0,3mm. Mõõdetakse temperatuur 1 ºC täpsusega. 18. Iseloomult sarnased vead. Kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kaale ( vea iseloom on mõneti sarnane kollimatsiooniveaga ja avaldub mõõtmisel koos viimasega, kuid on rohkem mõjutatud seniitkaugusest) ja ümberfokuseerimise viga ( mõjub sarnaselt kolimatsiooniveaga, sest ümberfokuseerimisel muutub mõnevõrra viseerimistelje asend ja sellega seoses ka kollimatsiooniviga). Nimetatud veast hoidumiseks peaksid polügonomeetrikäigu joonepikkused olema võimalikult võrdsed. 19. Parandeid mis kasutatakse joonemõõtmisel invartraadiga. Neid parandeid viiakse mõõtmistulemustesse: Kompareerimisparand Temperatuuriparand, mis arvutatakse valemiga ∆ lt = α lo (t to)+β lo (t² t²o),
nummerdatud ja katalogiseeritud.Pinnasereeperitele mõjuvad valdavalt kergitavad jõud. 2. Vigade allikad - ptk. 10 Isiklikud vead mis jagunevad juhuslikeks ja sõstemaatilisteks. Ohtlikumad on süstemaatilised vead kuna need kuhjuvad ja käigu lõpuks moonutada nivelleermis tulemusi. Instrumentaalsed vead. Kõige tähtsam instrumentaalsetest vigadest on põhitingimuse rikkumisest st. Viseerimistelje ja kontaktvesiloodi telje mitteparalleelsusest tingitud viga. Lisaks sellele veale on ka vesiloodi mulli vaegliikumis viga, optilise mikromeetri tühikäigust tingitud vead, optilise mikromeetri skaala jaotise tegelikus ja nimiväärtuse erivevusest tingitud viga, vesiloodi mulli päikese poole nihkumisest tingitud viga . Kompensaatoriga niveliiridel viseerimiskiirde isegorisonteerimise viga ja kimpensaatori süstemaatiline viga.vi
Samuti ei sobi mõõtmiseks vihmased ja tuulised ilmad. Halbades ilmastikutingimustes hakkavad mõjuma keskkonnatingimustest põhjustatud vead k''. Teodoliidi kontrollimine Et saada soovitud täpsusega mõõtmistulemusi, peavad olema kõik teodoliidi osad abiseadmed töökorras. Pärast üldist ülevaatust ja üksikute osade korrasoleku kontrollimist kontrollitakse teodoliidi telgede vastastikust asendit. Kollimatsiooni tasand on pikksilma viseerimistelje poolt moodustatud tasand, mis tekib pikksilma pööramisel horisontaaltelje ümber. Kollimatsiooni tasandi vertikaalsuse nõude täitmiseks on vaja a) Pikksilma viseerimistelg oleks risti horisontaalteljega b) Horisontaaltelg oleks risti teodoliidi põhiteljega c) Silindrilise vesiloodi telg oleks risti põhiteljega Samuti peab õigete nurgamõõdistustulemuste saamiseks enne mõõtmisi seadma põhitelje samale püstsihile nurga tipuga (tsentreerima) ning samuti vertikaal e põhitelge loodima.
konstruktsiooni püsikindluse määramisel. Isiklikud vead-Vead jagunevad juhuslikeks ja süstemaatilisteks. Ohtlikumad on süstemaatilised vead.Isiklike vigade komponendid:Kontaktvesiloodi otste ühildamise viga.Bisektori latijaotisele suunamise viga.Vahetu lugemi viga.Süstemaatilised vead võivad nt tekkida, kui üks lattidest on pidevalt päikesepaistes ja teine mitte.Instrumentaalsed vead-Kõige tähtsam on põhitingimuste rikkumisest, st viseerimistelje ja kontaktvesiloodi telje mitteparalleelsusest tingitud viga.Kompensaatornivelliiridel puuduvad kaks eelnimetatud vesiloodi mulliga seotud viga, kuid lisanduvad:Viseerimiskiire isehorisonteerumise viga.Kompensaatori süstemaatiline vigaDigitaalnivelliiridel:Päikese peegeldus latilt võib muuta mõõtmise võimatuks.Vähese valguse puhul suureneb mõõtmisaeg pikemaks.Vähemalt 80% latist peab instrumedi vaateväljas olema.Mõõtmisi ei ole soovitatav sooritada lati ja nivelliiri vahekaugusel
koostamisel ning hoonete kõrguse ja konstruktsiooni püsikindluse määramisel. Isiklikud vead-Vead jagunevad juhuslikeks ja süstemaatilisteks. Ohtlikumad on süstemaatilised vead.Isiklike vigade komponendid:Kontaktvesiloodi otste ühildamise viga.Bisektori latijaotisele suunamise viga.Vahetu lugemi viga.Süstemaatilised vead võivad nt tekkida, kui üks lattidest on pidevalt päikesepaistes ja teine mitte.Instrumentaalsed vead-Kõige tähtsam on põhitingimuste rikkumisest, st viseerimistelje ja kontaktvesiloodi telje mitteparalleelsusest tingitud viga.Kompensaatornivelliiridel puuduvad kaks eelnimetatud vesiloodi mulliga seotud viga, kuid lisanduvad:Viseerimiskiire isehorisonteerumise viga.Kompensaatori süstemaatiline vigaDigitaalnivelliiridel:Päikese peegeldus latilt võib muuta mõõtmise võimatuks.Vähese valguse puhul suureneb mõõtmisaeg pikemaks.Vähemalt 80% latist peab instrumedi vaateväljas olema
