kuni 12 miljardi aasta vanused. Ka kaugete supernoovade mõõtmine täpsustas Universumi käitumist tulemused viitavad, et Universumi paisumine võib olla kiirenev, mitte aga aeglustuv ning kokku tõmbuma hakkav. Ning Jaapanis toimunud neutriino mõõtmise katse näitas viimaks, et neutriinol on mass, nii nagu seni oli kahtlustatud. See annab alust loota, et varjatud aine mõistatus hakkab saama lahendust. Meteoorid, mis ilma ruumist läbi vilksatasid, arvasid vanad Saarlased "Vädajad" olevad. "Vädaja" tehtud vanasti mõnel tähtpäeva õhtul sauna laudul piiru pilbastest ja vanast sauna vihtlemise vihast. Pandud tule sööst silmad piha ja vädaja olnud valmis. See toonud oma peremehele kõiki toidu aineid, kuid kõige rohkem vilja koduse. Sädemed, mis meteoori lendamisel näha on, arvati põlema läinud vilja teradeks, mis vädaja koormast alla kukkuvad. Kui vädajat hästi äi polla toidetud, siis pannud ta maja põlema
Koidula ärkamisaegne luule läks inimestele tõeliselt hinge. Eriti isamaalised. Hakkas levima jäljendamine (hakati mõnda iidolit matkima, kuid ei küünditud temani, oli n-ö hale vari). Paljud võtsid endale Koidula eeskujuks ja hakkasid massiliselt matkima valulikku isamaaluulet. Hakati võtma kirjanikunimesid, kuna Koidulal oli see, nt Tundela. Ilmusid väga ilutsevate pealkirjadega luulekogusid. Kirjutasid peamiselt Jaan Bergmann, Jakob Tamm, Jakob Liiv. Vilksatasid ka Anna Haava, Juhan Liiv. Neid eristati teistest natuke rohkem. Sajandi alguses tõstis pead noorpõlvkond Noor-Eesti Rühmitus Noor-Eesti 20. sajandi algus. Aeg, kus pead hakkas tõstma uus põlvkond noori. Paljud jätkasid õpinguid ülikoolides. Postimees kujunes N-E toetajaks. 20. Saj algust iseloomustab Eesti linnakodanluse kujunemine. Sakslaste jõudude üleüldine kokkukuivamine. Eestlaste rahvuslikud püüdlused olid takistatud venestamise tõttu. Uut hoogu sai emakeelne haridus,
tekstisümbolite kujul nähtavale. Pärast nende väljade täitmist hakkas arvuti seadistusi kinnitama ja mälupulk tuli eemaldada, muidu oleks hakatud operatsioonisüsteemi uuesti installeerima. Kasutajaliides. Pärast mitmeid restarte ja mitmesuguseid tervitusi ja hoiatusi, et läheb veel aega, ilmus jälle valikuvõimalus uue ja vana süsteemi vahel. Vahepeal vaheldusid sujuvalt kõik kakskümmend viis värvitooni. Küllalt lühikeseks ajaks vilksatasid ka erinevad piltidest koosnevad õpetused, kuidas uues operatsioonisüsteemis hakkama saada. Ja siis ilmuski reklaampiltidelt tuntud lapitekk ekraanile. Kohe oli näha, et resolutsiooniga pole asjad korras aga seadetest midagi paremat valida ei olnud. Tuli hakata mõtlema videokaardi draiverite allalaadimisele. Kuna ma ei ole aastaid Internet Explorerit kasutanud, püüdsin kõigepealt alla laadida ja installeerida Google Chrome`i
Universumist, olles kuni 12 miljardi aasta vanused. Ka kaugete supernoovade mõõtmine täpsustas Universumi käitumist tulemused viitavad, et Universumi paisumine võib olla kiirenev, mitte aga aeglustuv ning kokku tõmbuma hakkav. Ning Jaapanis toimunud neutriino mõõtmise katse näitas viimaks, et neutriinol on mass, nii nagu seni oli kahtlustatud. See annab alust loota, et varjatud aine mõistatus hakkab saama lahendust. Meteoorid, mis ilma ruumist läbi vilksatasid, arvasid vanad Saarlased "Vädajad" olevad. "Vädaja" tehtud vanasti mõnel tähtpäeva õhtul sauna laudul piiru pilbastest ja vanast sauna vihtlemise vihast. Pandud tule sööst silmad piha ja vädaja olnud valmis. See toonud oma peremehele kõiki toidu aineid, kuid kõige rohkem vilja koduse. Sädemed, mis meteoori lendamisel näha on, arvati põlema läinud vilja teradeks, mis vädaja koormast alla kukkuvad. Kui vädajat hästi äi polla toidetud, siis pannud ta maja põlema
Kuulsin, kuidas minu kõrvallauas istujad küsisid talt infot, mida ta ei teadnud, kuid lubas: toon teile kohe mahlad ära, et saaksite end jahutada, ja paari lonksu pärast olen tagasi koos vastusega! Nägin, millist elevust ta saavutas oma sellise repliigiga. Ja peale kõige muu täitis ta oma lubadust. Minu jaoks kandis tema nime neiu Eriline. Lahkudes läksin arvet tasuma ruumi, mille ukse vahelt vilksatasid mõlemad teenindajad, kes endale nappi puhkehetke lubasid. Esimene neist istus väsinud ilmel toolil, teine kohendas naeruse näoga oma soengut. See võib olla täiesti meelevaldne diagnoos, ometi jäi mulle mulje, et neiu Erilise puhul oli tegemist töötajaga, kes valdas loovat suhtlemist ja tundis ennast teenindamisel vabalt ning rõõmsalt. Neiu Tubli on ettevõttele küll suur väärtus, aga sageli jääb hästiviimistletud klienditeeninduses puudu pisike rosin.
