vahel on 14 aastat., Neil on 2 last, tütar sureb tulekahjus( Anni),poeg Mart on siis 6 aastane. )kolivad tihti ja Jüri vahetab palju töökohti. Sepa juures tööl, ehitusel , vabrikus, sulase töö jne. Eeva käib salaja linnas kohtamas ühe segase saksa härraga, kes temasse armunud on.( Reeberg). Eeva on alguses hästi labane ja maatüdruku moodi. Usub kõike head ja kardab palju, palub palju jumalat. Otsib Jüri üles ja räägib lapsest, jäi ootamatult rasedaks. Jüri võtab kõrtsist aga uusi naisi koguaeg, paari kuuga, mis ta Kallismaal on olnud tööl, on tal kõik kõrtsi tüdrukud läbi proovitud. Jürile ei meeldi, kui tema ülemus on üleolev ja kamandab ja vingub ta kallal, ta oli aus tubli töömees. Jüri tahab vabadust, ta tahab rännata ja leida seda üht ja ainsat õiget töökohta, mis oleks hea. Tahab oma maja ja valdusi, selleks vaja head tööd. Abielluvad. Elavad kusa...
Vallutatud alade jagamine · Eesti ja Läti vallutatud alad nimetati LIIVIMAA · Taani valdusesse läinud Põhja-Eesti alad nimetati EESTIMAA Vana-Liivimaa riigid: Muistse vabadusvõitluse järel toimus Eesti ja Läti alade jaotamine võõrvallutajate vahel. Ühtset riiki Vana-Liivimaal välja ei kujunenud ning tekkisid feodaalsed väikeriigid, mille eesotsas olid enam-vähem sõltumatud valitsejad maahärrad RIIK ALAD MAAHÄRRA KESKUS Riia peapiiskopkond Läti kesk- ja Riia peapiiskop Riia idaosas Kuramaa Läti lääneosas Kuramaa piiskop Miitavi Piiskopkond Taani valdus e. Põhja- Eesti Taani kuningas oli Harju-Viru, Eestimaa alad Eestimaa hertsog, Tallinn esindas asehaldur Liivi ordu...
Rootsi aja lõpuks oli Eestis üle 1000 mõisa, mis jagunesid kolme rühma. Kõige enam oli era- ehk rüütlimõisaid, kuni 1783. aastani oli osa nendest läänimõisad ehk feoodid, peale 1783. aastat muutusid need kõik pärismõisateks ehk alloodideks. Läänimõisad moodustasid riigi- ehk kroonumõisad. Mõisate majandus oli üles ehitatud sarnastele põhimõtetele. Mõisamajandust juhtis sakslasest mõisavalitseja, karja, toitlustamise ja aiapidamise eest vastutas virtin , sageli toimetasid mõisas ka valitsejaemand, kubjas (taluperemees), abikubjas ehk kilter ja rehepeksul rehepapid. Määravaks oli teraviljaeksport. Peamisteks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder, vähemal määral kasvatati kaera, hoopis vähe nisu. Kasvatati meriino lambaid. Kasutusele tulid sajandi lõpus ka viljapeksumasinad. Suurenev tarbimine ei suutnud sammu pidada majandusliku kandevõimega ning 18. sajandi...
Ka Elmaril kästakse kaasa tulla. · Vilmat valdab meeleheide. Ta mõtiskleb selle üle, miks temal armastuses sugugi ei vea, Jaanus ei tulnudki enam sõjaväest tagasi ning Arvo Saaremägi võib labidahoobist koguni surra. VIIES TANTS · On möödunud kaheksa aastat ning Taavet jõuab tagasi Aiaste tallu, kus kõik on ajahammasratta vahele jäänud, isegi aurukatel seisab kurvalt põllul. · Taavet naljatab virtin Miilile, et tuleb nüüd tallu sulaseks, Miili on hoidnud maja just niisuguses korras nagu see ennem Taaveti lahkumist oli olnud. Roosi suri mitu aastat tagasi. · Taavet mõtiskleb oma lapsepõlve ja läbielatud elu üle. Tal on kahju, et poeg Edgar ei jätka Aniluikede sugu, et tal pole ühtegi järglast. · Kolhoosi oinas ründab Taavetit ning mees vihastub niivõrd, et käsib Miilil valida, kas tallu jääb alles tema või oinas....
