sõjaväge ja korraldada igapäevaelu. Levinud oli klassikalisel ajajärgul aristokraatlik riigivorm. Sõja korral relvastuti vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Põhijõud sõjaväes oli peaaegu alati raskerelvastuses jalavägi. Faalanks oli pikkadesse sirgetesse rividesse, üksteise selajtaha paigutatud lahinguvägi. Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad, jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega iseseisvalt toime. Paljudes polistes oli ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid, kes tänu oma võlgadele kodanikuõigustest ilma võisid jääda. Linnaelanikkond koosnes käsitöölistest ja kaupmeestest. Käsitöölised üldjuhul olid väga madala sotsiaalse positsiooniga. Rikkama ja mõjukama osa moodustasid aristokraadid, kes teenisid orjade ja sõltlaste põllutööst. Ainuvalitseja ehk türann püüdis kehtestada riigis kindla korra ja sageli ka parandada vaeste elujärge. Sparta riik põhines vallutustel
majanduslikele võimalustele. Rikkamad sõdisid ratsaväes , keskmiselt jõukad kodanikud raskerelvastusega jalaväeosades ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena . Enamik linnriigi kodanikke olid talupojad ning jõukamad nende seast tulid oma majapidamisega iseseisvalt toime. Nad suutsid endale muretseda raskerelvastuse, moodustasid valdava osa linnriigi sõjaväest ja kuulusid kindlalt kodanike hulka. Peale nende oli paljudes polistes hulgaliselt ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid, kes võtsid halbadel aastatel rikastelt laenu, suutmata seda tasuda, pidid nad mõnigi kord oma maatüki võla katteks loovutama ja langesid seeläbi rentnikustaatusesse. Ülemkiht sai talupoegade laostumise ja sõltuvusse sattumise läbi jõukust ja võimu juurde, teisalt aga võis see protsess viia sõjaväe vähenemiseni, mis tähendas riigi kaitsevõimu langust. Võimule tõusnud ainuvalitseja- türann, nagu ka kreeklased teda
igapäevaelu.Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Sõjaväe põhijõud oli peaaegu alati raskerelvastusega jalavägi, mis moodustas tüüpilise kreeka lahingurivi- faalanksi. Niisiis oli linnriik sõltumatu , omavalitsusel ja omakaitsel põhinev kodanike kollektiiv.6. Ühiskonna struktuurEnamik linnriigi kodanikke olid talupojad. Jõukamad neist said oma majapidamisega ise hakkama , kuid sinna kuulus ka vaesuses virelevaid põlluharijaid. Linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas ka linnaelanikkond, kes polnud põlluharimisega otseselt seotud. Käsitöölised pidasid peamiselt väikesi töökodasid ning hankisid igapäevast elatist enda ja pereliikmete tööga. Rikkamad ja mõjuvõimsamad olid aristokraadid- auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased.7. Türannia-Ainuvalitseja türann, nagu kreeklased teda nimetasid-
üritati vältida otsest konflikti. * Makedoonia vastane liit eesotsas ateena ja Teebaga. Ateena valitseja ja kõnemees Demosthenes kuulutas kaaslinnlasi kaitsma vabadust. 338eKr sai kreeka liiduvägi lahingus makedoonlastelt hävitavalt lüüa. Kreeka Ühiskonna struktuur * Talupojad- kuulusid kodanike hulka, moodustasid valdava osa sõjaväest, jõukamad tulid oma pajapidamisega ise toime, aga oli ka vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid. * Linnaelanikkond * Käsitöölised- pidasid väikesi töökodasid ja hankisid igapäevast elitist enda ja pereliikmete tööga. Harva õnnestus neil töökohta laiendada ja jõuda jõukamasse seisusse. Sageli jäid nad hoopis nad ilma kodanikeõigustest * Aristokraadid- suurmaaomanikud, kelle põlde harisid orjad ja sõltlased. Korraldasid omavajaduslikke kaubaretki. * Orjad- sõjavangid kui ka barberitelt ostetud võlaorjusesse sattunud kodanikud Ateena ja Sparta
