Hoopis teistmoodi nägi välja linnakodaniku elamu. Linna elumajad olid enamuses 2-3 korruselised. Alumisel korrusel asus kaupmehe kontor või käsitöölise töökoda. Kui tänava laus võimaldas, ehitas käsitööline maja ette veel väikese müügiputka, kui mitte, siis müüs oma toodangut samast töökojast. Eluruumid paiknesid teisel korrusel. Nende kohal, kolmandal ja mõnikord ka neljandal korrusel olid laod ja panipaigad, kuhu kaup vinnati vintside abil. Tallinna vanalinna kitsukestel tänavatel võime pregugi näha keskaegsete kaubahärrade maju, mille vintsiseadmed küündivad tänava kohale. Kaupu hoiti mitte keldrites vaid pööningul, pererahva pea kohal. See aitas kaitsta kaupmeeste vara varaste ja röövlite eest. Keskaegne linnamaja oli omamoodi turvapaik, kuhu sulgus perekond, varjates ennast võõraste pilkude eest. Sellest põhimõttest lähtudes tehti ka aknad, mis väljast suleti tugevate luukidega
ning jagati kaheksameestelisse gruppidesse. Nüüd võis töö alata. Mehed sõisid parvedel üle Niiluse kivimurdu, murdsid seal kaljust lahti kiviploki ning andsid sellele haamrite, meislite, saagide ja puuride abil vajaliku kõrguse ja pikkuse ( 80 sentimeetrist 1,45 meetrini). Iga grupp tiris oma ploki köite ja kangidega puust kelgule ning toimetas selle mööda kaigastest teed Niiluse kaldale. Lootsik viis mehed ja kuni 7,5- tonnise täisnurkse kiviploki teisele kaldale, kus see vinnati kaigasteed mööda ehitusplatsile. Kuna kraanat ja tali tol ajal veel ei tuntud, algas nüüd töö raskeim osa. Püramiidi väliskülge mööda viis ülesse spiraalne mudatellistest kaldtee. Seda mööda tiriti kelk ja plokk köite ning kangide abil ehituse tippu, kus grupp pani ploki millimeetri täpsusega ehitusmeistri märgitud kohta. Mida kõrgemale taevasse kasvas püramiid, seda pikemaks ja kitsamaks muutus kaldtee ning väiksemaks ülemine tööplatvorm.
valmistatud Pariisis ja paigaldatud 1875.aastal. Torn on 42,6 m kõrge ja majaka tuli paistab 33 km kaugusele. Otse majaka taga asub mälestusmärk Tallinna-Stockholmi liinilaevale ,,Estonia", mis uppus 28.09.1994.a. 12. Kõpu tuletorn Kõrgessaare vallas Kõpu tuletorni ehitamisega tehti algust 1504.a. Algselt laoti üles paarikümnemeetrine paak. Tuld hakati põletama alles 17.sajandi keskel ja siis oli torn ka kõrgemaks ehitatud. Põletuspuud vinnati üles vintsiga ja neid kulus määratul hulgal, sest leek pidid olema sülla kõrgune. Algul roniti torni otsa mööda välistreppi, hiljem 1810.aastal raiuti torni sisse astmed. Kõpu majakas on ehitatud enam vähem samal ajal kui Kolumbus Ameerikat avastas. Kes pole Kõpus käinud, see pole Hiiumaad näinud! 13 13. Kassari saar Emmaste vallas Kassari saarel asub maja, mida kutsutakse kordonimajaks
Arvatavasti oli rinnatis püsivalt kaetud kaitsekatusega, torni keskosa aga jäi vabaks. Sinna võidi üles seada mortiire ja katapulte. Kiek in de Köki tulejõud oli erinevalt Tallinna tornidest väga võimas. Siin oli vähemalt 27 laskekambrit suurtükkidele ja 30 ava käsirelvade jaoks. Seda kõike täiendas veel heiteplatvorm. Esimese korrus oli ehitatud laoks. Aluses paiknes ka sissepääs torni esimesel korrusel. Siin puudusid laskeavad, oli vaid kitsuke valguse ja õhupilu. Laskemoon vinnati kõrgematele korrustele läbi kuppelvõlvide tippudesse jäetud avade plokiseadeldise abil. Torni ülemised korrused olid ehitatud kaitsekorrusteks. Suurtükid paiknesid laskeavades. Nende kergemaks käsitsemiseks tehti algselt laskeavade põrandad astmelised. Korrustel paiknesid kaminad, kust sai süüdet suurtükkidele ja mille paistel sõjamehed võisid end soojendada. Suuresti muutsid Kiek in de Köki ilmet 16. ja 17. sajandil toimunud ümberehitused.
tööstusettevõtted nagu saeveskid ja tellisetehased. Mõisa peamaja tagaküljel asub tavaliselt suur park, sammastega aia- ja pargipaviljonid, tiigid ühes sildadega jms. 30. Kaupmehe elamu Kaupmehest linnakodaniku elumaja ehk alumisel korrusel asus kaupmehe kontor. Eluruumid paiknesid teisel korrusel. Nende kohal, kolmandal ja mõnikord ka neljandal korrusel olid laod ja panipaigad, kuhu kaup vinnati vintside abil. Et elamu ülemisi korruseid kasutati ladudena, on kaupmehe maja viilule iseloomulikud kaubaluugid ja kauba ülesvedamiseks vajalik vints. Näiteks Tallinnas luksushotellis Kolmes Õde majutuv turist viibib ajaloolises kaupmehe elamus. 31. Baltisakslaste kultuuripärand nt panid aluse eesti kirjakeelele Ristiusuga kaasnes võõrkeelne jumalasõna. Kohalike eestlase kirikusse saamiseks tuli hakata jumalateenistust pidama eesti keeles ja Piibel oli vaja tõlkida eesti keelde
pikemalt Viinis tutvus M ühe vabrikandi õega, meelitas tema Eestisse kaasa. Austerlanna, ei olnud aadlisoost, elasid tänapäeva mõistes vabaabielu (käis klassikaliste aadlikonventsioonide vastu), neil oli kolm tütart. Seaduslikku abiellu M. temaga ei astunudki. Kui austerlanna suri, abiellus 1816 aadlipreiliga. Aianduhuviline mees. Tuntud kultuuriloos tema kiiksud, üks idee fix oli leiutada lennumasin, lendamine oli tema soovunelm. Sai valmis isegi lennumasina, mis vinnati mõisa katusele. Lend ebaõnnestus, jäi ellu, aga sai kogu mõisarahva naerualuseks. 1838 ilmus ,,Ajaviide peergo valguses" - jätkab didaktilise jutukirjanduse stiili. Selles loos jagab ikka ka manitsusi, jutu mõte, et talupoeg peab armastama oma isandat, olema töökas, hoiduma joomast. Tegelaskujude kõnepruuk on värvikas - see eristab teda varasematest didaktilistest jutustustest. Ajaviite algusesse paigutatud ka kuus valmi, mis on laenatud. Aasta hiljem ilmub
annaabi.ee 