Vanadusega on kaasnenud hooletus ja peremehetus. Vähemalt pool Tuhakopli taludest on tühjad või hingitseb seal mõni eideke. Taavet unistas uuest suurest viljapuuaiast, mansardkorraga elumajast, maaparandusest jpm. Enamik kavatsusi jäidki unistusteks, nagu igas elus. Ja siis tuli naise surm, mis tõmbas paljudele plaanidele kriipsu peale. Uus põlvkond on asunud oma õiguste ja kohustustega ümber kujundama maa nägu. Miili, vanem, Taaveti endine virtin , elab ihuüksi talus, kus loomade eest hoolitsemine on ta ainsaks rõõmuks. Võib end Aiaste seaduslikuks perenaiseks pidada, kuigi see tiitel ei maksa praegusel ajal tuhkagi. Vilma on nägus, natuke ninatark, tantsib rahvamaja peoõhtutel karaktertantse, elab nagu teisedki tüdrukud, kel pole südameasjadega eriti vedanud. Esimene armastus oli Jaanus, kelle jäljed kadusid 1944. Kõigil poistel, kellele ta silma viskab, läheb halvasti, tunneb end äraneetuna...
Bruysi juurde, teda talle näidata ja öelda: ,,Võta nüüd see pistoda ja tee seda, mida ma palusin, kui sinu poeg tappis minu tütre. Nüüd saad sa uuesti valida, aga see valik on raskem. Lõika läbi oma poja kõri, vabasta ta piinadest ja sure teadmisega, et sa oled oma käega tapnud oma ainsa poja, või sure ise teadmisega, et sinu poeg jääb oma elu lõpuni minu keldrisse hullu sandina vaevlema" ABILISED: Annlin Goswini virtin . Armastas Dorothead nagu oma last, kuna tema poja ja Dorothea sünni vahele jäi vaid mõni kuu ning Annlin oli olnud tüdrukule ammeks. Hainz veidi kohtlane, kuid armastas väga oma naist Annlini ja tegi kõik, mis tema ja tema hea härra käskisid. TEGEVUSKOHT JA AEG Tallinn, 1419 a....
a 2012.a Aaspere mõisa moonakatemaja · Aaspere moonakatemaja on ehitatud u 1790.a · Keskmise suurusega krohvitud kivihoone. Kaetud lameda poolkelpkatusega. Fassaadi ülemised väiksed aknad mõjuvad poolkorrusena. Otsaseintes poolkelba all ülemisel korrusel on kolm kaarakent. · Peahoone poolses otsas paiknes algselt suur köök ja panipaik, millest virtin toidupoolise välja andnud. Aaspere mõisa moonakatemaja Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level 1967.a 2009.a Aaspere mõisa kuivati · Aaspere mõisa kuivati on ehitatud u 1790.a · Kõrge soklikorrusega pae- ja maakivist krohvitud hoone. Kaetud lameda viilkatusega...
Hospitaalid pidalitõbistele, süüfilisuse haigetele, vigastele; Seek Tallinna Püha Johannese leprosoorium ehk rahvapäraselt Jaani seek Eestimaa esimene hoolekandeasutus, mille kohta on kirjalikud andmed aastast 1237; Vaesed eestlased; Maaomanik ja laenuandja; Seek (Terve nädala söök) 1639 Iga pühapäeva keskpäevaks tuleb neile anda lihakarnist ostetud värsket loomaliha, seni kuni Rae mõisas karjatatavaid lambaid saab tapale viia. Härja- või lambaliha peab virtin keetma koos vedela supiga, kuhu on lisatud tangu, nii et vaesed saaksid sinna sisse leiba murda. Pühapäeva õhtul peab virtin lihasupi hospidalis üles soojendama ja vaestele välja jagama. Ja nii peab sündima terve nädala jooksul, nimelt et keskpäevaks keedetud toit õhtul üles soojendatakse. Selleks peab virtin keskpäevaks nii palju keetma, et vaesed saaksid ka õhtul kõhu täis. Esmaspäeval peab virtin neile silguleent või sousti keetma....