Ta väänles, katsus surmahirmus ja meeleheites kramplikult vabaneda, kuid teda hoiti kinni ennenägematu jõuga. Kõhnad, kondised sõrmed, mis teda pigistasid, surusid end ta ihhu ja hoidsid tast kõvasti kinni. Paistis, nagu oleks too käsi ta randme külge needitud. Need sõrmed hoidsid teda kõvemini kinni kui ahelad, kui klambrid, kui raud-rõngad. Müüri seest tulid välja teadlikud, elavad pihid. Jõuetuna vajus ta vastu seina ja nüüd haaras teda surmahirm. Ta peast vilksatasid läbi elu võlud, noorus, taevas, loodusepildid, Phoebuse armastus, kõik see, mis tast kaugenes, ja kõik see, mis talle ligines, preester, kes ta reetis, timukas, kes varsti tuleb, võllasammas siinsamas. Siis tundis ta, kuidas tal hirmust juuksekarvad 462 püsti tõusid. Ta kuulis müüri tagant sulgunu julma naeru ja sosinat: «Hahahä! Sind puuakse üles!» Surmväsinult pöördus ta müüriava poole ja nägi läbi trellide patukahetseja metsikut nägu. «Mis ma teile olen teinud
oleks kõnelemist võimaldanud. Torm aina tugevnes, ja viimaks rebis puri end kinnitiste küljest l a h t i ja läks iilingus lennates minema. Poisid haarasid üksteisel kätest ja jooksid komistades ning muhke saades suure tamme varju jõe kaldal. Nüüd oli võitlus täies hoos. Taevas leegitsevale lakkamatute välgusähvatuste all paistis kõik teravajooneliselt ja varjudeta selguses; painduvad puud, voogav jõgi, lainetel õõtsuvad valged vahutordid ja kõrged järsakud teisel pool jõge vilksatasid läbi ruttavate pilverüngaste ja viltu langeva vihma-loori. Iga natukese aja pärast alistus mõni hiigelpuu võitluses ja langes raginal nooremate puude vahele. Raugematu kõuemürin prahvatas n ü ü d kõrvulukustavate kärgatustega, mis olid järsud, teravad ja kirjeldamatult kohutavad. Torm saavutas haripunkti ühes võrratus jõupingutuses, mis näis tahtvat saarekest tükkideks rebida, teda ära põletada, puulatvadeni vette uputada, minema
eraldatuna, niipea kui vagunirattad hakkasid põrisema, tagudes mingisugust tundmatut takti. Kogu minevik tõmbus millegi pärast Vargamäele kägarasse kokku ja muutus nagu unenäoks, muinasjutuks, peaaegu olematuks. Mis olnud, tundus kõik tähtsusetuna; mis tulemas, nii tähtsana ja suurena, et tal puudus alles peaaegu igasugune sisu. Ta oli endalegi võõras selles võõras ümbruses. Võhivõõrad inimesed kiilusid ta vaguninurka. Ainuke lohutus, et võis aknast välja vahtida, kus vilksatasid mööda valgete kannudega traate kandvad postid lagedal või poolraagus põõsaste vahel, niidud aedadest piiratud heinakuhjadega, metsad, sood, rabad, viljarõukudega tipitud põllud. Siin-seal kirju kari, tule ääres seisev karjapoiss ja koer, kes sibas põriseva rongiga kaasa, kadudes mahalangevasse vedurisuitsu. Aga need tuttavadki asjad jätsid külmaks ja ei äratanud huvi. Valitses mingisugune hall ükskõiksus, kuigi kippus värisema kogu kehakude, -- kas vältimatust
annaabi.ee 
