väsimusega, ent mis möödub, kui silmad saavad piisavalt puhata. Arvutitööst tingitud püsiva nägemiskahjustuse tekkimise kohta seni andmeid ei ole. Küll aga on võimalik, et silmade suurenenud töökoormuse tõttu tuleb ilmsiks juba olemasolev nägemishäire, mida varem muude tööde-tegemiste puhul ei oldud märgatud. Taastuda aitab 10-minutiline puhkepaus ja pisikese jalutuskäik. Nägemissümptomid ("loor" silmade ees; kujutise kahekordistumine või virvendamine). silmade sümptomid (silmade väsimustunne, nende temperatuuri tõus, valud silmades, ärritus, kipitus, punetus, sügelemine, suurenenud valgustundlikkus, pisaravool, kuivus jms). Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus (nn kuivade silmade fenomen) ja silmapõletike teke.Ei ole veenvaid andmeid, et arvutil töötamine põhjustab (või
udune pilt; ekraani ülemäärane eredus; värvide mittekokkujooks; sagedane vaatenurga muutumine (ekraanile, paberile, klaviatuurile); sobimatud valgustingimused; tugev kontrastsus arvuti ekraani ja tööruumi vahel; kuvari ebasobiv paigutus, mis põhjustab peegeldusi ekraanil; tööruumi sobimatu sisekujundus. Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada kolme liiki: nägemissümptomid ("loor" silmade ees; kujutise kahekordistumine või virvendamine). silmade sümptomid (silmade väsimustunne, nende temperatuuri tõus, valud silmades, ärritus, kipitus, punetus, sügelemine, suurenenud valgustundlikkus, pisaravool, kuivus jms). kaasnevad sümptomid (nt peavalu, pearinglus). Nägemise diskomfordi sagedus on erinev, kõikudes küsitletud töötajatelt tööpäeva lõpuks 4092% (aegajalt) kuni 1040% (esinemine iga päev). See sõltub mitmest tegurist (ekraani heledus, töökoha
· sobimatud valgustingimused Arvuti mõju nägemiselundile käsitletakse kahes aspektis: · nägemiselundi talituse ajutiste häiretega seotud kaebuste esitamise sagedus ja nende võimalikud põhjused. · Silmade paroloogiliste ja sageli pöördumatute muutuste tekkimise tõenäosus. Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada liikidesse: · Nägemissümptomid ("loor" silmade ees; kujutise kahekordistumine või virvendamine). · Silmade sümptomid (silmade väsimustunne, nende temperatuuri tõus, valud silmades, ärritus, kipitus, punetus, sügelemine, suurenenud valgustundlikkus, pisaravool, kuivus jms). · Kaasnevad sümptomid (nt peavalu, pearinglus). [4] Väga tugeva silmade pinge korral silmade pilkumine harveneb. Sellega kaasneb, eriti töötamisel madala õhuniiskusega ruumides, silmade kuivus (nn kuivade silmade fenomen) ja silmapõletiku teke
· tööruumi sobimatu sisekujundus. Arvuti mõju nägemiselundile käsitletakse kahes aspektis: · nägemiselundi talituse ajutiste häiretega seotud kaebuste esitamise sagedus ja nende võimalikud põhjused; · silmade patoloogiliste ja sageli pöördumatute muutuste tekkimise tõenäosus. Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada järgmistesse liikidesse: · Nägemissümptomid ("loor" silmade ees; kujutise kahekordistumine või virvendamine). · Silmade sümptomid (silmade väsimustunne, nende temperatuuri tõus, valud silmades, ärritus, kipitus, punetus, sügelemine, suurenenud valgustundlikkus, pisaravool, kuivus jms). · Kaasnevad sümptomid (nt peavalu, pearinglus). Nägemise diskomfordi sagedus on erinev, kõikudes küsitletud töötajatelt tööpäeva lõpuks 40- 92% (aeg-ajalt) kuni 10- 40% (esinemine iga päev). See sõltub mitmest tegurist (ekraani
tööruumi sobimatu sisekujundus. Arvuti mõju nägemiselundile käsitletakse kahes aspektis: nägemiselundi talituse ajutiste häiretega seotud kaebuste esitamise sagedus ja nende võimalikud põhjused; silmade patoloogiliste ja sageli pöördumatute muutuste tekkimise tõenäosus. Nägemisega seotud sümptomeid saab jaotada järgmistesse liikidesse: Nägemissümptomid ("loor" silmade ees; kujutise kahekordistumine või virvendamine). Silmade sümptomid (silmade väsimustunne, nende temperatuuri tõus, valud silmades, ärritus, kipitus, punetus, sügelemine, suurenenud valgustundlikkus, pisaravool, kuivus jms). Kaasnevad sümptomid (nt peavalu, pearinglus). 17 Nägemise diskomfordi sagedus on erinev, kõikudes küsitletud töötajatelt tööpäeva lõpuks 40- 92% (aeg-ajalt) kuni 10- 40% (esinemine iga päev)
PEA – pulsita elektriline aktiivsus (= EMD). Vereringe seiskuse vorm, mille korral müokardi bioelektriline aktiivsus on säilinud, kuid efektiivne vereringe (palpeeritav pulss) puudub EMD – elektromehaaniline dissotsiatsioon vt. PEA VT – ventrikulaarne tahhükardia, vatsakeste tahhükardia. Võib kulgeda pulsiga (vereringe säilinud) või ilma pulsita (vereringe seiskus). VT erivormiks on vahelduva amplituudiga VT (torsades de pointes, VF – ventrikulaarne fibrillatsioon, vatsakeste virvendamine. Vereringe seiskuse vorm. Eristatakse kõrgelainelist ja madalalainelist VF-i 4H – lühend vereringe seiskumise võimalike põhjuste kohta: hüpoksia, hüpovoleemia, hüperkaleemia/hüpokaleemia, hüpotermia 4T – lühend vereringe seiskumise võimalike põhjuste kohta: perikardi tamponaad, intoksikatsioon, tromboemboolia, pingeline õhkrind AED – automaatne väline defibrillaator 413 PAD – Public Access Defibrillation; defibrillatioon AED-ga, mida teeb meditsiini erialase
annaabi.ee 
