on oluline, peab seda mõtlemise tasandil teadma. Ümberülituvus – liitmiselt lahutamisele üle minnes, ei suuda nad end ümberhäälestada, võivad jääda eelmisse tegevusse kinni. Töömälu on oluline asi, mis kipub olema kahjustatud. See segab matemaatika omandamist. Töömälus kahjustatud: Töömälu oluline komponent – keskjuhtiv süsteem. (verbaalse infoga tegeleb fonoloogiline komponent, visuaalruumilise infoga tegeleb visuaalruumiline komponent). Keskjuhtiv süsteem opereerib taju ja püsimälu vahel ja omakorda visuaalruumilise ja fonoloogilise komponendi vahel. Selle ülesanne on koordineerida nende üksuste toimimist. Kui antud hetkel vaatame midagi, sinna juurde käib mingi jutt, siis keskjuhtiv süsteem seob selle kõik tervikuks. Väga tihedalt seotud tähelepanuga. See kipub ka
mis koosneb visuaalsest, auditoorsest ja muud tüüpi infost. Käitub teiste töömälu komponentide vahel puhvrina ning ühendab töömälu taju pikaajalise mäluga. Kuidas toimub objekti omaduste sidumine visuaalses töömälus? 4 etappi: - Vaid värv - Vaid kuju - Kuju või värv - Värvi ja kuju ühendamine Samadimensioonilised omadused võistlevad mälumahu pärast, samas kui omadused erinevates dimensioonidest salvestatakse paralleelselt. Milline on visuaalruumilise töömälu kordamismehhanism? VR visandiplokis hoitakse visuaalset ja ruumilist infot. Sarnaselt fonoloogilisele ringile on piiratud mahuga. Üldiselt peetakse mahutatavuseks 3-4 objekti korraga. Objekti eriomadusi säilitatakse praralleelselt kahes registris: visuaalne (salvestab objekti kuju ja värvi) ja sisemine (hoiab infot objekti paiknemise kohta ruumis). Sisemine kuvand e kordusmehhanism. Milline roll on töömälu tsentraalsel täidesaatval komponendil? Täidesaatev komponent
Valivus toetub teistele psüühilistele, kognitiivsetele operatsioonidele selleks, et otsustada, mis on oluline, peab mõtlemise tasandil teadma, mis on oluline. Puhtalt tähelepanu küsimus see ei ole. Ümberlülituvus – lülituda ümber liitmisel lahutamisele. Töömälu on oluline asi, mis kipub olema kahjustatud ja see segab siis matemaatika omandamist. Kolmas töömälu oluline komponent – keskjuhtiv süsteem. (verbaalse infoga tegeles fonoloogiline komponent, visuaalruumilise infoga tegeleb visuaalruumiline komponent). Keskjuhtiv süsteem opereerib taju ja püsimälu vahel ja omakorda visuaalruumilise ja fonoloogilise komponendi vahel. Selle ülesanne on koordineerida nende üksuste toimimist. Kui antud hetkel vaatame midagi, sinna juurde käib mingi jutt, siis see keskjuhtiv süsteem seob selle kõik tervikuks. Tegelikult see keskjuhtiv süsteem on väga tihedalt seotud tähelepanuga. Töömälus on tähelepanu komponent sees
seda seni on tehtud. Baddeley (1976, 1989, 1992) on esitanud uue ja keerukama lühimälumudeli töömälu nime all. Baddeley järgi koosneb töömälu kolmest komponendist. esimene neist on artikuleerimise fonoloogiline kodeerimisahel, mis langeb kokku esialgse lühimälu mudeli sisuga. Teiseks töömälu komponendiks on ,,visuaalruumiline märkmik", mis lubab visuaalseid kujundeid ajutiselt ala hoida ja nendega manipuleerida. Visuaalruumilise märkmiku kasutamise näiteks on mööbli mõtteline ümberpaigutamine tuttavas ruumis, näiteks oma isiklikus elutoas. Siin on vaja töömälus lühiajaliselt säilitada nii visuaalset kui ruumilist infot selleks, et nii ühe kui teisega saaks mõtteliselt manipuleerida. Töömälu kolmandaks komponendiks on täidesaatev kontrollsüsteem. See käsitleb piiratud infohulki, mida inimesed järeldamisel ja otsustamisel korraga kasutada suudavad. Selle
annaabi.ee 