kokku langema ripploodi nööri kujutisega. Lubatud kõrvalekalle on vertikaalniidi pikkuses 0.5mm. Kui nõue ei ole täidetud: 1) tuleb pöörata niitristiku raami, 2) saab õige lugemi niitristi keskkoha järgi. *Silindrilise vesiloodi telg peab olema paralleelne viseerimisteljega (peanõue). Kontrollimiseks tuleb nivelleerida kahe punkti vahelt, keskelt ja otsast. Keskelt ja otsast nivelleerides kõrguskasvude erinevus (h-h') tehnilisel nivelleerimisel võib olla 2x10 mm, kus 2x näitab viseerimistelje ja silindrilise vesiloodi telje paralleelsust. Elevatsioonikruvist keeratakse nivelliiri niitristi horisontaalniit lugemile b0. Seejärel nivelliiri silindrilise vesiloodi justeerimiskruvidest reguleeritakse vesiloodi mull uuesti keskele. Kompensaatoriga nivelliiridel käib kontroll analoogselt: niitristi nihutatakse vertikaalsuunas, milleks eemaldatakse kate , mille all on justeerimiskruvi. Vaadates üheaegselt lati kujutist ja keerates kruvi, peab lugemisks saama b0. 30
Nüüd viseeritakse samale punktile juba täpselt niitristiku abil ja tehakse samuti lugemid. Lugemite erinevus ei tohi ületada 15'. Kui erinevused on suuremad, lõdvestatakse optilise visiiri kinnituskruvid ja suunatakse visiir uuesti sihtmärgile, mille järel kruvid kinnitatakse. Kui erinevus on vertikaalnurga lugemeis, siis tuleb optilise visiiri kinnitusplaadi alla kas ette- või tahapoole panna hõbepaberileheke. 31. Teodoliidi pikksilma pöörlemistelje ja viseerimistelje mitteperpendikulaarsuse mõjumõõtmistulemustele, elimineerimise meetmed. 32. Kaldenurga mõõtmine Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk, mis võib olla positiivne või negatiivne. Kaldenurka on vaja teada maastikul mõõdetud joonte horisontaalprojektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA). Joone
Nüüd viseeritakse samale punktile juba täpselt – niitristiku abil ja tehakse samuti lugemid. Lugemite erinevus ei tohi ületada 15’. Kui erinevused on suuremad, lõdvestatakse optilise visiiri kinnituskruvid ja suunatakse visiir uuesti sihtmärgile, mille järel kruvid kinnitatakse. Kui erinevus on vertikaalnurga lugemeis, siis tuleb optilise visiiri kinnitusplaadi alla kas ette- või tahapoole panna hõbepaberileheke. 31. Teodoliidi pikksilma pöörlemistelje ja viseerimistelje mitteperpendikulaarsuse mõjumõõtmistulemustele, elimineerimise meetmed. 32. Kaldenurga mõõtmine Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud vertikaalnurk, mis võib olla positiivne või negatiivne. Kaldenurka on vaja teada maastikul mõõdetud joonte horisontaalprojektsioonide ja kõrguskasvude arvutamiseks. Kaldenurgad mõõdetakse teodoliidi (tahhümeetri) vertikaalringi abil. Enne kaldenurkade mõõtmist on vaja selgitada välja nulliasend (NA)
Täpsemate instrumentide puhul nõutakse ka täpsemat tsentreerimist, paljudel instrumendi mudelitel on olemas optiline tsentriit) horisonteerimine- põhitelg vertikaalseks 26. Nurgamõõtmise instrumentide peamised koostisosad (joonisega!) 27. Pikksilma peamised koostisosad(joonisega!) 28. Horisontaalnurga mõõtmine 29. Teodoliidi teljestik, nõuded teodoliidi telgedele 30. Teodoliidi kontroll ja justeerimine 31. Teodoliidi pikksilma pöörlemistelje ja viseerimistelje mitteperpendikulaarsuse mõju mõõtmistulemustele, elimineerimise meetmed Kui pikksilma pöörlemistelg ja viseerimistelg pole täisnurga all, siis mõõtmistulemustes esinevad normaalsest suuremad vead. Seda saab eemaldada justeerides. 32. Kaldenurga mõõtmine Kaldenurk on horisontaaltasandi suhtes mõõdetud nurk. Kaldenurga saamiseks kahe punkti tuleb esimesel punktil asuva teodoliiidiga viseerida teodoliidi kõrgusele latil, mis asub teisel punktil
Kôik eelnevad nôuded peavad olema täidetud. Eriti täpselt peab olema vertikaaltelg loodis. Kontrolliks viseeritakse RP asendis kôrgel asuvale punktile ja märgitakse punkti projektsioon instrumendi kôrgusel. Sama teha ka pikksilma RV asendis. Kui môlema punkti projektsioonid mahuvad niitristi bisektorisse, on nôue täidetud. Horisontaaltelje vea môju kaob nurga môôtmisel täisvôttega. 31. Teodoliidi pikksilma pöörlemistelje ja viseerimistelje mitteperpendikulaarsuse mõju mõõtmistulemustele, elimineerimise meetmed lk 204 (I) Pikksilma viseerimistelg peab olema risti pikksilma pöörlemisteljega. Kui nõue ei ole täidetud, moodustab viseerimistelg õige asendi suhtes nurga c, mida nimetatakse kollimatsiooniveaks. Mõju: Joonisel b näeme, et pikksilma pööramisel ümber horisontaaltelje moodustab viseerimistelg kollimatsioonivea mõjul taevas vertikaalse ringi, mis jääb seniitpunkt Z pandud
annaabi.ee 
