Domersant. Rahvusvahelise Punase Risti andmetel pääses maavärina tõttu Haiti pealinnas Port-au-Prince´i vanglast põgenema tuhandeid vange. Kiirabide asemel kasutati tavalisi sõiduautosid ning kanderaamiks sobisid ka uksed, mis oma algset funktsiooni ju niikuinii enam täita ei saanud. Vigastatud tuli toimetada ravile kaugele, sest kohapeal olid haiglad purunenud. Kohe katastroofi järel hakkas saabuma abi väljastpoolt, alustades USA lennukikandjast Carl Vinson, mis abisaadetisega Haitile suundus. Eesti abi Haitile olo 3,5 miljonit krooni, millest 2,5 miljonit moodustas rahaline abi Punase Risti kaudu ning 1 miljoni ekspertide kriisipiirkonda appi lähetamine Kasutatud kirjandus http://www.postimees.ee/?id=212005 http://erikpuura.wordpress.com/?s=haiti+maav% http://et.wikipedia.org/wiki/2010._aasta_Haiti_m
A-s on palju jää-mägesid, suurimad kuni 150 km pikkused ja 100 m kõrgused. Tuuled ja hoovused kannavad neid kaugele põhja, 48°--50° 11-ni, harvemini troopiliste laiusteni. Antarktise pindala koos selfiliustikega on 13 918 000 km2, rannajoone pikkus on umbes 32 000 km. A. on maakera kõrgeim manner (keskm. 2040 m). Maht on umbes 25 mln. km3 (90% Maa jääst). Jäävabu alasid (nn. oaasid) on 332 000 km2 Lääne-Arktikas asub mandri kõrgeim tipp -- Vinson (5140 m) Jaheda vee pärast on A. loomastik liigivaene, kuid väga isendirohke. Planktonikülluse pärast elab seal palju vaalu, kalmaare, hülgeid ja linde; A. on maailma tähtsaim vaalapüügipiirkond. Vaalade arvu vähenemise tõttu on kiiresti paljunenud *krill (peamine vaalatoit)." Kergueleni saarel on registreeritud tugevaim ookeanituul (75 m/s) (aasta keskm. t° --45 kuni -- 55 °C) Merilõvid Antarktika merilõvil on vooljas keha, mida katab pruunikaspunane karv. Isasloomad
Austraalia ja Met. Cook 3464m Uus-Meremaa okeaania Aasia Everest 8046m Himaalaja P-Ameerika McKinley 6194m Kordiljeerid Aafrika Kilimanjaaro 5095m Ida-aafrika mägismaa Euroopa Elbrus 5642m Suur Kaukausus Antarktis Vinson 5140 Kivimid ja kivimite ringe Pinnacormide, ning neid moodustavate kivimite teke ja aerng Laava tungib maapinnale -> jahtub/tardub -> tekivad tardkivimid -> päike murendab -> tekivad setted -> setted kuhjuvad -> tekivad settekivimid -> erinevad kivimid satuvad subtoosi -> kivimid jäävad maa alla -> kuumeneb temp. -> tekivad moondekivimid -> kui kaevandatatkse, vajuvad maa alla rohkem -> sulvad üles -> tekib magma .... Moondekivimid(marmor, gneiss)
Üle 98% antarktisest on kattunud mandrijääga, mille keskmine paksus on 1709m (suurim üle 4500 m), maht umbes 25mln km³ (90% Maa jääst) . Jäävabu alasid (nn.oaasid) on 332 000 km². Jää liigub kiirjalt ookeani suunas, mandri siseosas kiirusega mõni meeter, selfiliustikes kuni 2000m aastas. Liustiku servast murdunud jää ujub rannikumeres jäämägedena. 9 Mandri kõrgeim tipp on Vinson 5140 m. Antarktises on avastatud mitut maavara: kivisütt , rauamaaki ja värvilisi metalle. Kõrge jääkilbi ja pooluselähedase asendi pärast valitseb Antarktises karm mandriline polaarkliima. Taimestik ja loomastik on rikkalikumad ainult rannikul ja oaasides, seal kasvab samblaid (80 liiki) samblikke (300 liiki) ja vetikaid, antartika poolsaarel ka 3 liiki õistaimi. Imetajast elutsevad antarktises hülged, lindudest adeelia keiser- ja kuningpingviin, tormilinnud, ännid.
