46. Kuidas kloroplastid vanematelt järglastele üle lähevad? Mitokondrites ema liinipidi. Leukoplastides on olemas terpenoidide sünteesimise kohad. 47. Mis abistavad mikrofilamente? · ARP valgud (struktuurilt aktiiniga sarnased, nende peal hakatakse aktiini filamente kokku panema) · Z-valk (blokeerib + otsa) · tropomodulliin (blokeerivad otsa) · gelsoliin, kofiliin (lõikab tükkideks) · fimbriin, villiin (struktuuride tekkeks) · filamiin (hoiab koos valke, millel on seostumiskoht kahele filamendile korraga) · troponiin, tropomüosiin (seostuvad piki valku) 48. Mis toimub vigastuse ajal trombotsüütides? Pikad aktiini filamendid otsad eemaldatakse Lõigatakse pooleks (gelsoniin) Uus aktiini filamentide võrgustiku moodustumine Pikad filamendid saavad kimpude kaudu ühineda Tekib selline struktuur, mis võimaldab verel hüübida 49
Aukliidus needilaadne, kahe raku vahel valgukanalid (südamelihas, silelihas), sarnased sünapsidega. Raku valendikupoolne pind · Mikrohatud · Liikumatud ripsmed e. stereotsiiliad · Liikuvad ripsmed e. kinotsiiliad Mikrohatud suurendavad imendumispinda, esinevad sooleepiteeli ja nefroni proksimaalsete tuubulite valendikupoolsel pinnal Stereotsiiliad eriti pikad hatud, liikumatud, neid leidub munandimanuse juha epiteelirakkudel. Tipus puudub valk villiin, nende vahel esinevad sillad, mis mikrohattudel puuduvad. Kinotsiiliad liikuvad ripsmed, esinevad hingamisteede, munajuha- ja emakaepiteelis. Koosnevad tsentrioolide derivaatidest (tuubulitest), esineb basaalkehake. Ripsmetel on puhastusfunktsioon. Näärmeepiteel Spetsialiseerunud epiteelirakud, sekreteerivad ensüüme, hormoone, lima. Sekretoorsed rakud parenhüümid, sidekude koos veresoonte ja närvidega strooma (toestav ja toitev süsteem näärme jaoks)
läheduses, selle all, moodustades seal tiheda vōrgustiku. Seda piirkonda tsütoplasmast nim. raku korteksiks (cell cortex) vōi ka kortikaalseks tsütoplasmaks. Kortikaalsed aktiinifilamendid võivad olla: paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku mikrohattusid ja filopoode. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud sama polaarsusega ja paiknevad tihedalt üksteise lähedal, kimpudena. Aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud fimbriin, villiin ja a-aktiniin. Stressi fiibrid on iseloomulikud neile rakkudele, mis kinnituvad substraadile. Kui rakk tuleb substraadilt lahti (näiteks siis, kui algab mitoos), siis stressi fiibrid kaovad. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi ajal. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk müosiin. geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega
libisevad müosiinifilamentide peale. Kontraktsiooni puhul muutuvad kitsamaks heledad vöödid, punased vöödid ei muutu. Aktiiniga seostuvad valgud. Aktiinifilamentidest moodustunud struktuurid rakkudes (mikrohatud, filopoodid, stressi fiibrid, aktiini rõngas). Aktiinifilamendid moodustavad struktuure: a) paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku mikrohattusid ja filopoode, aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud fimbriin, villiin ja a-aktiniin. b) kontraktiilsete struktuuridena, nt. aktiini rõngas. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi ajal. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk müosiin. c)geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab ühendusi üksteisega ristuvate aktiinifilamentide vahele