Ei ole enam peremehi ei sulaseid. Kõik inimesed peaksid olema võrdsed. Aga maa on inimestest pooltühi. Vanad taluperemehed on saadetud kaugele Siberisse asumisele, enamik nooremaid mehi kaotanud elu sõjatandril. Jäänud on naised, vanurid ja verinoored kellel puudub õige töökogemus. On taas Sügis ja vanale Aiaste taluõuele veetakse aurukatel. Puudub nüüdseks Aiastel peremees. Taavet on saadetud Siberisse. Majapidamise üle vaatab endine Virtin Milli. Talu hooned kuuluvad nüüdseks juba kolhoosile. Arvo tunneb end selles ametis väga ebakindlalt. Kõik tööd põldudel on jäänud hilja peale. Inimesed ei ole enam täie hingega tööde juures kuna arvavad, et vaene kolhoos ei suuda neile tehtud töö eest palka maksta. Aurukatlaga saabub ka vana masinist Lusiksepp. Ta pahandab Arvoga, et viimane pole mõelnud katla jaoks puidki muretseda. Arvo läheb puid otsima, Lusiksepp aga võtab ja lammutab tulehakatuseks Aiaste talu aialippe...
Defineeri mõiste Vana- Liivimaa ehk orduaeg- keskaegsed Eesti ja Läti alad moodustasid Vana-Liivimaa (mõiste tekkis 17. sajand) Eestimaa hertsokkond- taani vallutatud osa eesti aladel Pullad- seadused Ühe regiooni piiskopkonnad moodustasid kirikuprovintsi Saksa ordu kõrgeim juht kõrgmeister Liivimaa meister- Liivimaa haru juht Läänistamine- maa andmine lääniks Vasall- see, kes sai maa Seniöör- läänistaja Legaat- paavsti saadik Mõis- tootmisüksus (võeti kasutusele peale kristianiseerumist), keskajal põllumajanduslik tootmisüksus Vakused- Talupoegade ja isandate kokkusaamine, pidusööming Linnafoogt- hoolitses maaisanda ja linna vahel olevate kaubandussidemete eest Raad- ehk magistraat oli keskajast pärinev kollegiaalne linna võimu-, valitsus-, esindus- ja kohtuorgan S...
Silmaringi/viktoriini küsimused 1.Mis asi on undruk?aga troi?pliseer?ubin?puhvaika?kuvalda?kuväär?märss? Kes on virtin ? šveitser?livree? šeriif?hetäär?pegasus? Kas põhja minnes saab põhja minna? Mida tähendab lause: Noored timurlased spatseerid peale võsaleeri grüünesse Kes oskab maailma kõiki keeli? Mis on kaks püsivat asja elus? Mida teha kui on lootusetus? Kuidas kirjutada laiskus kontid/tes/laiskus contiites? Kuidas nimetatakse ringi? Nimeta Eestis tegutsenud tehaseid ja millega tegelesid?(Volta,Punane Koit, Dviigatel,Kreenholm) 1. Undruk on seelik...
Suur osa mõisate sissetulekust saadi sõltuvatelt talupoegadelt naturaalandamitena. Mõisates tegeleti viljaksvatusega, karjapidamisega, kala püüdmisega, mesindusega, vilja jahvatamisega. Mõisapidamist juhtis valitseja oma abilisega, lisaks töötasid mõisas veel näiteks kokad, õllepruulijad, rehepapid, metsavahid, mitmesugused käsitöölised, virtin jt. 3. Loe läbi õpikust lisatekstid 5 ja 6, lk 65. 1)Kirjelda, millisena näeb Fabricius Liivimaa talurahvast. Mida ta näeb nende juures laidu,- mida kiiduväärset? Ta arvab, et talurahvas tundub lihtsameelne ja harimatu, kuid nad on osavad valetajad. Ta leiab, et rahvas on erakordselt töökas ja viljakas, nad puhkavad vaevalt mõne tunni ning toimetavad nii päeval kui ka öösel. Nad kardavad võõraid, aga on heatahtlikud tuttavate vastu....