) ketramiseks kõlbulikke karvu, mis on saadud pügamisel või kammimisel. · Lambavill on maailma tekstiilitööstuses tähtsaim tooraine, millest valmistatakse täis ja poolvillaseid riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. OMADUSED pikkus peenus villkarvade säbarus tugevus venitatavus vetruvus elastsus pehmus ja karedus värvus läige VILLA KASVU JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID · Lamba villatoodang määratakse aastase villakogusega. Villa kasvu ja selle omadusi mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemaks peetakse lamba sugu, iga, tõugu ja füsioloogilist seisundit ning söötmist ja pidamist. · Villa kasv ja omadused on seotud lamba
) Villast valmistatakse ka vilti, vildist aga viltjalatseid ja kübaraid. Lambavill on seni veel asendamatu tooraine, kuna pole leitud keemilist kiudainet, millest oleks võimalik valmistada viltesemeid.Hea lammas on kiire kasvu ja rikkaliku villaanniga. Ühelt lambalt võib aastas saada 2,5 - 3 kg villa. On olemas villalambaid, kes annavad rohkesti head peenikest villa. Nendest kõige rohkem kasvatatakse peenvillast askaania - meriino lammast (annab 10 - 12 kg villa aastas). Villkarvade liigid on ära määratud nende kuju, ehituse, jämeduse ja tehnoloogiliste omaduste poolest järgmisteks liikideks: alusvill-, ülemineku-, pealis-, surnud-, ohe- ja kempvillkarvadeks. Eestis peetakse eesti tumeda- ja eesti valgepealist lambatõugu. Need on liha-villalambad. Nad annavad peale villa ka suure koguse heakvaliteedilist liha. Villa saadakse lammastelt pügamise teel. Lambaid pöetakse 1 - 2 korda aastas. Käsitsi
VILLA KASVU JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID Lamba villatoodang määratakse aastase villakogusega. Villa kasvu ja selle omadusi mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemaks peetakse lamba sugu, iga, tõugu ning söötmist ja pidamist. Vill jämeneb lamba eaga. Tallevill on peenem täiskasvanud lammaste villast. Varavalmivate lambatõugude villa omadused stabiliseeruvad 2-3 eluaastal, eriti peenuse osas, 4-6 eluaastal muutub villa peenus vähe ning alates 6. eluaastast on märgata villkarvade peenenemist. VILLA KVALITEET JA TEHNOLOOGILISED OMADUSED Lambaid pöetakse vähemalt üks kord aastas (kevadel), et saada nendelt pikka, ühtlast villa. Hea vill peab olema vähemalt 9 cm pikk (pöetud vill jääb lamba seljas olevast villast lühemaks). Pöetud vill sisaldab rasuhigi, niiskust, söödaosi, tolmu, liiva, sõnnikut (33...55%). Normaalseks võib pidada kui 10 kg pöetud villast saab 5...6 kg puhasvilla. Villa peenus on üks tähtsamaid villa omadusi. Selle all
1 ... 39 37 2.2 44 39.1 ... 41 40 2 40 41.1 ... 43 42 1.5 36 43.1 ja jämedam 43 1 Villa peenuse järgi on hakatud lambatõugusid klassifitseerima: peenvilla- (meriino), poolpeenvilla- või jämevillalammasteks. Orienteeruvalt peetakse kuni 26 µm jämedusega villa meriino-, 26...41 µm krossbred- ja villakut, mille keskmine villkarvade diameeter on üle 41 µm vaibavillaks. Villkarva pikkusel on praktiline tähtsus just villa töötlejale. Eesti villatöötlejad eelistavad tänu olemasolevale masinapargile (kraasvillavabrikud) 5...10 cm pikkust villa, kuid nad tulevad toime ka kuni 13 cm pikkuse villa töötlemisega. Mida väiksem variatsioonikoefitsient on villa pikkusel, seda paremat ja ühtlikumat lõnga saadakse. Villkarva värvus võib olla valge, must, hall või pruun. Kõige rohkem saadakse lammastelt valget villa
Kolletunud vill on võrreldes valge villaga hoopis halvemate tehnoloogiliste omadustega, sest ta on väikese tugevusega, värvub halvasti, teda ei saa värvida pastelsetesse toonidesse ning on väiksema värvikindlusega. Austraalia ja Uus-Meremaa on ühed vähestest riikidest maailmas, kus toimub villa kvaliteedi osas ka tänapäeval väga põhjalik teaduslik uurimistöö ning seal on peetakse villa kolletumise astet villa peenuse, pikkuse variatsiooni, säsikihti omavate villkarvade osakaalu, taimsete lisandite hulga, villa läike ja villa mahu kõrval üheks näitajaks, millest oleneb kõige rohkem lõpptoote kvaliteet.Villkarva läige on väga oluliseks näitajaks just käsitöölõnga puhul. Villa läige ehk lüstrilisus iseloomustab villkarva omadust temale langenud valguskiiri suuremal või vähemal määral tagasi peegeldada. On teada konkreetsed lambatõud, kelle villakuid tuntakse just nende ilusa läike poolest (leister, linkoln, border leister).
Laiale laotatud villakust korjatakse heinakõrred, õled, sõnnikutükid, sõnnikuga määrdunud villatükid ja muu suurem praht välja. Seejärel villaku ääred keeratakse kokku ning alustatakse saba poolt villaku kokku rullimist. Kui on jõutud kaela osani, siis keeratakse kaela osa tugevasti keerdu ja fikseeritakse sellega kokkurullitud villak. Kokkurullitud villakud pannakse õhku läbilaskvatesse kottidesse, kus säilitatakse villa kuni realiseerimise või pesemiseni Villkarvade ehitus Villkarvade ehituse histoloogilised uurimused on näidanud, et villkarvad võivad koosneda 3 erinevast kihist:soomuskihist, koorkihist või säsikihist (joonis). Villkarva histoloogiline ehitus. Soomusrakud katavad villkarva nagu soomused. Soomuskihile järgneb käävjatest rakkudest koosnev koorkiht, millele järgneb mitmes suuruses rakkudega säsikiht (http://www.wool.com) 1. Soomuskiht e
Mida peenem ja ühtlikum on vill, seda pikemat lõnga saadakse ühe inglise naela kammvilla ketramisel ning seda suurem on Bradfordi number (Jaama, 1984). Kahjuks on villa peenuse määramine mõõteriistadega küllaltki aeganõudev ning töömahukas ning Eestis on seda tehtud eelkõige teadlaste poolt. Kõige odavam aparaat villa peenuse mõõtmiseks on mikroskoop, mis on varustatud objektiiv- ja okulaarmikromeetriga. Mikroskoobi all määratakse teatud arvu villkarvade keskmine diameeter ja arvutatakse villaproovi keskmise peenuse variatsioonikoefitsient. Villa peenust võib hinnata ka silma järgi kasutades mikroskoobiga kontrollitud villa etalone, kuid see nõuab piisavalt kogemusi ja tulemused ei pruugi olla täpsed sõltudes suurel määral hindaja oskustest. Lihtsam silma järgi peenuse hindamise viis seisneb villkarva loogete arvu lugemisega ühel sentimeetril (vt. tabel 2). Tabelist 2 nähtub, et
annaabi.ee 