libisevad müosiinifilamentide peale. Kontraktsiooni puhul muutuvad kitsamaks heledad vöödid, punased vöödid ei muutu. Aktiiniga seostuvad valgud. Aktiinifilamentidest moodustunud struktuurid rakkudes (mikrohatud, filopoodid, stressi fiibrid, aktiini rõngas). Aktiinifilamendid moodustavad struktuure: a) paralleelsete kimpudena, mis moodustavad raku mikrohattusid ja filopoode, aktiinifilamente seovad kimpudeks valgud fimbriin, villiin ja a-aktiniin. b) kontraktiilsete struktuuridena, nt. aktiini rõngas. Aktiini rõngas on ajutine kontraktiilne struktuur, mis moodustub tsütokineesi ajal. Seal on aktiinifilamendid orienteeritud antiparalleelselt ja nendega on seotud mootorvalk müosiin. c)geelitaolise võrgustikuna, kus aktiinifilamendid on omavahel paljudest kohtadest seotud teatud valkudega. Tuntuim valk, mis tekitab
130. Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes. Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. Aktiiniseoselised valgud e ARP, tekib võrgustik nukleatsiooniseoselised valgud, tekivad mikrohatud, filopoodid, lamellipoodid või fagotsüteerijatel tassisarnased moodustised Struktuurid: 1) kimbud-filamendid paralleelselt (fibriin, villiin, müosiin) 2) võrgustik-filamendid ristuvad (a-aktiniin, filamiin, spektriin) 131. Aktiini mootorvalkude müosiinide - struktuur Keemilist energiat motoorseks muutev valk e mehhanokeemiline ensüüm. Koosneb rasketest ja kergetest ahelatest. Raskeid ahelaid 1-2, sõltuvalt tüübist. Koosneb kolmest domeenist: 1 Pea, N-terminaalne, seostumiskohaks aktiinile nim ka P-ling. Seostumiskohaks ATPle, omab ATPaasi aktiivsust, toodab mehhaanilist jõudu
Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes. - Aktiiniseoselised valgud (ARP – actin related proteins) – on olulised aktiini filamentide tekkes nukleatsiooni tsentrite loomises. - Aktiini ristseoselised valgud – vajalikud nii kimpude kui ka võrgustiku püsimiseks. a) Aktiini filamentide kimpude moodustumise tagavad lühikese ahelaga ristseoselised valgud (fimbriin filopoodides ja villiin mikrohattudes) b) Võrgustiku moodustumise tagavad pika ahelaga valgud (alfa-aktiin tagab võrgustiku moodustumise stressi fiibrites, filamiin lamellipoodides). Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. - Kimbud (filamendid paiknevad paralleelsetes kimpudes) - Võrgustik (filamendid ristuvad) Aktiini mootorvalkude – müosiinide - struktuur - Rasked ahelad. Neid võib olla 1-2 sõltuvalt müosiini tüübist
Nimetage peamised valkude klassid mis osalevad aktiinifilamentidest moodustuvate struktuuride tekkes. - Aktiiniseoselised valgud (ARP actin related proteins) on olulised aktiini filamentide tekkes nukleatsiooni tsentrite loomises. - Aktiini ristseoselised valgud vajalikud nii kimpude kui ka võrgustiku püsimiseks. a) Aktiini filamentide kimpude moodustumise tagavad lühikese ahelaga ristseoselised valgud (fimbriin filopoodides ja villiin mikrohattudes) b) Võrgustiku moodustumise tagavad pika ahelaga valgud (alfa-aktiin tagab võrgustiku moodustumise stressi fiibrites, filamiin lamellipoodides). Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. - Kimbud (filamendid paiknevad paralleelsetes kimpudes) - Võrgustik (filamendid ristuvad) Aktiini mootorvalkude müosiinide - struktuur
Nimetage aktiini filamentidest moodustuvaid struktuure. : Aktiini filamendid moodustavad kahesuguseid struktuure:*kimbud (filamendid paiknevad paralleelselt kimpudes) *võrgustik (filamendid ristuvad) (18-4 lk 755). Mõlemi struktuuri ülesandeks on toetada rakumembraani. Nii kimpude kui ka võrgustiku püsimiseks on vajalikud aktiini ristseoselised valgud. Aktiini filamentide kimpude moodustumise tagavad lühikese ahelaga ristseoselised valgud. Fimbriin esineb filopoodides, villiin mikrohattudes.Võrgustiku moodustumise tagavad pika ahelaga valgud -aktiniin tagab võrgustiku moodustumise stressi fiibrites, filamiin lamellipoodides. Aktiini polümerisatsiooniastet mõjutavad valgud.Aktiini monomeeride polümeriseerumist kontrollivad valgud · profiliin (seostub monomeeri + otsaga ja võimaldab vagumusse seotud ATP vahetust) ja kiirendab polümeriseerumist · tümosiin 4 seostub ATP-G aktiiniga ja takistab polümeriseerumist
annaabi.ee 
