EPISOODDRAAMA Inglise keele tund ÕPETAJA: Good afternood! POISID: Good afternoon! ÕPETAJA: Sit down, please! Kes ei tea tundi, hands up! ... Kõik teavad? ... Very good! Teeme tunni controle! Irregular verbs! First rida: teadma, hiilima, peitma, kannatlik olema... ANDRUS: Ei jõua! ÕPETAJA: Keep smiling! ...nägema, näitama, laimama, müüma, tagasi tõmbuma, magama. Second rida: osa võtma, võistlema, vigastama... GUIDO: Vissi! ÕPETAJA: Keep silence! ...kukkuma, roomama, verd jooksma, taluma... GUIDO: Mina ei saa mitte midagi aru... TOOMAS: Taluma – see on sama mis elama. ÕPETAJA: Stop talking! ...murduma, kaotama, põgenema... TOOMAS: Aa! Kas see põgenema peab olema flee-fled-fled või fly-flew-flown? ÕPETAJA: Seitsmendas klassis on fly-flew-flown ainult lendama! Speedily, speedily,muidu ei jõua! GUIDO: Vissi! ANDRUS: Ma ei jõua endagi oma! GUIDO: Saad kolaka! ANDRUS: Mul on juba üks neli! GUIDO: Sõber!
Merle Karusoo ,,Olen kolmeteistkümneaastane" Inglise keele tund ÕPETAJA: Good afternood! POISID: Good afternoon! ÕPETAJA: Sit down, please! Kes ei tea tundi, hands up! ... Kõik teavad? ... Very good! Teeme tunni controle! Irregular verbs! First rida: teadma, hiilima, peitma, kannatlik olema... ANDRUS: Ei jõua! ÕPETAJA: Keep smiling! ...nägema, näitama, laimama, müüma, tagasi tõmbuma, magama. Second rida: osa võtma, võistlema, vigastama... GUIDO: Vissi! ÕPETAJA: Keep silence! ...kukkuma, roomama, verd jooksma, taluma... GUIDO: Mina ei saa mitte midagi aru... TOOMAS: Taluma see on sama mis elama. ÕPETAJA: Stop talking! ...murduma, kaotama, põgenema... TOOMAS: Aa! Kas see põgenema peab olema flee-fled-fled või fly-flew-flown? ÕPETAJA: Seitsmendas klassis on fly-flew-flown ainult lendama! Speedily, speedily,muidu ei jõua! GUIDO: Vissi! ANDRUS: Ma ei jõua endagi oma! GUIDO: Saad kolaka! ANDRUS: Mul on juba üks neli! GUIDO: Sõber!
salakavalasse võrku. Algab võitlus armastuse, poliitiliste intriigide, usalduse ning halastamatu võimuiha vahel ja olgu öeldud – selles loos ei ole võitjaid… • 20. sajandi ühe suurema meloodiameistrina on Puccini loonud oma tegelastele värvikad ja haaravad portreed, kasutades julgeid kõlavärvinguid ja meeldejäävaid meloodiaid. Ooperi muusikaliste kõrghetkede hulgas on soprani üks kaunimaid aariaid „Vissi d’arte“ ja tenorirepertuaari üks kuulsamaid aariaid „E lucevan le stelle“, mis on läbi aegade võlunud nii ooperigurmaane kui päris esmakordselt ooperiga tutvujaid. • Tosca - Rahvusooper Estonias KASUTATUD ALLIKAD • http://www.opera.ee/lavastus/tosca/ • http://et.wikipedia.org/wiki/Giacomo_Puccini • http://www.youtube.com/watch?v=WNS8_DesQ1k