ridadesse üksteise selja taha. See oli kreeka tüüpiline lahingurivi faalanks. See liikus rütmiliste vilepillide saatel vaenlasele vastu. Linnriik oli söltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel pöhinev kodanike kollektiiv. Riigiasjade otsustamine ja maa kaitsmine tugevdasid kodanike ühtsust. Ühiskonna struktuur: 1. Talupojad jöukamad neist said oma majapidamisega ise toime, nad moodustasid suurema osa polise söjaväest ja olid ka kodanimud. Aga oli ka virelevaid pöllumehi, kes vötsid liiga suuri laene, mida nad ei suutnud ära maksta kaotasid kodanikuöigused. Ülemkiht sai jöukamaks ja söjavägi vähenes. 2. Käsitöölised (linnaelanikkond) nad pidasid väiksemaid töökodasid hankides iga päevast elatist endale ja perele. Madala sotsiaalse positsiooni töttu ei saanud nad kodanike öigusi. 3. Aristokraadid auväärse päritoluga suurmaaomanikud, kelle pölde harisid orjad ja söltlased
neile, kes seda tõesti väärivad. Tavaliselt näevad nad ka siis välja nagu dändid või miljoni dollari tüdrukud, kui kaugeltki hästi ei teeni, sest nad ostavad vähe, aga maitsekat ja kallist. Võib-olla just nende ausa südame ja suuremeelsuse pärast on Sõnnid sodiaagi need, kellele kõige sagedamini naeratab õnn suure päranduse, soodsalt sõlmitud abielu, jackpoti vmt. näol. Igatahes tuleb vaesuses virelevaid Sõnne aruharva ette. Sõnnile sobiv amet Selle tähtkuju all sündinud armastavad kunsti ja arhitektuuri. Nad on sageli head modelleerijad, dekoraatorid, rätsepad ja kokad. Sõnnidest saavad ka väga head õpetajad ja firmajuhid, sest nad on sündinud juhtima ja käsklusi andma. Kalduvustelt ja kutsumuselt pole Sõnn õigupoolest ärimehetüüp, aga kui ta ühel või teisel moel nende kilda satub, on tingimata edukas. Ja tingimata ärihai, mitte mingi turu- ega
kodanikud kui ka keskmise jõukusega talupojad, mis pidi vältimatult suurendama nende ühtekuuluvustunnet. Ühiskonna struktuur: vaba lihtrahvas Enamus Kreeka elanikest teenis elatis põlluharimisega. Jõukamad talupojad suutsid oma majapidamisega iseseisvalt toime tulla. Nad said hakkama raske relvastuse hankimisega, moodustasid enamuse linnriigi sõjaväest. Nende kõrval oli paljudes linnriikides ka hulgaliselt vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid. Võttes halbadel aastatel rikastelt võlgu ja suutmata seda tasuda, olid nad mõnigi kord sunnitud oma maatüki võla katteks loovutama ja langesid seeläbi sõltuvate rentnike tasemele. Mitmel pool oli võlausaldajatel õigus võlgnikke võla katteks orjaks müüa. Linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas ka põlluharimisega otseselt mitte seotud linnaelanikkond. Samas ei moodustanud see ilmselt kunagi enamust ühegi linnriigi rahvastikust
kodanikud kui ka keskmise jõukusega talupojad, mis pidi vältimatult suurendama nende ühtekuuluvustunnet. Ühiskonna struktuur: vaba lihtrahvas Enamus Kreeka elanikest teenis elatis põlluharimisega. Jõukamad talupojad suutsid oma majapidamisega iseseisvalt toime tulla. Nad said hakkama raske relvastuse hankimisega, moodustasid enamuse linnriigi sõjaväest. Nende kõrval oli paljudes linnriikides ka hulgaliselt vaesuse piiril virelevaid põlluharijaid. Võttes halbadel aastatel rikastelt võlgu ja suutmata seda tasuda, olid nad mõnigi kord sunnitud oma maatüki võla katteks loovutama ja langesid seeläbi sõltuvate rentnike tasemele. Mitmel pool oli võlausaldajatel õigus võlgnikke võla katteks orjaks müüa. Linnade, käsitöö ja kaubanduse edenedes kasvas ka põlluharimisega otseselt mitte seotud linnaelanikkond. Samas ei moodustanud see ilmselt kunagi enamust ühegi linnriigi rahvastikust
annaabi.ee 