Uurimuse objektiks on Tartu kesklinn ning sellega piirnevad alad (vt. Lisa 1). Kõige rohkem tähelepanu pöörati siinkohal just maamärkidele, kuna visuaalselt nähtavatest linnastruktuuridest on nende konsentratsioon kõige kõrgem ning samas on ka nende roll linnapildis suurim . Samuti on oluline maamärgi paigutus ruumis, kuna hästi paigutatud maamärk võib tõsta tema meeldejäävust ning seeläbi lihtsustatakse linnas navigeerimist. (Vinson 1999) 3.1 Tartu kesklinna maamärkide otsimine ning kirjapanek. Tartu kesklinna maamärkide otsingul lähtuti antud töös sellest, et linna peab vaatlema mitmetest kohtades, saamaks uuritavast alast täielik ülevaade. Seega osutus vajalikuks pidev vaatenurga muutmine. Töö autor kujundas enda jaoks välja vaatluspunktid, mille asukoht võimaldaks anda linnast hea ülevaate. Alljärgnevalt on välja toodud vaatluspunktid ning nendest avanev vaade
hea mälu eeldus, väidavad Hollandi ja Austraalia teadlased. Neid aineid leidub kõige enam 7 puu- ja köögiviljas, ja kõigis taimedes on vähemalt väikeses koguses antioksüdante. Iseäranis olulised on antioksüdandid stressi tingimustes, sest siis kaotab keha võime neid ise toota. Marjad, tee, küüslauk ja vein on tuntud antioksüdantide allikad, aga kakaooad edestavad neid kõiki, väidab Joe Vinson Pennsylvania Scarantoni ülikoolist. Tema uuring näitab, et kakaooad on kõige suurem polüfenoolide (antioksüdantide alaliik) allikas. Kuna polüfenoole leidub kakaoubades, mitte aga piimas, koores, suhkrus ja muudes shokolaadilisandites, siis -- mida tumedam on shokolaad, seda parem. Reeglina leidub antioksüdante just puu- ja köögiviljade pigmentides, seega: mida värvilisem on toit, seda rohkem on selles antioksüdante. Kakaod keeda ise
Nende huvid ulatuvad kosmoseuuringutest mikrobioloogiani ja nad kõik peavad kinni pidama Antarktika lepingust. Selle kokkuleppega on keelatud jää alla maetud väärtuslike maavarade kaevandamine ja mistahes sõjalised või tööstuslikud ettevõtted mandril. Suviti külastab Antarktist iga aastal kuni 10 000 turisti. TÄHTSAMAD FAKTID: Pindala: 14 000 000 km² Rahvaarv: püsiasustus puudub Riikide arv: puudub, kuigi osad riigid nõudlevad endile osi sellest mandrist Kõrgeim tipp: Vinson (4897 m) Suurim selfiliustik: Rossi selfiliustik (192 000-208 000 km²) Lõunapooluse asukoht: 1235 km lähimast rannikust ARKTIKA Arktikasse kuuluvad ka maailma suurim saar Gröönimaa, Põhja-Jäämere saared ning Põhja-Ameerika ja Euraasia tundraalad. Seal kasvab palju samblikke, samblaid, puhmastaimi ja maadjaid põõsaid, rohttaimi on vähe. Karmide ja tuuliste talvede ning igikeltsa tõttu Arktikas puid ei kasva. Arktika lõunapiiriks peetakse metsatundrat. Arktika taimed on kohastunud
Highest Elevations M o untain Peak Name Place Height (ft.) Con tinen t Kilimanja ro Tanzani a 19,340 Africa Vinson Massif Antarctica 16,864 An tarctica Everest Nepal-Tibet 29,035 Asia Kosciu sk o Australia 7,3 10 Au stral ia Elb rus Russia 18,5 10 Europe
annaabi.ee 
