HENRIK VISNAPUU 1890-1951 1899Sndis Helme Kihelkonnas 2. jaanuaril. 1900Aastal 1907 lbis Narva Gmnaasiumi juures algkoolipetaja kutseeksami ja hakkas vallakooli petajaks. 19011912 suundus ta Tartusse, kus esialgu petas ttarlaste gmnaasiumis eesti keelt ja kirjanudust. 19021944 pgenes Eestist Saksamaale. 19031949 lks Saksamaalt USA-sse. 1904Oli Korp! Sakala liige. 1905Suri New Yorkis Long Islandil 3. aprillil 1906Oli vabakutseline kirjanik. 1907Rikastas eesti luulet psivrtusliku tunde- ja mtteluulega 1908Arendas eesti luule keelt ja vormi, otsides uusi vimalusi. LOOMING Visnapuu luuletusi hakati avaldama 1908. aastast. Temalt on ilmunud 13 lrikakogu, poeeme ja mitu valikkogu, on kirjutanud ka vabahunidendeid. Kirjutas ja ajakirja Siuru. Varasemas 2 kogus on teemaks armastus ja tunded. 30-ndatel aastatel ilmunud kogud on mtisklused...
Et ülev rõõm ses elus veel võib koita. Oo, elu, virtsamere haisev lokse! Oo, õud, oo, jälkus, kõige määndamine! Oo jamps, oo hullumeelne sonimine! Oo, maailm, purjus jumalate okse! Ma vihkan, nean sind, oo nilbe madu! Oo, surmgi pole väärt siin ilus luua. Oo, kõlbaks ennast vast veel üles puua, Et raipeist haiseks jumalate padu. 7 KOKKUVÕTE Mina tegin oma referaadi Henrik Visnapuust ja seda just seepärast, et ma ei teadnud temast eriti mitte midagi ja tahtsin rohkem teada saada. Sain teada, et Visnapuu sündis 1889. aastal Viljandimaal talusulase perekonnas. Ta õppis kõigepealt Reola vallakoolis, seejärel Ropka ja Sipe ministeeriumikoolides ning Tartu linnakoolis. Tema unistusteks olid elu Tartu linnas ja Tartu ülikool. Lõpuks need ka täitusid. Visnapuu tegeles palju õpetamisega ning kirjanduslike rühmitustega. Henrik Visnapuu huvitus väga
Henrik Visnapuu Henrik Visnapuu (18901951) Elulugu · Sündis Viljandimaal sulase pojana · Õppis erinevates LõunaEesti koolides · Töötas õpetaja, ajakirjaniku, dramaturgina, kultuurinõuniku ja vabakutselise kirjanikuna · Osales Vabadussõjas · Oli abielus luuletaja Ingiga (Hilda Elfriede Franzdorfiga) · 1944 põgenes Saksamaale · 1949 emigreerus USAsse · 1951 suri New Yorgis Long Islandil · Kuulus "Siuru" ja korp! Sakala · Pani aluse Ülemaailmsele Eesti Kirjanduse Seltsile · Henrik Visnapuu nimeline kirjandusfondi auhind Esimene loominguperiood · Esimesed värsid 1908. a · Sümbolistlikud ja futuristlikud katsed · Nooruslüürika kolm peamist aineala: · Armastus · Kaasinimene · Jumal Armastusluule · Jõulised ja küllaldased tundeseisundid Nooruklikkud tundeelamused Ärkavaid mehelikke vaiste Pohmeluslikku kiretüdimust Nukrameelset loobumist · Silmapai...
(1914) ja "Looming" I (1920), äratas tähelepanu futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Hõbedased kuljused" (1920) ja "Talihari" (1920) süvendavad Visnapuust ettekujutust kui lõhestunud hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). Visnapuu oli tuntud ka kui kirjanduselu aktiivne organisaator.
futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus- ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Hõbedased kuljused" (1920) ja "Talihari" (1920) süvendavad Visnapuust ettekujutust kui lõhestunud hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). Visnapuu oli tuntud ka kui kirjanduselu aktiivne organisaator. Visnapuu loomingu põhiteemad: • Ajaluule • Armastus • Loodus • Kodu ja kodumaa • Filosoofiline mõtteluule Tähtsus
aastal oli Under vabakutseline kirjanik. Aastail 1945-1957 töötas ta Stockholmi Drottningholmi Teatrimuuseumis. · Marie Under oli eesti luuletaja ja Visnapuu oli eesti luuletaja, dramaturg ja kirjanduskriitik. · Underi luule sõnum oleks: Kui inimene ei suuda luuletada või kirjutada tavaliselt hästi, siis kevadel peaks suutma sisukalt kirjutada kõik inimesed. Isegi need, kes muidu ei mõista hästi kirjutada. Visnapuu luule sõnum: Mina sain Visnapuust aru nii, et kui oled midagi armastanud, siis jääb see aardeks igavesti. Arvan seda sellepärast, et vahepeal ta loobus kevadest. Ta lausa vihkas ja manitses seda, kuid siiski lõpuks ta hakkas jälle kevadet kiitma. · Kokkuvõtteks oskan ma öelda, vaid seda, et need luuletajad suudavad teha asju väga omapäraseks ja imetlusväärseks. Nad muudavad looduse nii eriliseks, et kohati tekib tunne, et neil oli täiesti teistsugune kevad sel ajal.
