Silmaringi/viktoriini küsimused 1.Mis asi on undruk?aga troi?pliseer?ubin?puhvaika?kuvalda?kuväär?märss? Kes on virtin? šveitser?livree? šeriif?hetäär?pegasus? Kas põhja minnes saab põhja minna? Mida tähendab lause: Noored timurlased spatseerid peale võsaleeri grüünesse Kes oskab maailma kõiki keeli? Mis on kaks püsivat asja elus? Mida teha kui on lootusetus? Kuidas kirjutada laiskus kontid/tes/laiskus contiites? Kuidas nimetatakse ringi? Nimeta Eestis tegutsenud tehaseid ja millega tegelesid?(Volta,Punane Koit, Dviigatel,Kreenholm) 1. Undruk on seelik
Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639 Iga pühapäeva keskpäevaks tuleb neile anda lihakarnist ostetud värsket loomaliha, seni kuni Rae mõisas karjatatavaid lambaid saab tapale viia. Härja- või lambaliha peab virtin keetma koos vedela supiga, kuhu on lisatud tangu, nii et vaesed saaksid sinna sisse leiba murda. Pühapäeva õhtul peab virtin lihasupi hospidalis üles soojendama ja vaestele välja jagama. Ja nii peab sündima terve nädala jooksul, nimelt et keskpäevaks keedetud toit õhtul üles soojendatakse. Selleks peab virtin keskpäevaks nii palju keetma, et vaesed saaksid ka õhtul kõhu täis. Esmaspäeval peab virtin neile silguleent või sousti keetma.
Fifth level 1967.a 2012.a Aaspere mõisa moonakatemaja · Aaspere moonakatemaja on ehitatud u 1790.a · Keskmise suurusega krohvitud kivihoone. Kaetud lameda poolkelpkatusega. Fassaadi ülemised väiksed aknad mõjuvad poolkorrusena. Otsaseintes poolkelba all ülemisel korrusel on kolm kaarakent. · Peahoone poolses otsas paiknes algselt suur köök ja panipaik, millest virtin toidupoolise välja andnud. Aaspere mõisa moonakatemaja Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1967.a 2009.a Aaspere mõisa kuivati · Aaspere mõisa kuivati on ehitatud u 1790.a · Kõrge soklikorrusega pae- ja maakivist krohvitud hoone
käest andameid koguma) · sõjalised kohustused · (maksudeks ka õlgi, lõnga heina, ehitusmaterjali, loomi) · Rahamaksu vähe, tp tavaliselt raha polnud, raha ka ebastabiilne 5. Kes olid: Adrakohtunik tegeles põgenenud talupoegadega Vardjas korraldas vakusepidusid ( vakus- keskaegne maksustusühik) Kubjas valvas töötegemist, kogus makse, Opmann mõisavalitseja, tegeles majandusega Virtin hoolitses mõisakarja eest Kilter jälgis teokohustuse täitmist Piirivaht ja rehepapp
rohkem rajati neid Harjumaale ja Lääne-Virumaalt. Suur osa mõisate sissetulekust saadi sõltuvatelt talupoegadelt naturaalandamitena. Mõisates tegeleti viljaksvatusega, karjapidamisega, kala püüdmisega, mesindusega, vilja jahvatamisega. Mõisapidamist juhtis valitseja oma abilisega, lisaks töötasid mõisas veel näiteks kokad, õllepruulijad, rehepapid, metsavahid, mitmesugused käsitöölised, virtin jt. 3. Loe läbi õpikust lisatekstid 5 ja 6, lk 65. 1)Kirjelda, millisena näeb Fabricius Liivimaa talurahvast. Mida ta näeb nende juures laidu,- mida kiiduväärset? Ta arvab, et talurahvas tundub lihtsameelne ja harimatu, kuid nad on osavad valetajad. Ta leiab, et rahvas on erakordselt töökas ja viljakas, nad puhkavad vaevalt mõne tunni ning toimetavad nii päeval kui ka öösel. Nad kardavad võõraid, aga on heatahtlikud tuttavate vastu.
