Sisukord..........................................................................................................................2 Elulugu........................................................................................................................... 3 Balakirevi muusika.........................................................................................................4 Despootlik, domineeriv ja tagatipuks isegi reaktsiooniline sellisena kirjeldasid ajastukaaslased virtuoosset pianisti ja ideeküllast heliloojat Mili Balakirevi............4 Võimas Rühm.................................................................................................................5 Kasutatud kirjandus........................................................................................................6 2 Elulugu
1. Koorikontsert 2. Glinka tähtsus vene muusikas 3. Kirjelda Musoski poolt rajatud uut ooperitüüpi 4. Üldiseloomusta võimsat rühma ja nimeta selle liikmed 5. Millistel asjaoludel Tsaikovski suri? Mis teose ta enne surma kirjutas? Sergei Rahmaninov (1873-1943) Helilooja, pianist ja dirigent. Oli aadlisoost, lõpetas Moskva konservatooriumi kõigil kolmel erialal. Eelkõige tuntud klaverimuusika heliloojana. Kirjutas virtuoosset klaverimuusikat, mis on võrreldav ungarlase F.Liszti klaverimuusikaga. Rahmaninovi helikeel jäi heakõlaliseks, sellepärast on teda kritiseeritud ka vanamoodseks. Kõige tähtsamaks väljendusvahendiks pidas ta meloodiat. Konservatooriumi lõputööna valminud sümfoonia kukkus esiettekandel läbi, sest dirigent Glazunov oli purjus. Rahmaninov sai sellest psühhotrauma, mida ravis 2 aastat terapeuti juures, et eneseusku taastada. See tal ka õnnestus. Kõige olulisemad teosed on tema 4
3 Lad. Probabilis - tõenäoline 4 Lad. Casus - juhus 10 Teaduse ja poliitika filosoofia kodutöö religioonis sellist suunda järgivad... olla toorelt maha tapetud märatseva rahvahulga poolt on ehk vähem kurb kui teada, et jumalakartlikud inimesed su puhtsüdamlikult maha notivad". Seejärel vaatles Pascal kasuistide ,,virtuoosset" võtet, mille abil saab anda tõotusi, kavatsematta neid kunagi täita. Kui ei ole võimalik lubaduse andmisest mööda hiilida tuleb anda kahemõttelisi lubadusi, Escobari järgi ei kohusta selline vanne millekski, ega ole ka patt. Väga suureks autoriteediks oli jesuiitide jaoks Aristoteles, kelle seisukohtadele nad toetusid neid sobivalt moonutades, patutegude mõistmisel. Tegusid mis tulenevad sellest, et valiku hetkel ei tunta head ja kurja, ei nimetatud tahtmatuteks, vaid pahelisteks
selgelt välja toomiseks. Kui aga koreograaf tahab vihjata või suunata, mitte "näpuga näidata", siis see meetod ei sobi. 4. JUXTAPOSING (kõrvutama, kõrvuti seadma) Asetades ühe meediumi või etenduse elemendi teise kõrvale nii, et igaüks neist loob oma iseseisva kujundi, tekitab see vaatajates küsimusi ja pingeid (kas ja kuidas need elemendid kokku sobivad?). N: T.Tharp vastandab erinevaid liikumiskeeli: virtuoosset balletti ja igapäevaseid argiliikumisi ("Push Comes to Shove"). Selliselt toimides tekitab ta küsimusi ja mängib väljakujunenud koodidega (balletti tantsivad erilised, väga treenitud inimesed, kes tavaliselt ei tee olustikulisi liigutusi, mis pole stiliseeritud vastavalt balletiesteetikale). Õhuline, efemeerne, elegantne on vastandatud maise, igapäevase, inimlikuga. 5. CONTRA-CONTEXTUAL (vastandkontsekstuaalne) - asetades tantsu
Monteverdi ühendas ,,Orpheuses" varasemad teatrivormid intermeedium (uhke lavakujundus, lavaefektid), pastoraal (ainestik, tegelaskond), Peri ja Caccini ooperikatsetused (retsitatiivne stiil, draama muusikas). Võrreldes viimastega on Monteverdi ooper hoopis dramaatilisem, samuti muusikaliselt arendatum ning peale retsitatiivi eri liikide esineb tunduvalt rohkem meloodilisust. Vokaalpartiis on nii retsitatiivsust (Näit parlar cantando lauldes kõnelemine), virtuoosset laulmist kui ka lihtsat meloodikat. Oluline on afektide edasiandmine dünaamilised kontrastid, hääletämber (tume-hele), palju või vähe vibratot jms. Võiks öelda, et M. oli esimene ,,muusikadramaatik". Tänu Gonzaga õukonna võimalustele oli tal käsutada ka suurem orkester värvikas renessanssorkester. Monteverdi ja ta libretisti Striggio (oli õukonna sekretär ja endine luuletaja) ,,Orpheus" on tellijate soovil seotud
Teda süüdistati maksude puudujäägis ja oli paaril korral vangis. 16.saj lõpus kirjutas näidendeid, sest teater sai Hispaanias populaarsemaks ja võimaldas elatist. Kuigi ,,Don Quijote" I osa oli väga menukas, ei päästnud see rahahädadest. Teose lõpuleviimist raskendas fakt, et keegi kirjutas teosele võltsitud II osa. Elu lõpus hakkas Cervantes kodulinnas vaimulikuks. 1613 ilmunud jutustuste kogumikus ,,Õpetlikud novellid" näitas mees oma virtuoosset jutustamiskunsti eri külgedest. Cervantes kinnitas, et kirjutas ,,DQ" rüütliromaani paroodiana, et naeruvääristada rüütlite elukaugeid fantaasiaid ja jaburaid seiklusi. ,,DQ" on maailma üks humoristlikemaid romaane. Autori eluajal mõistetigi seda lõbusa komöödiana. Alles 18./19.saj mõisteti naljade taga sügavamat sisu. Sakslased uskusid, et DQ teekord sümboliseeris ininkonnale omast lakkamatut traagilist vastuolu ideaalide ja reaalsuse vahel.
Holland; Mus�e des Beaux-Arts de Rennes, Rennes, Prantsusmaa. Adriaen Thomasz Key poolt maalitud meeste portreed k�idavad karakterite keerukuse ja s�gavusega. Kunstnik l�i oma ps�hholoogiliselt v�ljendusrikka portreede kontseptsiooni, kus olustiku askeetluse ja fooni neutraalsuse taustal v�ljendub ilmekalt ja r�hutatult eelk�ige maalitava n�gu ja meelelaad. K�esolev teos demonstreerib suurep�raselt Key virtuoosset oskust mitte maalida modelli kui iseloomult staatilist kuju, vaid kui isikup�rast personaa�i. Maal on avaldatud Koenraad Jonckheere�i monograafias, kus autor m�rkis: �T�nu ��rmiselt t�psetele ja detailsetele valgusefektidele omandavad kortsud nahal t�hendusrikkuse ja n�gu saab iseloomu, mis kokkuv�ttes loob jahmatavalt t�etruu mulje�. Portreel kujutatud mehe nimi on j��nud tundmatuks, kuid messingmedaljonidest kett
annaabi.ee 
