_________________________________________________________________________ _______________ Harjutustunnid: Assistent, td. Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-1-1- E MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL _________________________________________________________________________ _________ PUUDUSED: Torud võivad ummistuda, õlivool sõltub viskoosusest, õli saastumise risk on suur. 3. Udu-määrimine (õlimäärimine): EELISED: väike kulumine ja hõõrdumine, väike hoolduskulu, puhtus. PUUDUSED: õliudu lekkimisoht, piirandud õli viskoosusele, õli koostisained võivad düüse kulutada, düüside ummistuse oht. 4. Õlitõstjatega määrimine (õlimäärimine): EELISED: Töötab hästi väikse ja keskmistel kiirustel, kus õli viskoosus on madal.
· Termoreaktiivsed polüestervaigud Polüestreid on võimalik toota nii küllastatud kui küllastamata kujul, andes vastavalt kas termoreaktiivseid või termoplastseid polümeere. Termoreaktiivsed polüestervaigud saadakse ftaalhappe anhüdriidi ja küllastamata maleiinhappe anhüdriidi kopolükondensatsiooni dialkoholiga. Saadakse heade mehaaniliste omadustega läbipaistvad polümeerid, omades suurt dimensionaalset püsivust ja ilmastikukindlust. Tulenevalt polüstervaikude madalast viskoosusest (saab toot väga keeruka kujuga tooteid, märgavad hästi armatuuri), hinnast, lihtsast vaikude käsitlemist (toatemperatuuril lõpuni kulgeva rissidumisprotsess, vähest täpsust nõudev initsieerimine) ning heast degardatsioonikndlusest on nad väga laialt levinud maatriksmaterjlina klaaskomposiit materjalides (valmistatakse näiteks erinevaid auto- ning lennukitööstuse detaile, paate, vanne, basseine, kohvreid, kärukatteid, lumelaudasid jms)
6. mahtuvus 7.soojuspüsivus Vedel dielektrikud Elektrilistes seadmetes kasutatakse vedelikke, isolaatoritena ja jahutus vahenditena. Vedelike liigid on: 1. Naftaproduktid, looduslikult saadavad 2. sünteetilised vedelikud, keemilisel teel saadavad 3. räniorgaanilised supensioonid(taluvad kõrgeid temperatuure, lülitises tekib sädelus) Neid kasutatakse: 1. Trahvo õlidena 2. Kondensaator õlidena 3. Kaabli õlidena(horisontaal asendis kaablid) Õlide kasutamine sõltub olenevalt viskoosusest(sitkus ehk voolavusest). Õlid peavad olema järgmiste elektriliste omadustega: 1. suur eritakistus 2. dielektriline tugevus Elä (kV/h) 3. dielektriline läbitavus =% (valgustite juures tähtis) 4. voolukadu (tan ) 5. soojusjuhtivus 6. mahtuvus 7.soojuspüsivus Füüsikalis keemilised. Leektäpp, happekindlus Õlide lagunemis produktiks happelised komponendid, samuti tekib õlide juures kondenseerub niiskus, mis mõjutab elektrilisi parameetreid, muudavad õli kasutamiskõlbmatuks.
vedelmetalli vormi valamise teel. Valuvormid: 1. Aiutised vormid: a. Liivvaluvorm (sand casting) b. Koorikvalu (Shell mould casting), c. Täppisvalu (investment casting) 2. Püsivad vormid: a. Kokillvalu (permanent mould casting) b. Survevalu (die casting), c. Tsentrifugaalvalu (tsentrifugal casting) Kvaliteetse valandi saamine sõltub sulami vedelvoolavusest vormis, mis omakorda sõltub: 1. Sulami viskoosusest ehk vedeliku sisehõõrdumisest (suur=paks, väike=vedel) 2. Vormis soojusjuhtivuse suurenemisest (soojenemine halvendab voolavust) 3. Valamistingimustest (rõhk suurendab voolavust) VALUKAHANEMINE 2 Valukahanemist iseloomustatakse suhtelise mahukahanemise ja suhtelise joonkahanemise arvutustega. (V 1−V 2) εm ∗100 V2 (l 1−l2 ) εj ∗100 l2
M40 (arv thendav viskoosuse Engleri kraadi) M100 (M200) Engler'i kraadidelt vib lber minna kinemaatilisele viskoosusele (E = V [m^2/s]) Selle vedelktus aurud segus huga sttivad lahtise leegi juurde viimisel, kiiresti plevad (plahvatavad) ja seejrel lakkavad. Sttimis temperatuuriks nim. temperatuuri, kui lahtise leegi juurdeviimisel ktusepinnale koheselt sttivad need aurud ja mne sekundi prast sttib ka ktus. Ja see temperatuur on krgem punkt temperatuurist Olenevalt vedelktuse viskoosusest see leek kigub piirides 135-240kraadi(Celsius). Sttimist temperatuur on 60-70 krgem. Need temperatuurid on kindlat mratud katselisel teel. Isesttimis temperatuur. kUI KUUmutada vedelktust ilma leegi juurdevimiseta tema lhedusse, lpuks ta ikka sttib ja seda nim. isesttimist temperatuuriks. See temperatuurkigu piirides 500-800kraadi(Celsius). 1)vvlivaesed mazuudid - vvlisisaldus (st) on viksem kui 0,5% 2)keskmise vvli sisaldusega 0,5-2%
Tänabäeval kasutatavate õlide liigid on: mineraalõlid sünteetilisedõlid poolsünteetilised õlid VISKOOSUS: See on määrete tähtsaim omadus. Viskoosus oleneb temperatuurist, see tähendab temperatuuri tõustes viskoosus väheneb ja vastupidi temperatuuri langedes õli viskoosus suureneb. Liiga suur viskoosuse korral tekib olukord, kus pump ei suuda seda enam pumbata ja seda nimetataksegi pumpamise piiriks. Õli viskoosusest oleneb õli kiilu paksus laagrites. Ideaalne olukord oleks, kui õli viskoosus ei sõltuks temperatuurist vaid oleks konstantne. Õli viskoosuse sõltuvuse intensiivsus temperatuurist iseloomustatakse viskoosus indeksiga. [ν]. Mida suurem on viskoosusindeks [ν], seda vähem muutub õli viskoosus temperatuuri muutumisega. Laevamootorites viskoosusindeks jääb vahemikku 85 – 95 [ν], automootorites on see vahemikus 145 – 150 [ν].