linna arsti juurde. Ka Elmaril kästakse kaasa tulla. · Vilmat valdab meeleheide. Ta mõtiskleb selle üle, miks temal armastuses sugugi ei vea, Jaanus ei tulnudki enam sõjaväest tagasi ning Arvo Saaremägi võib labidahoobist koguni surra. VIIES TANTS · On möödunud kaheksa aastat ning Taavet jõuab tagasi Aiaste tallu, kus kõik on ajahammasratta vahele jäänud, isegi aurukatel seisab kurvalt põllul. · Taavet naljatab virtin Miilile, et tuleb nüüd tallu sulaseks, Miili on hoidnud maja just niisuguses korras nagu see ennem Taaveti lahkumist oli olnud. Roosi suri mitu aastat tagasi. · Taavet mõtiskleb oma lapsepõlve ja läbielatud elu üle. Tal on kahju, et poeg Edgar ei jätka Aniluikede sugu, et tal pole ühtegi järglast. · Kolhoosi oinas ründab Taavetit ning mees vihastub niivõrd, et käsib Miilil valida, kas tallu jääb alles tema või oinas.
moodustatud koloosid. Ei ole enam peremehi ei sulaseid. Kõik inimesed peaksid olema võrdsed. Aga maa on inimestest pooltühi. Vanad taluperemehed on saadetud kaugele Siberisse asumisele, enamik nooremaid mehi kaotanud elu sõjatandril. Jäänud on naised, vanurid ja verinoored kellel puudub õige töökogemus. On taas Sügis ja vanale Aiaste taluõuele veetakse aurukatel. Puudub nüüdseks Aiastel peremees. Taavet on saadetud Siberisse. Majapidamise üle vaatab endine Virtin Milli. Talu hooned kuuluvad nüüdseks juba kolhoosile. Arvo tunneb end selles ametis väga ebakindlalt. Kõik tööd põldudel on jäänud hilja peale. Inimesed ei ole enam täie hingega tööde juures kuna arvavad, et vaene kolhoos ei suuda neile tehtud töö eest palka maksta. Aurukatlaga saabub ka vana masinist Lusiksepp. Ta pahandab Arvoga, et viimane pole mõelnud katla jaoks puidki muretseda. Arvo läheb puid otsima, Lusiksepp aga võtab ja lammutab tulehakatuseks Aiaste talu aialippe
26. Teotöö jagunemine: Nädalategu- kindel arv päevi nädalas Kuni 16. saj 1-2 päeva nädalas Kuni 19. saj. 6 päeva nädalas Ebaregulaarne töö Talgud- hooajalised tööd nt heinategu Voorikohustus- millegi transportimise kohustus 27. Kes olid need lihtametnikud.... Virtin- kokk, majapidajanna Kubjas- töödejuhataja Kilter- kupja abiline, kontrollis kuidas on korraldatud Aidamees- kontrollis nt vilja liikumist, materjaalsed asjad 28. Kihistumine talupoegade seas (15.-16. sajand) Adratalup Üksjala Vabatalup Maavabad Vabadikud Sulas ojad d ojad , saunikud ed,
Bruysi juurde, teda talle näidata ja öelda: ,,Võta nüüd see pistoda ja tee seda, mida ma palusin, kui sinu poeg tappis minu tütre. Nüüd saad sa uuesti valida, aga see valik on raskem. Lõika läbi oma poja kõri, vabasta ta piinadest ja sure teadmisega, et sa oled oma käega tapnud oma ainsa poja, või sure ise teadmisega, et sinu poeg jääb oma elu lõpuni minu keldrisse hullu sandina vaevlema" ABILISED: Annlin Goswini virtin. Armastas Dorothead nagu oma last, kuna tema poja ja Dorothea sünni vahele jäi vaid mõni kuu ning Annlin oli olnud tüdrukule ammeks. Hainz veidi kohtlane, kuid armastas väga oma naist Annlini ja tegi kõik, mis tema ja tema hea härra käskisid. TEGEVUSKOHT JA AEG Tallinn, 1419 a.