KRUUSATEE, LIIVATEE, ASFALTTEE – VAAT SEE ON TEE HMM! TEE ÄRA VÕI ÄRA TEE, TEGEMISTES ASUB TEE TEE VÕI TEE VÕI HOOPIS TEE? MILLINE ON ÕIGE SEE? KAS TEE ON SEE, MILLEL ME KODU POOLE KÕNNIME KAS TEE ON SEE, MIS AURAB TASSIS? TÄITSA LÕPP, MUL KÕIK ON SASSIS. VÕI SEE ON HOOPIS TEE, KUI MIDAGI ME TEEME VEEL? MIS!!!? VÕI - SEE ON HOOPIS TEE !! VÕI ON HOOPISTÜKIS TEE VÕI ON TEE NÜÜD SELGE SEE 20000912 LAMMAS KISS-KISS-KISS-KISS TIP-TIP-TIP-TIP VISSI-VISSI-VISSI KULU-KULU-KULU POSSA-POSSA UTE-UTE-UTT – NÄE TULEBKI!! 20000913 RIHO RAIELE RIHO RAIE LEIDIS PAKU SUURE NIGU TANKIAKU PAKK OLI PUUST, NO MILLEST MUUST? 4 5 ÕUES SEISNUD MÄRTSIKUUST RAIUDA SAAB PAKU PEAL TABAS RIHO ÄRA SEAL PAKK ON AUS, TA KAASA VIIN MUIDU VEDELEB VEEL SIIN NÜÜD ON RIHOL OMA PAKK MÕNUS, KINDEL RAIE PAKK ÜLEMEELIK ÜLEMEELIK KOOLIEELIK
Ma ei ole eriti jutukas, vähemalt võõras seltskonnas, kuid ma üritan kuulata väga hoolikalt, et kui keegi küsib midagi siis oskan oma aravamust avaldada. Kuid omade seas olen täitsa ,,normaale" samas üritan olla viisakas, kuigi see on mul nagu sisse kodeeritud, et peab olema viisakas. Ma olen elanud siiamaani oma elu suhteliselt rahulikult ilma suuremate kolimisteta. Olen ainult ühekorra elus kolinud, see oli siis kui kolisime Elvast korterist Elva küljealla Vissi külla, kui ma käisin 2. klassis. Siin on päris hea, rahulik võrreldes vanasat elukohast. Enamasti olen ikka lapsena elanud Elvas, kus elavad ka minu vanavanemad, kelle juures ma veetsin oma ,,lapsepõlve". Ma pole peres ainuke laps. Mul on ka veel õde, kes on minust 3,5 aastat noorem. Tavaaliselt me saame hästi läbi, kuid vahel ta ,,keerab ära" ja hakkab oma jonni ajama. Ta on meie pere ,,pesamuna" ja vanematel ei jää muud üle kui talle
Ahelikus järgmine ongi Vapramägi. Kolmest küljest - põhjast, idast ja lõunast piirab teda tihedalt Elva jõe kitsas sügav org. Vapramägi ulatub edelas kuni Tõravere - Peedu maanteeni, siit edasi jätkub Peedu kõrgendik. Peedu kõrgendik piirneb edelas sooribaga, mis on üks osa ennejääaegsest Elva orundist. Vapramäest ja Peedu kõrgendikust põhja poole Elva orund laieneb nii, et selle lammil paiknevad isegi suured järved - Viisjaagu ja Vissi järv, neist põhja poole jäävad Keeri ja Karujärv. Vapramäe seljandik kujunes hilisjääajal liustiku taganedes ning ta tähistab ühte (neljast) Elva ümbrusest taanduva mandrijää serva asendit. Vapramägi on osa Tõravere ja Elva vahelisest otsmoreenkõrgustikust. See ahel märgib mannerjää taanduva serva peatust Elva liiviku ümbruses. Keskse kõrgema osa äärealadel on sulglohk ning sügavaid orvandeid. Vapramäel on kolm kõrgemat tippu. Väike metsalagendik koos sügava
Härra Tiimus Härra Tiimus ehk Paul Paljaspea oli ajaloo-ja filosoofia õpetaja. Härra Tiimus oli boheemlane. Ta higistas koguaeg tunnis, kuivatas oma higist paljaspead taskurätiga. Sellest ka tema hüüdnimi. Prl Jakovleva Inglise keele õpetaja, keda kutsuti Viruskundraks oli 50aastane, sale ja sportlikult sirge daam. Hapu ja kiprasuise naeratusega. Seljas oli tal igivärske tumesinine kleit, põskedel oli üllataval määral ammu kergelt vissi tõmbunud sügisõunte puna, must sametpeal ümber kaunikesti kortsus kaela tõstis selle puna eriti esile. Tulekarva juus oli tõmmatud täpsesse kuklakuhilasse. Rinnal siras muutumatu kuldääraline kameepross ja muutumatu lornjett oli tal kuldketiga muutumatult kaelas. Kõneles viite keelt, milles kuues oli eesti keel ja seda teadis minimaalselt. Hr. Hellmann/Helmhotz Kõhn ja vaikesehääne vanamees, peenike kortsus kael kahe numbri võrra tarvilikust suuremas
