Paul-Eerik Rummo Deigmar Virga 9.A klass II rühm Elulugu ● Sündinud 19. jaanuaril 1942 Tallinnas. ● Eesti kirjanik ja poliitik. ● Õppis Tallinna 2. Keskkoolis. ● Lõpetas Tartu Ülikooli 1965. Teosed ● "Ankruhiivaja" (1962) ● "Lugemik-lugemiki" (lasteraamat, 1974) ● "Kõrgemad kõrvad" (1985) ● "Kogutud luule" (2005) Tõlked ● "Antillide luulet" (1966) ● "Luuletusi ja poeeme" (Aleksandr Puškin,
Deigmar Virga Paljud inimesed on väitnud et nende lastel on probleeme koolis. Osad räägivad et kord neid kiusatakse või siis ei saada lihtsalt aru, mida õpetaja üritab õpetada. Kuigi koolis peab käima pole paljudel õpilastel viitsimist õppida, kuna neile ei seletata nii detailselt lahti teemat, mida nad peaksid õppima. Õpilastel on täitsa tavaliseks just see, et kui neil on veel käia koolis üks nädal ei viitsi, nad mitte midagi teha. Koolivägivald on hetkel väga levinud teema
Deigmar Virga 9a Maksudega mängida ei ole mõistlik- see puudutab kõiki Nüüdsest juba piika aega möödas toimusid valimised. Valimistel käis üpriski suur rebimine, kes saab kõige rohkem hääli. Need kes võitsid, said teha uue valitsuse. Vedas tegelikult selles et Keskerakond ei võitnud, kuna siis oleks hakkanud Eesti tegema rohkem koostööd Venemaaga. Eesti
o Läätsekujulised kõrgrünkpilved (Altocumulus lenticularis Ac lent) · Kuhilakujulised kõrgrünkpilved (Altocumulus cumuliformis Ac cuf) o Topikujulised kõrgrünkpilved (Altocumulus floccus Ac floc) o Altocumulus castellanus ehk Altocumulus castellatus Ac cast o Altocumulus cumulogenitus ja Altocumulus cumulonimbogenitus Ac cug o Sajujoontega kõrgrünkpilved (Altocumulus virga Ac virga) Kõrgkihtpilved Kõrgkihtpilved (ladina keeles Altostratus, lühend As) on keskmiste pilvede klassi kuuluv pilvede põhiliik. Pilved tekivad kõrgusevahemikus 35 km. Pilvekihi paksus on tavaliselt 1 km, harvem kuni 2 km. Kõrgkihtpilved moodustavad taevas ühtlase valkja, halli või sinaka värvusega pilvkatte, mis võib kohati olla pisut kiulise ehitusega ja nõrgalt laineline. Päikese ja Kuu jaoks on nad
Jumalasse ja teisi jumalaid ei tunnistatud. 6.Töö tekstiga. Saalomoni õpetussõnad Piiblist. ,, 1. Avalik noomimine on parem kui varjatud armastus. 2. Kui sa silmad meest, kes on nobe oma sõnult, siis on tormist enam lootust kui temast. 3. Ära rõõmusta, kui su vaenlane langeb, ja ärgu ilutsegu su süda, kui ta komistab. 4. Ära ütle: Nagu teine mulle on teinud,nõnda teen ma temale: ma tahan mehele tasuda ta tööd mööda. 5. Virga mõtlemised saadavad ainult kasu, aga iga räpakas kannatab ainult puudust. 6. Hakka haridusest kinni; ära loobu, hoia seda, sest tema on sinu elu." Kes oli Saalomon? Iisraeli kuningas 970-928 eKr, Taaveti poeg. Mida ütlevad õpetussõnad Saalomoni kohta?.............................................................................. ....................................................................................................................................................... ........
.................................................................................... 6.Töö tekstiga. Saalomoni õpetussõnad Piiblist. ,, 1. Avalik noomimine on parem kui varjatud armastus. 2. Kui sa silmad meest, kes on nobe oma sõnult, siis on tormist enam lootust kui temast. 3. Ära rõõmusta, kui su vaenlane langeb, ja ärgu ilutsegu su süda, kui ta komistab. 4. Ära ütle: Nagu teine mulle on teinud,nõnda teen ma temale: ma tahan mehele tasuda ta tööd mööda. 5. Virga mõtlemised saadavad ainult kasu, aga iga räpakas kannatab ainult puudust. 6. Hakka haridusest kinni; ära loobu, hoia seda, sest tema on sinu elu." Kes oli Saalomon? Taaveti poeg, Iisraeli kuningas Mida ütlevad õpetussõnad Saalomoni kohta? Õpetussõnad ütlevad Saalomoni kohta et ta oli tark, õiglane ja aus mees. Millise õpetussõna on Sinule kõige olulisem? Miks?................................................................... ....................................................