Third level Fourth level Fifth level Looming 20-ndatel "Ränikivi" (1922) "Maarjamaa laulud" (1927) "Puuslikud" (1929) "Tuulesõel" (1931) "Päike ja jõgi" (1932) Valdav oli mõtte- ja koduluule Kontrastsed meeleolud Ei suutnud olla ühiskonnale tõekuulutaja ja kohtumõistja Pöördub looduse poole, otsides selle ringkäigust tasakaalu 30-ndad Visnapuust saab talumees Hakkab Luunjas rajama esimest päriskodu Abikaasa põeb kopsuhaigust Pärast riigipööret Pätsimeelne Kirjanikkude Liit hakkab lõhenema Töötas mitmetel juhtivatel kohtadel Mõjukas kirjanduspoliitik Looming 30-ndatel "Üle kodumäe" (1934) "Põhjavalgus" (1938) 1936/1937 kaks valimikku kodumaa lauludega Oli hetke juhtivamaid ja viljakamaid lüürikuid Rahutud argimõtted Luulesse ilmub rahvaluule kallak Looming näitab Visnapuu asumist Pätsimeelsete hulka
futuristlike ja ekspressionistlike esinemistega. Visnapuu oli M. Underi kõrval rühmituse "Siuru" kesksemaid luuletajaid. Armastus- ja looduslaulude kogu "Amores" (1917) musikaalsus ja käibetõdede eitamine viis eesti luule uuele tasemele. Peale selle ilmumist kujunes eesti esipoeediks. Järgmised värsikogud "Jumalaga, Ene!" (1918), "Käoorvik" (1920), "Hõbedased kuljused" (1920) ja "Talihari" (1920) süvendavad Visnapuust ettekujutust kui lõhestunud hingega rahutust otsijast ("Valit värsid", 1924). Kogus "Ränikivi" (1925) on põhiteemaks vastuolu tegelikkuse ja ideaali vahel. Visnapuu esseistlikest töödest on oluline kogumik "Vanad ja vastsed poeedid" (1921). Visnapuu oli tuntud ka kui kirjanduselu aktiivne organisaator. Artur Adson Artur Adson -- (1889- 1977) luuletaja, näitekirjanik, teatrikriitik ja memuarist. Tema
vahepealset. Kõlapilt Visnapuule väga oluline. Luuletused kubisesid onomatopoeetilistest loodusehäältest. ,,Jumalaga Ene" - täis kõlataotlusi. Selgelt pingutab üle onomatopoeetikaga. Püüab matkida linnulaulu. Ajaluule - taustaks Saksa ekspressionism. Tähendas ajaluule seda, et pöörduti kirjanduses tegeliku aja poole, mis meid ümbritses. Vahetult sellele ajale reageerimine. Vahetus kriitiline reageerimine ajale, se eoli sünge, pessimistlik, ekspressionistlik. Kui rääkida Visnapuust, 1920 ilmus tal lausa kolm kogu: ,,Talihari" poeet veirises ajas, räägib vabadussõja meeleoludest. Kantud süngetest sõjapiltidest ja murest kodumaa saatuse pärast. ,,Hõbedased kuljused" - selle phul tuleb rääkida tsüklist, mis mõjus arvustajaile shokeerivalt. 1919 on Visnapuul kahest luuletusest koosnev tsükkel ,,Kõnelused issandaga". Minavormis issandat sinatades. Sinavormis luuletusi kiputakse omistama autorile justkui kirjutaks ta endast. On fiktiivne mina ja reaalne autor
teadlikuks luuletajaks. Selle teadmise üks näiteid on see, et kui ta avalda raamatu ,,Poeetika põhijooni", siis Visnapuu on kirjutanud seal peatüki ,,riimikäsitlus". Noorusaegsed otsingud luules on rahutud ja mitmesuunalised. See rahutus, mis Siuruajal tipneb, hakkab taltuma. Visnapuu muutub väärikaks, sest ta on üks neid, kes on valmis tegema koostööd Konstantin Pätis riigivõimu ja ametliku kultuuripoliitikaga. Nii Visnapuu kui ka Adson asuvad propagandatalitsusse. Visnapuust saab kultuuripoliitika suunaja. 30ndate lõpus ka ajakirja ,,Varamu" peatoimetaja. 40ndatel aastatel peab Visnapuu veidi aega ,,vait" olema, et mitte vangi sattuda. Maailamsõja lõpu poole lahkub ta Eestist Austria ja Saksamaa kaudu ning jõuab Ameerika Ühendriikidesse. Sureb aastal 1951, kuid jõuab ka paguluses üht-teist avaldada. Noor Visnapuu 1917 1920 Teine periood - 1925. 1942 Visnapuu tahab kirjutada: naisest, kaasinimesest ja jumalast. Visnapuu puhul torkab silma,
annaabi.ee 
