Lootis sellega Virvele muljet avaldada. 3.Kirjelda meeldej��vamaid koolielu s�ndmusi - K�ige esimene magneesiumplahvatus, mille tulemsuena oleks Juss Pukspuu peaaegu koolist v�lja lennanud, kuid talle anti v�imalus j�tkata, kui ta sooritab �ra k�ik eksamid. L�puks tegi need �ra, kuid l�ks teise kooli. Direktori surm operatsioonilaual.Uue direktori saabumine kooli, h�rra Tooderi koolist lahkumine. 4.Iseloomusta Virvet ja poiste rivaalitsemist tema p�rast. Mis Virvest saab? Kui Jaak Virvega sebima hakkas, kippus Riks lahkuma, kuna ta ei tahtnud seda n�ha. 5.Romaani l�pupeat�kivad loovad eelnevaga dramaatilise kontrasti. Noored on �ht�kki saatuslike ajaloos�ndmuste keerises. Iseloomsuta kalssivendade k�ek�iku Kristjanist oli saanud tulet�rjuja, Penu ja tema vanemad olid k��ditatud, Vare oli Saksa s�jav�es, Trull elas maal, Juhan oli punav�es. Kokkutulekutel r��giti s�jast, kus poisid olid olnud erinevatel pooltel
ja Laasik lõpetavad. · Penn ja Aino olid paar, nad tantsisid. Jaak hakkas Virvega rääkima. Jaagule meeldis Virve. Ka Laasikule meeldis tüdruk. · Hoogu kogus raha kogunemine. Ühel päeval polnud Keldril raha anda ning küsiti Tumbult, kes aga ei laenand põhimõtteliselt. Siis Jaak seletas, et mees peab olema oma põhimõtte omanik : ,,Kumb peab olema otsustav, kas põhimõte või põhimõtte omanik?" Lõpuks Tumbu laenas. · Jaak mõtles pidevalt Virvele. Kirjutas luuletuse Virvest. Õpetaja nägi seda luuletust ja käskis tahvlile kirjutada see oli hea.Õpetaja käskis selle kõigil vihikusse kirjutada ja analüüsis seda. · Õpetaja andis klassile kirjandi teema ,,Koidula ja Kreutzwald". Õpetaja arvas, et Penn sai liiga kõrged hinded(Virve oli kirjandi valmis kirjutanud). Jaagu kirjand oli silmapaistev ning õpetaja saatis poisi Vaimuühingu koosolekule seda ette lugema. Seda Jaak oligi üritanud, kui kirjandit kirjutas
Ta oli natuke tagasihoidik, see tuli välja siis kui ta oli Jaaguga koos. c) Virve oli külalislahke nagu ka ta ema, pakkus alati külalistele süüa ja teed. Virve ei suhelnud eriti palju võõraste inimestega ja ta oli alati ettevaatlik, nagu ka siis kui Jaak üritas teda köögis suudelda. 5. Küsimus(ed) tegelas(t)ele a) Jaagule. Miks sa ei küsinud Virvelt kohe, et mis tunded tal tema vastu on ? b) Jaagule. Miks sa ei rääkinud isale Virvest kui oma tüdrukust, et saada Virvega reisile ? 6. Teose miljöö a) Tegevus toimus 1937. aastal enne maailmasõda. b) Tegevus toimus linnas kus sõitsid trammid jne.. See mõjutas Riksi õnnetust. c) Suheldi ainult inimestega keda tunti, võõrastega ei räägitud sõnakeski. Enne armupaari suudlemist teietati teineteist. Nende vanemad olid neile eeskuju andnud. d) Kavatati võimalikult hästi ja kombekalt oma lapsi. Riks aitas oma ema koguaeg, sest isa oli surnud
