talurahva toidus kala, eriti soolakala osa liha osast suurem, see tähendab et kala, nimelt silku, sai näpu vahel hoida ja leiva kõrvale hammustada sagedamini ja igapäevasemalt kui liha. Nii kala kui liha vinnutati vanasti, s.o. kuivatati tagavaraks kevadel tuule ja päikese käes, eriti siis, kui sool oli kallis. Liha vinnutamist Eestis on nähtud veel käesoleval sajandil Läänemaal. Kalurid eelistasid süüa vinnutatud kala ja seetõttu vinnutatakse kala kohati tänini. Liha söödi talus harva, enamasti sügisel, kui tapeti loomi, või suuremate pühade ajal. Liha anti jaopärast ning seda jagas enamasti peremees. 3. Joogid Toidu kõrvale rüübati kalja või hapupiima. Rõõska piima tarvitati harva. Pidupäevadeks valmistati õlut. Kõige tavalisem loomse valguga rüübe oli lüpsiaegadel hapupiim, millele aga möödunud sajandil tuli tihti vett piimajätkuks juurde lisada.
kaheks tunniks. Kvaliteetset liha saab erinevate meetoditega säilitada pikemat aega. Suitsutamine suitsutamise all mõistetakse liha töötlemist suitsuga. Suitsutamise käigus liha kuivab, muutub värvilt tumedamaks ning maitselt suitsuseks. Kodus suitsutatud liha võib hoida külmikus 6-7 päeva või sügavkülmikus 1-2 kuud. Soolamine on toore liha töötlemine soolaga. Mõnikord soolatud liha ka suitsutatakse või vinnutatakse. Enne valmistamist tuleb soolaliha nähtavast soolast puhastada. Vinnutamine ehk välisõhus kuivatamine sai alguse maades, kus on kuum ja kuiv kliima, kuid liha saab vinnutada ka tööstuslikul meetodil, mida nimetatakse külmkuivatamiseks. Mõnikord vinnutatud liha ka suitsutatakse või soolatakse. Külmkuivatamine tänapäevane ja suhteliselt kulukas, seetõttu peamiselt lihatööstustes rakendatav liha töötlemise viis, mille käigus liha külmutatakse ja veetustatakse siis
Väga palju soolatakse ka räimi(joon 5) ja vimbu. Parimaks soolamisajaks kodustes tingimustes on sügis, sest siis on hoiuruumid jahedamad, soola võib vähem panna ja pealegi on kalad sügisel rasvasemad. Soolamiseks võetakse täiesti terved kalad ja jämesool. Eristatakse kerget ja tugevat soolamist. Soolatakse ka kalamarja. Joonis 5. soolatud räimed 19 Kalade vinnutamine Meil püütavatest kaladest vinnutatakse peamiselt lesti, vimbu, säinaid, latikaid, siigu ja räimi. Kaladel tuleb kõrvaldada lõpused ja sisikond ning pühikad kõhukoobas niiske riide või lapiga puhtaks. Pärast seda panna kalad soola(1kg puhastatud kala kohta 3-4 sl. soola) ja lasta kuni 24 tundi soolduda. Siis ajada kalad peadpidi nöörile mis on varjulises ja tuulises kohas. Kalad tuleb katta soolvette kastetud marliga. Väiksemaid kalu tuleb kuivatada umbes nädal, suuremaid 10 päeva või kauemgi. (joons 6) Joonis 6
kauemaks kui kaheks tunniks. Kvaliteetset liha saab erinevate meetoditega säilitada pikemat aega. 3 Suitsutamine suitsutamise all mõistetakse liha töötlemist suitsuga. Suitsutamise käigus liha kuivab, muutub värvilt tumedamaks ning maitselt suitsuseks. Kodus suitsutatud liha võib hoida külmikus 6-7 päeva või sügavkülmikus 1-2 kuud. Soolamine on toore liha töötlemine soolaga. Mõnikord soolatud liha ka suitsutatakse või vinnutatakse. Enne valmistamist tuleb soolaliha nähtavast soolast puhastada. Vinnutamine ehk välisõhus kuivatamine sai alguse maades, kus on kuum ja kuiv kliima, kuid liha saab vinnutada ka tööstuslikul meetodil, mida nimetatakse külmkuivatamiseks. Mõnikord vinnutatud liha ka suitsutatakse või soolatakse. Külmkuivatamine tänapäevane ja suhteliselt kulukas, seetõttu peamiselt lihatööstustes rakendatav liha töötlemise viis, mille käigus liha külmutatakse ja
kuivatamise (ehk vinnutamise). Kalade kuivatamine rajaneb nende veesisalduse aeglasel vähendamisel. Enamiku vee kõrvaldamine kalast (tavaliselt kuni 20% veesisalduseni) pidurdab mikroobide elutegevust. Loomulikus soojuses kuivatamiseks on vajalik püsivalt kõrge õhutemperatuur, õhuvoolude liikuvus ja otsese päikesekiirguse eest varjatud koht. Läänemere saartel kuivatatakse peamiselt räime ja lesta, Peipsi ääres peamiselt särge ja latikat. Vinnutatakse ka vimba, siiga ja teisi kalu. Kalad puhastatakse soomuseid ja uimi kõrvaldamata. Pead jäetakse külge, kuid lõpused eemaldatakse. Kalad soolatakse söögiks paraja soolasusega. Selleks hoitakse kalu küllastunud soolvees 1 - 3 tundi või soolatakse kuiva soolaga, võttes 1 kg puhastatud kalade kohta 50 g soola. Siis kulub sooldumiseks 24 tundi. Soolveest võetud kalad jäetakse järgmise päevani kuivalt seisma, et sool ühtlustuks kalalihas.
põhiliselt keskmise rasvasusega ja rasvasemate kalade puhul, mis eelneval soolamisel valmivad, valmistoote tunnuseks on sitke ja painduv konsistents, nahk on tugevasti liha küljes ja liha luu küljes kinni) ja kuumsuitsutamine (kasutatakse praktiliselt kõikide kalade juures, valmistoote tunnuseks on rabe konsistents, nahk eraldub kergesti liha küljest ja liha luu küljest). Vinnutatud kala valmistatakse eelnevalt soolatud pooltootest, mida kuivatatakse välitingimustes. Vinnutatakse lesta, räime, voblat, latikat, vimba jt. Toode on sitke, painduva konsistentsiga ja läikiv-hõbedase värvusega. Kuivatatud kala. Kuivatatakse värsket ja kergelt soolatud väikest kala (peipsi tint). Kuivatamine toimub kuivatites. Valmistoode rabe, liha eraldub kergesti luude küljest. Balõkid on suuremate ja hinnalisemate kalade (tuurlased, lõhelased, paltus, merihint, makrell) kereosad, põhiliselt selg, mis on eelnevalt soolatud ja seejärel kas külmsuitsuga suitsutatud või vinnutatud
annaabi.ee 