Teeb seda salaja. Jüri hakkab vahepeal jooma, siis lõpuks ei viitsi enam oma välimuse eest hoolt kanda ja on niisama karvane. Aga joob vähem. Salapärases vabrikus toodetakse hauariste jm. Tegelased: Jüri-20a(27 a (vanamees)) Eeva 18-19 ? Mart, Anni Miku-16 a. poiss saaremaalt ( mihkel lepp), hiljem sõjaväkke pannakse ja sealt tulles on ta täismees, otsib ehituse peal tööd, aga ei saa Markus- mängis lõõtspilli pidudel Eedu- kõrtsmiku tütar, sebib Jüriga Virtin- köögitädi Männi noorik- varastas liha ja kartuleid keldrist Puraski naine- kakles Eevaga pliidi pärast. Heinrich Reeberg -saksa härra ,kes Eevat nillis Prossi noorik- andis Eevale kübara Selja- voorimees, kes Annit sõidutab, kui Jüri talle raha annab ja hiljem norib Jüri Sepp, sepa naine, kõrtsi rahvas, linnarahvas, külaelanikud Metskülas ja Kallasmaal II vaatus (1899- u. 1909 mainitud.) Jüril ja Eeval on olnud juba 4 last 2 tütart on mõlemad ära surnud. Viimasena
Talu on vanaks jäänud. Vanadusega on kaasnenud hooletus ja peremehetus. Vähemalt pool Tuhakopli taludest on tühjad või hingitseb seal mõni eideke. Taavet unistas uuest suurest viljapuuaiast, mansardkorraga elumajast, maaparandusest jpm. Enamik kavatsusi jäidki unistusteks, nagu igas elus. Ja siis tuli naise surm, mis tõmbas paljudele plaanidele kriipsu peale. Uus põlvkond on asunud oma õiguste ja kohustustega ümber kujundama maa nägu. Miili, vanem, Taaveti endine virtin, elab ihuüksi talus, kus loomade eest hoolitsemine on ta ainsaks rõõmuks. Võib end Aiaste seaduslikuks perenaiseks pidada, kuigi see tiitel ei maksa praegusel ajal tuhkagi. Vilma on nägus, natuke ninatark, tantsib rahvamaja peoõhtutel karaktertantse, elab nagu teisedki tüdrukud, kel pole südameasjadega eriti vedanud. Esimene armastus oli Jaanus, kelle jäljed kadusid 1944. Kõigil poistel, kellele ta silma viskab, läheb halvasti, tunneb end äraneetuna
kehtestamisele. Rootsi aja lõpuks oli Eestis üle 1000 mõisa, mis jagunesid kolme rühma. Kõige enam oli era- ehk rüütlimõisaid, kuni 1783. aastani oli osa nendest läänimõisad ehk feoodid, peale 1783. aastat muutusid need kõik pärismõisateks ehk alloodideks. Läänimõisad moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Mõisate majandus oli üles ehitatud sarnastele põhimõtetele. Mõisamajandust juhtis sakslasest mõisavalitseja, karja, toitlustamise ja aiapidamise eest vastutas virtin, sageli toimetasid mõisas ka valitsejaemand, kubjas (taluperemees), abikubjas ehk kilter ja rehepeksul rehepapid. Määravaks oli teraviljaeksport. Peamisteks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder, vähemal määral kasvatati kaera, hoopis vähe nisu. Kasvatati meriino lambaid. Kasutusele tulid sajandi lõpus ka viljapeksumasinad. Suurenev tarbimine ei suutnud sammu pidada majandusliku kandevõimega ning 18. sajandi
annaabi.ee 