lahutada, kuna armastust pole. Silver loodab, et see on Ola ajutine tundepuhang. Ola võttis Velvo endaga kaasa ja läksid Kaida poole. Ola läks edasi Apo poole. Tuli Apo ema, Vilma, kellele Ola meeldis ja kellega nad said hästi läbi. Joovad viina. Apo ja Ola vahel oli hariduslik vahe ometi tunneb, Ola, et see suhe on värskendav. Lahutus tehti vaikselt. Apo korterisse(õigemini Vilma korterisse) tuli Apo seaduslik abikaasa, Virve. Neil oli laps, kuid Apo ei võinud teda näha. Olal sai Virvest villand ja ta otsustas oma direktori Trummi käest abi küsida. Trumm ei saanud hetkel aidata. Vilma kutsus miniad kokku ja otsis lahendust, Virve polnud nõus lahkuma. Ola tahtis, et Apo ehitaks neile oma maja. Apole tundus see liiga üle jõu käiv. Apo ei tahtnud lahutada, kuna siis oleks tema võimalused oma tütrega kohtuda veel väiksemad. Velvo ei saanud Apoga läbi. Ola laenas Kaidalt raha, et osta välja auto, mis pidi neile vabadust rohkem andma. Autoga
postkaardi. Viis aastat hiljem klassikokkutulekul, mis toimus Pukspuude juures, kohtub Jaak Virvega. Jaak ja Virve armatsevad. Aasta möödudes on Jaak ja Virve jätkuvalt koos, kuid Jaak oli mitu kuud ilma põhjuseta vangis olnud. Kui Jaak läheb Pukspuude juurde, lootes, et näeb Virvet peab ta pettuma, Virve oli koos sõbrannaga üle mere põgenenud. Nii Riks kui ka Jaak olid mõlemad Virvest ilma. Õpetajaskond Hr. Kõiv Wikmani gümnaasiumi kõige noorem õpetaja, peaaegu 30 aastat vana. Hakkas Wikmani poistele viiendas klassis õpetajaks. Ta oli rohkem keele- kui kirjanduse mees. Ta tulistas keelereegleid kuulipilduja kiirusega. Tema hüüdnimeks sai juba aastate eest Kõtsberg, sest keegi oli tema esimestel klassi ilmumisel maininud: ,,Näe, Kõtsberg juba siin.." Härrale meeldis väga ühes kirjanduse tunnis Jaagu lauale kritseldatud luuletus. Hr
Jaak läheb Pukspuude juurde, lootes, et näeb Virvet. Kahjuks ei teadnud isegi Virve ema, kus ta tütar on. Mõlemad olid murest murtud. Jaak läheb Virvet otsima, kuid asjata. Ta ei leia teda. Pukspuude juurde tagasi jõudes avastab ta, et seal on ka Riks, kes samuti Virvet otsib. Proua Pukspuu leiab köögist Virve jäetud kirja, kus seisab, et ta põgenes koos sõbrannaga üle mere. Samal hetkel jõuab sõjast koju Juss. Nii Riks kui ka Jaak olid mõlemad Virvest ilma. 7. Võrdle endise ja uue direktori seisukohti tulevikuinimese kasvatamisel Johan Wikman Peeter Puhm · Oli väga haritud, tark ja soliidne · Oli juhm, ning madala meesterahvas intelligentsiga,ent võimujanune · Poliitikat härra Wikmani · Ei lubanud õpilastel reisima minna, gümnaasiumis teha ei lubatud sest tema arvates ei olnud see tähtis,
neile juba kõik andeks andnud. Oma jutule lisaks ütles Tooder, et tahab endale tõestada, et usk, millele ta on suure osa oma elust pühendanud, on tõeline ja õige . Tooder soovis tervitada kõiki Wikmani poisse, keda Jaak oleks tervituse vääriliseks pidanud. Kümnes peatükk Oli eksamite eelne periood ning Jaak oli Virvega üpris vähe kokku saanud. Mõnel korral oldi käidud teatris, näitusel ja kohvikus. Kord oli Jaak Virvele kohvikus omatehtud luuletuse (Virvest) ette lugenud. Nüüd pidi mõlemad minema Koormani (Jaagu pinginaaber) sünnipäevale. Selleks puhuks oli Jaak tõsiste pingutustega muretsenud pudeli kangemat. Ta oli selles vallas uus, sest kodus tarvitati tal väga vähe alkoholi ning teiste poistega oli ka joonud ainult kerget õunaveini. Koormani juures oli juba mitu inimest üldse oli arvestatud, et kõik tulijad on paaris (peale Riksi). Virve ja Jaak olid samuti üks paaridest see tegi Jaagule head meelt