103. Tee tööd töö ajal, aja juttu jutu ajal 104. Tegijal juhtub mõndagi, magajal ei midagi. 105. Terav keel tõstab tüli. 5 106. Tänasida toimetusi ära viska homse varna. 107. Tööga tehakse suured linnad, magades ei midagi. 108. Töö kiidab tegijat. 109. Tühi kõht on kõige parem kokk. 110. Uni ei anna uuta kuube, magamine maani särki. 111. Valel on lühikesed jalad. 112. Vanasõna ei valeta. 113. Vihastamine teeb vanaks. 114. Virga poole vaatab igaüks, laisa poole pööratakse selg. 115. Võõrast ära võta, oma ära jäta. 116. Õnn ja õnnetus käivad käsikäes. 117. Õnnetus ei hüüa tulles. 118. Ära hõiska enne õhtut. 119. Ära karda pimedat, pimedal ei ole piitsa. 120. Ära kiida iseennast, lase teistel kiita. 121. Ära otsi hobuse seljast. 122. Ööbik laulab öölaulu,kuldnokk laulab koidulaulu, lõoke laulab lõunalaulu. 123. Ühenduses peitub jõud. 124. Ühte tundi tuluta, ära iial kuluta
õigete rada on sillutatud." Niisamuti kirjeldavad teisedki vanasõnad, mis laisal tööd teha takistab: ,,Millal laisk tüöd tegeb? Talvel ei targe, sügüsel on suured tuuled, keväjel palju vett ja suvel liiga palav", ,,Laisal iks suvi lämmi ja talv külm, käpp kärnän ja maa külmänü." Vanasõnades esineb teisigi laisa vabandusi, mis on aga üsna ninaka alatooniga: ,,Magajal vähem pattu", ,,Kust virku muidu ära tuntas, ku laisku ei ole", ,,Kes virga vilja ära sööb, kui laisku maa peal ei ole." Samuti võib laisal vanasõnade järgi vedada: ,,Laisal on alati õnne", ,,Magajale kassile jookseb vahest ka hiir suhu." Laiskust nähakse ka kui tervisesäästjat ja elupikendajat: ,,Tüü om, kes inimese tapp", ,,Katus on maja iga, laiskus mehe iga." Õpetussõnades näidatakse laiskust aga alati taunitavana ja Õp 10:4 ütleb, et laisk poeg on oma vanematele häbiks: ,,Taibukas poeg kogub suvel, aga poeg, kes lõikusajal magab, teeb häbi."
Gaasi rõhk on võrdeline tema tihedusega lörtsiga. Õhutemp tavaliselt +1 - +3°, Vihm – piisa diameeter üle 0,5 mm muutumatu temp juures, pV=RT üksikuil juhtudel kuni -10°C Uduvihm (drizzle) - alla 0,5 mm Kiilasjää (glazed ice) – jääkiht maapinnal, Virga – vihmajooned Õhuvoolu mõjutavad jõud. mis moodustub analoogiliselt jäitega Lörts, lobjakas – vihma ja lume segu (sleet Gradientjõud –Inglismaal, mitte USAs)) Coriolisi jõud Härmatis
Difusioon energia või aine ülekandumine kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madalama kontsentratsiooniga piirkonda. Kuhjumine (accretion) protsess, mille käigus pilvedes olev veeaur moodustab tuumakeste ümber vihmapiisad. Agregatsioon tähendab millegi kokku kogunemist (näiteks jääkristallid moodustavad lumehelve) Lumehelbeke on lume- või jääkristall, mis on enamasti kuuekiirelise tähekese või kuusnurkse plaadi kujuline. Vihm on vee sadu vedelas olekus. Virga viirud langevatest sademetest, mis aurustuvad enne maapinnale jõudmist. Hoogvihm vedelad sademed mis algavad ja lõpevad järsku. Lumi väikeste jääkristallide kogum. Tuisk lume edasikandumine lumepinnalt tugeva puhangulise tuule mõjul. Lobjakas (sleet) tekib kui osaliselt sulanud lumehelves või külm vihmapiisk külmub jääkruubiks enne maapinnale jõudmist. Langevad maapinnale suurte räätsakatena ning sulavad kiiresti.
veidi madalamal ülemisest emaspähikust; emaspähikuid 1-3, asuvad varrel hõredalt. Põisikud piklik-äraspidimunajad, 3,3-4,2 mm pikad, rohelised kuni roosepruunid. Emakasuudmeid 3, õitseb mai esimesel poolel, viljub juunis. Praktilist tähsust ei oma. KULDVITS Solidago virgaurea nime päritolust: solidare kindlustama, tervendama (vanasti kasutati taime ravivahendina); virga vits, peenike oks, aureus kuld- kollane. Sugukond korvõielised. Kasvukoht: eelistab niisket liivsavikat või saviliivakat pinnast, kuid kasvab hästi ka liivasel pinnasel. Leiame kuldvitsa laane-, palu- ja salumetsadest. Vähenõudlik nii pinnase toitainete- kui niiskusesisalduse suhtes. Kuldvits on sõlmise sügava risoomiga püstpüsik. Varred 30-70 cm kõrged, punakad, tugevad, tihedalt lehte- dega kaetud, õisiku osas harunev
annaabi.ee 
