J. Skytte algatusel loodi Tallinnasse ja Tartusse gümnaasiumid 1630. aastal. Paar aastat hiljem aga muudeti Skytte palvel Tartu gümnaasium Tartu ülikoolik. Suured muudatused toimusid ka eesti keele arengus. 1637. aastal koostas H. Stahl esimese eesti keele grammatika. 16861687 toimusid piiblikonverentsid, kus püüti ühtlustada eesti kirjaviisi. Selle vaidluse tulemusel avaldas J. Hornung ladinakeelse eesti keele grammatika. Kirjasõna arengule aitas kaasa ka Forseliuse aabits ja Virginiuste välja antud lõunaeestikeelne Uus Testament. Rootsi aega loetakse ka eesti ajakirjanduse alguseks. 1675. aastal ilmus Eesti esimene ajaleht, paraku ei olnud see eestikeelne, vaid saksakeelne. Rootsi ajal jõudis Eesti aladele barokkistiil, mis toi uuendusi kunsti ja tänavapilti. Muutusid linnade kirikud. Tänapäeval võib selliseid barokkstiilis ehitisi näha Tallinnas, näiteks Niguliste kirik ja Tallinna reakoda.
tagakiusamine Hernhuutlus Eiseni tegevus August Wilhelm Hupeli esimene piiblikonverentsid eestikeelne ajakiri ,,Lühhike Stahli ja Hornungi gr. 1739 Anton Thor Helle Piibel Öppetus" Virginiuste ,,Wastne Testament" Kotzebue esimene teatritrupp Rahvahariduses tagasilöök Tallinnas Forseliuse seminar 1684-1688 2 1739 LM koolikorraldus nägi õpilast ette koolikohustuse lastele, 1765 koolikorralduskava nägi ette
● Tartu ülikool asutati 15.10.1632 (algselt Academia Gustaviana). ○ Koosnes neljast teaduskonnast. ○ Oli mõeldud ka talupoegadele. ○ Õppetöö ladina keeles. ○ Õpe toimus kahes osas (üldharidus 6a, eriala 3a) Kirjandus 17. sajandil ● Piiblikonverentsid - arutati, kas oleks võimalik tõlkida eesti keelde. ● 1637 - esimene eesti keele grammatika (saksa keele reeglite põhjal). ● 1686 - Virginiuste “Uus testament”. Esimene täiesti eestikeelne testament. ● 1693 - Hornungi eesti keele grammatika. Vana kirjakeele algus 19. sajandini.
Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi vahel. See lõpetas II Põhjasõja. Ruhnu saar läks Rootsile. 1681 Karl XI kaotas Liivimaal reduktsiooniga riigistatud mõistats pärisorjuse. 1684 asutati Forseliuse seminar. Talurahva harimiseks. 1686 võeti vastu uus kirikuseadus. Esimene piibli- ehk keelekonverents. Anti välja Virginiuste poolt tõlgitud lõunaeestikeelne Uus Testament. 1688 Forselius upub Stockholmist Eestisse sõites. Liivimaal hakatakse riigistama ka neid aadlike mõisaid, mis kuulusid neile enne Rootsi valitsusaega. 1700 Algas Põhjasõda. toimus Narva lahing Rootsi ja Vene vägede vahel. Rootsi võitis ja talvitus Laiuse linnuses. 1708 toimus Vinni lahing. Veneased küüditasid Tartu ja Narva kodanikud Vnemaale ja lasid Tartu linna õhku.
16. saj · eestikeelse tekstina palvete ja usutunnistuse tõlked · 1525 luterlik käsiraamat hävinenud · 1535 Wanradt-Koelli katekismus Wittenbergis 17. saj · esimesed trükikojad rajati Tartu ja Tallinna · kirjakeele areng sai toimuda tänu püüetele tõlkida Piiblit o piiblikonverentsid · 1684 Forseliuse aabits · kokku 45 raamatut o Stahl, Gutsleff, Hornung o vendade Virginiuste Wastse Testamendi tõlge lõunaeestikeelde · reisikirjad ja kroonikad 18. sajand · 1739. a ilmus piibel eestikeelsena Jüri pastori Anton Thor Helle tõlkes · A.T. Helle eesti keele grammatika ja sõnaraamat · Tallinnas hakkas ilmuma eestikeelne teadaolev kalender Eesti-MaRahva kalender · Hakkasid ilmuma kalendrisabad, mis sisaldasid: teateid maailmast aasta poliitilistest sündmustest ülevaateid kaugetest maadest
16. saj eestikeelse tekstina palvete ja usutunnistuse tõlked 1525 – luterlik käsiraamat hävinenud 1535 – Wanradt-Koelli katekismus Wittenbergis 17. saj esimesed trükikojad rajati Tartu ja Tallinna kirjakeele areng sai toimuda tänu püüetele tõlkida Piiblit o piiblikonverentsid 1684 – Forseliuse aabits kokku 45 raamatut o Stahl, Gutsleff, Hornung o vendade Virginiuste Wastse Testamendi tõlge lõunaeestikeelde reisikirjad ja kroonikad 18. sajand 1739. a ilmus piibel eestikeelsena Jüri pastori Anton Thor Helle tõlkes A.T. Helle eesti keele grammatika ja sõnaraamat Tallinnas hakkas ilmuma eestikeelne teadaolev kalender Eesti-MaRahva kalender Hakkasid ilmuma kalendrisabad, mis sisaldasid: – teateid maailmast – aasta poliitilistest sündmustest
· Heiki Reila valmimas doktoritöö Uue Testamendi nn Stockholmi käsikirja kohta · Annika Kilgi magistritöö morfoloogilise mõtte arengust eesti vanemates grammatikates (2007), koostamisel doktoritöö esimese täispiibli (1739) verbimorfoloogia kohta. EKIs koostatud raamatuid vanade tekstide kohta: Allikmaterjali taaspublitseerimine: 1686. a Wastne Testament (2001), Eduard Ahrensi grammatika, artiklid + tõlge (2003), A. Thor Helle grammatika + tõlge (2006), Virginiuste Vana Testamendi tõlke osad (2003), Uue Testamendi tõlkekäsikirjade publikatsioon (2007). Viimase aja põhilised uurimisvaldkonnad · Morfofonoloogia: K. Prillop · Morfosüntaks: K. Habicht · Süntaks: P. Penjam, R. Klettenberg · Leksikograafia: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm (kollektiivsed sõnastikud), K. Ress, V.-L. Kingisepp · Leksika: TÜ vana kirjakeele uurimisrühm · Tõlkeküsimused: K. Ross, H. Reila, K. Tafenau, H. Laanekask 22