Napoli kuninga auks, on ta nüüd korrus kõrgemal Scarpia kabinetis ning julmuriga kahekesi. Scarpia ütleb, et kui naine end talle ei anna, siis kuninganna Cavaradossile armu ei anna ning mees peab surema. Kui Tosca on nõus Scarpiaga öö veetma, kirjutab mees alla paavstiriigist väljasõiduloale. Tosca, kes on vahepeal end õõvastavastest lähenemiskatsetest toibunud, laulab ahastuses oma palve Jumalale: ma elasin vaid kunstile ja armastusele, miks ometi mulle nii tasutakse? (“Vissi d´arte, vissi d´amore”) Viimasel katsel, kui Scarpia Tosca poole pöördub, et teda endale allutada, on naine haaranud noa ning tapab ta. Tosca suudab vaid sisistada: see on Tosca suudlus! Ta tormab, verine luba käes, Mario juurde vanglasse. Koidikul lavastatakse kokkuleppe kohaselt Scarpiaga Cavaradossi surm – aga tegelikult on Scarpia andnud käsu Cavarossi päriselt hukata, seda aga Tosca ega Cavaradossi ei tea. Mario laulab oma unistava ja jumaldava aaria Toscast ja
Härra Tiimus oli boheemlane. Ta higistas koguaeg tunnis, kuivatas oma higist paljaspead taskurätiga. Sellest ka tema hüüdnimi. 7 Prl Jakovleva Inglise keele õpetaja,keda kutsuti Viruskundraks.50-aastane,sale ja sportlikult sirge daam.Hapu ja kiprasuise naeratusega. Seljas oli tal igivärske tumesinine kleit,põskedel oli üllataval määral ammu kergelt vissi tõmbunud sügisõunte puna,must sametpeal ümber kaunikesti kortsus kaela tõstis selle puna eriti esile.Tulekarva juus oli tõmmatud täpsesse kuklakuhilasse.Rinnal siras muutumatu kuldääraline kameepross ja muutumatu lornjett oli tal kuldketiga muutumatult kaelas. Kõneles viite keelt,milles kuues oli eesti keel ja seda teadis minimaalselt. Mdm Lüllii Prantsuse keele õpetaja lopsaka rinnaga ja trullakas.Läks iga korda kaelast ja näost
tulevikus või jätta need tingimused ühe lepingupoole või kolmanda isiku määrata (lahtised tingimused).” Määratud tingimus peab vastama hea usu ja mõistlikkuse PM- le. VÕS § 26 kehtib ka üüri- ja rendilepingule, kui pooled on kokku leppinud, et üks pool võib lepingu tingimusi muuta – lahtine leppingutingimus. RKTKo 2-16-10721, p-d 10-15 lahtised tingimused Asjaolud: Tulundusühistu PIIMA-VISSI (hageja) hagi Heilori (kostja) osaühingu vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks Kostja ostis hagejalt lihaveiseid. Müügileping sõlmiti lahtiste tingimusega VÕS § 26 lg 1 mõistes Kostja vähendas loomade kaaluandmeid, et loomade eest vähem maksta – pole hea usu ja mõistlikkuse PM kooskõlas Õiguslik küsimus ja Riigikohtu seisukoht: Kas tegemist on lahtise tingimusega? VÕS § 26 lg 1 loomadest saadud liha kogus ei
annaabi.ee 