.Venoosne verevool ei ole tingitud mitte ainult ortostaasist tingitud hüdrostaatilisetest efektidestindiferentstasandist allpoole jäävates veresoontes, vaid seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu lihastöö, termilised koormused. Venoosse juurdevoolu peamisteks abistajateks on: *lihaspump, *hingamise imeva-suruva pumba tegevus; *südame ventiiltasandi mehhanism. Süstoolne, diastoolne, keskmine, pulsirõhk. Vearerõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoosusest, südame minutimahust ning veresoonte ja kapilaaride takistustest. Kõrgeim on aordis, madalam õõnesveenides, nende rõhkude diferents on verd liikumapanevaks rõhuks (= keskmise arteriaalse vererõhuga). Aordis ja südame lähedal olevates suurtes arterites on rõhk pulseeruv, vasaku vatsakese väljustusfaasis saavutab maksimumi -nim. süstoolne rõhk. Pärast kokkutõmbe lõppu ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks min.- diastoolse rõhu tasemele
Vajalik liimivuugi paksuse vähendamiseks, liimi surumiseks puidu pooridesse ja liigse liimi väljasurumiseks pindade vahelt. (kui liim tuleb pressides välja imepisikeste mullidena, on liimimine toimunud õigesti...kui aga suuremate tilkadena, on liimimine toimunud valesti) (tüübel ei tohi ulatuda kunagi põhja....liimimisel määritakse liimiga kokku tüübliauk, mitte tüübel ning kokkusurumisel saab üleliigne liim minna tühimikku) Survesuurus sõltub liimiliigist, viskoosusest, puidu liigist. (keskmiselt 2-10 kg/cm2 ehk 0,2-1,0 Mpa) Detailide, toorikute hoidmine surve all: Surveall hoidmine toimub seni, kuni liim on tardunud ja liimiühenduste lagunemine on välistatud. Alles siis vabastatakse toorikud surve alt ja suunatakse tehnoloogilisele ooteajale (järelkuivamisele) kuni liimi lõpliku kõvastumiseni. Survestamise aeg sõltub liimi liigist, liimimistemperatuurist ja liimiühenduse iseloomust. Külmliimimisel 0,5- 6 tundi
.Venoosne verevool ei ole tingitud mitte ainult ortostaasist tingitud hüdrostaatilisetest efektidestindiferentstasandist allpoole jäävates veresoontes, vaid seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu lihastöö, termilised koormused. Venoosse juurdevoolu peamisteks abistajateks on: *lihaspump, *hingamise imeva-suruva pumba tegevus; *südame ventiiltasandi mehhan Süstoolne, diastoolne, keskmine, pulsirõhk. Vererõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoosusest, südame minutimahust ning veresoonte ja kapilaaride takistustest. Kõrgeim on aordis, madalam õõnesveenides, nende rõhkude diferents on verd liikumapanevaks rõhuks (= keskmise arteriaalse vererõhuga). Aordis ja südame lähedal olevates suurtes arterites on rõhk pulseeruv, vasaku vatsakese väljustusfaasis saavutab maksimumi -nim. süstoolne rõhk. Pärast kokkutõmbe lõppu ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks min.- diastoolse rõhu tasemele
.Venoosne verevool ei ole tingitud mitte ainult ortostaasist tingitud hüdrostaatilisetest efektidestindiferentstasandist allpoole jäävates veresoontes, vaid seda mõjutavad mitmed tegurid, nagu lihastöö, termilised koormused. Venoosse juurdevoolu peamisteks abistajateks on: *lihaspump, *hingamise imeva-suruva pumba tegevus; *südame ventiiltasandi mehhanism. Süstoolne, diastoolne, keskmine, pulsirõhk. Vearerõhk oleneb vereringes oleva vere mahust ja vere viskoosusest, südame minutimahust ning veresoonte ja kapilaaride takistustest. Kõrgeim on aordis, madalam õõnesveenides, nende rõhkude diferents on verd liikumapanevaks rõhuks (= keskmise arteriaalse vererõhuga). Aordis ja südame lähedal olevates suurtes arterites on rõhk pulseeruv, vasaku vatsakese väljustusfaasis saavutab maksimumi -nim. süstoolne rõhk. Pärast kokkutõmbe lõppu ja poolkuuklappide sulgumist langeb rõhk aordis diastoli lõpuks min.- diastoolse rõhu tasemele
annaabi.ee 
