Loomaluudest valmistati nõelu, harpuune kalapüügiks, vibu, silmaauguga kivikirved, kõplad, ketramine, riidekudumine. Esimeseks koduloomaks koer. Loomade kultuse kõrvale tekkis päikese ja maa kultus saagikuse mõjutamiseks. Kujutavas kunstis hakkas domineerima geomeetriline ornament – võib-olla taevakehade sümbolid. Kaunistati tööriistu, savinõusid jne. 5000 eKr avastati vask, mis oli pehme. 3000-2500 eKr Vahemeremaades lisati vasele tina ja saadi pronks. Saagirikkamad ja viljelusmajanduseks soodsamad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme. 1300-1200 eKr hetiidid Väike-Aasias hakkasid rauda tootma.
Vask oli suhteliselt pehme ja sellest tehtud tööriistad nürinesid kiiresti. Hiljem aga õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugev materjal pronks. Sellest valmistatud tööriistad ja relvad olid palju teravamad ning vastupidavamad 2)Pronksiaeg. Pronks leiutati~2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaberaladele ja sealt edasi üha kaugemale. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad.3)Rauaaeg.~1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike- Aasias rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning seda leidub maailmas ka tunduvalt rohkem kui tina ja vaske. Tänu parematele kasutus omadustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. Metallide tootmine ja töötlemine
Enne jahti kogunesid muistsed kütid arvatavasti loomakujutiste ette ja üritasid mitmesuguste rituaalsete toimingute abil endale head saaki nõiduda. Osal maalingutel esineb ka loomamaskides inimeste kujutisi. Need võisid olla omaaegsed targad või nõiad. 12. PRONKS- leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaveraladele ja sealt üha kaugemale.Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi ebaühtlasemaks.Maagrikkad ja viljelusmajanduseks soodsad iirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jaid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. 13. KULTUS tähistab organiseeritud religiooni ühte osarühma, mille austusobjekt erineb teisest sama religiooni kuuluvast rühmast.Enamasti on tegu erinevate jumala(te) käsitlustega või vaimude , surnute (esivanematekultus) austamisega ning sellega seoses olevate tavade ja kommetega
Hiljem aga õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugev materjal pronks. Sellest valmistatud tööriistad ja relvad olid palju teravamad ning vastupidavamad. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaberaladele ja sealt edasi üha kauge- male. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi eba- ühtlasemaks. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning seda leidub maailmas ka tunduvalt rohkem kui tina ja vaske. Tänu parematele kasutusoma- dustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale.
Hiljem aga õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugev materjal pronks. Sellest valmistatud tööriistad ja relvad olid palju teravamad ning vastupidavamad. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Peagi levisid sellest valatud esemed naaberaladele ja sealt edasi üha kauge- male. Pronksi kasutuselevõtuga muutus eri piirkondade areng veelgi eba- ühtlasemaks. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Raud oli veelgi parem metall kui pronks ning seda leidub maailmas ka tunduvalt rohkem kui tina ja vaske. Tänu parematele kasutusoma- dustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale.
osa loodusvaimudest ja sealhulgas ka maad kujutati naisena. Metallide kasutuselevõtt Sadu tuhandeid aastaid valmistasid inimesed tööriistu kivist, luust ja puust. Pole teada, kes ja kuidas avastas metallid. Kõigepealt õpiti tundma vaske, mida esineb looduses mõnel pool ehedal kujul. Kuna vasest tööriistad nürinesid kiiresti, õpiti vaske sulatama koos tinaga ning saadi uus tugevam materjal pronks. Pronks leiutati umbkaudu 2500 aastat eKr Vahemeremaades. Maagirikkad ja viljelusmajanduseks soodsad piirkonnad saavutasid kõrge kultuuritaseme, aga mitmel pool mujal jäid kogu pronksiajaks kasutusele peamiselt kivist ja luust tööriistad. Umbes 1300 aastat eKr hakkasid hetiidid Väike-Aasias rauda tootma. Tänu parematele kasutusomadustele ja maagi kättesaadavusele tõrjus raud nii kivist kui ka pronksist tööriistad peagi kõrvale. 6 Metallide tootmine ja töötlemine nõudis spetsiifilisi oskusi. Nõnda hakkas osa inimesi
annaabi.ee 