Oma jutule lisaks ütles Tooder, et tahab endale tõestada, et usk, millele ta on suure osa oma elust pühendanud, on tõeline ja õige . Tooder soovis tervitada kõiki Wikmani poisse, keda Jaak oleks tervituse vääriliseks pidanud. Kümnes peatükk Oli eksamite eelne periood ning Jaak oli Virvega üpris vähe kokku saanud. Mõnel korral oldi käidud teatris, näitusel ja kohvikus. Kord oli Jaak Virvele kohvikus omatehtud luuletuse (Virvest) ette lugenud. Nüüd pidi mõlemad minema Koormani (Jaagu pinginaaber) sünnipäevale. Selleks puhuks oli Jaak tõsiste pingutustega muretsenud pudeli kangemat. Ta oli selles vallas uus, sest kodus tarvitati tal väga vähe alkoholi ning teiste poistega oli ka joonud ainult kerget õunaveini. Koormani juures oli juba mitu inimest üldse oli arvestatud, et kõik tulijad on paaris (peale Riksi). Virve ja Jaak olid samuti üks paaridest see tegi Jaagule head meelt. Alguses Virvet ei olnud
andeks andnud. Oma jutule lisaks ütles Tooder, et tahab endale tõestada, et usk, millele ta on suure osa oma elust pühendanud, on tõeline ja õige . Tooder soovis tervitada kõiki Wikmani poisse, keda Jaak oleks tervituse vääriliseks pidanud. Kümnes peatükk Oli eksamite eelne periood ning Jaak oli Virvega üpris vähe kokku saanud. Mõnel korral oldi käidud teatris, näitusel ja kohvikus. Kord oli Jaak Virvele kohvikus omatehtud luuletuse (Virvest) ette lugenud. Nüüd pidi mõlemad minema Koormani (Jaagu pinginaaber) sünnipäevale. Selleks puhuks oli Jaak tõsiste pingutustega muretsenud pudeli kangemat. Ta oli selles vallas uus, sest kodus tarvitati tal väga vähe alkoholi ning teiste poistega oli ka joonud ainult kerget õunaveini. Koormani juures oli juba mitu inimest üldse oli arvestatud, et kõik tulijad on paaris (peale Riksi). Virve ja Jaak olid samuti üks paaridest see tegi Jaagule head meelt. Alguses Virvet ei olnud
Jaak läheb Pukspuude juurde, lootes, et näeb Virvet. Kahjuks ei teadnud isegi Virve ema, kus ta tütar on. Mõlemad olid murest murtud. Jaak läheb Virvet otsima, kuid asjata. Ta ei leia teda. Pukspuude juurde tagasi jõudes avastab ta, et seal on ka Riks, kes samuti Virvet otsib. Proua Pukspuu leiab köögist Virve jäetud kirja, kus seisab, et ta põgenes koos sõbrannaga üle mere. Samal hetkel jõuab sõjast koju Juss. Nii Riks kui ka Jaak olid mõlemad Virvest ilma. 14 TÄNAPÄEVA KOOL VS 1930.AASTATE KOOL 1930. aastate koolimaja oli tuhmides toonides, midagi sarnast, nagu kujutame ette vanu fotosid vaadates. Koolis pidi käima jala, mitte nagu tänapäeva, et buss sõidab ukse ette ja viib su otsejoones kooli. Õppeasutuses oli praegusega võrreldes ikka väga karm kord. Käsk oli kanda koolivorme nende puudumisel tekkis palju pahandusi
annaabi.ee 
