mõnikord lubada lõõgastust mustkunstnik San Martino DeKastrozza trikke vaadates või kinos käies, kus sai näha eelkõige Ameerika ja Saksa filme Pickfordi, Chaplini, Garbo või Dietrichiga peaosas. Maalgi levis seltside ja rahvamajade kaudu n.-ö. Kultuurne meelelahutus, mis vana ,,kiigekultuuri" lõplikult tagaplaanile tõrjus. Külad olid veel rahvarohked ja elujõulised (1930ndate lõpul koguni kurdeti, et Eesti küla on ülerahvastatud), ning maakohtades viljeldava harrastuskultuuri kandeind oli lai. Näiteks võis suvalisest külast leida dzässorkestri või registreeritud spordiklubi. Laulukoorid ja näiteringid olid nagunii, need olid olnud juba 19. Sajandil. Kõigile neile institutsioonidele oli tähtsaks toeks tiheda koolivõrgu olemasolu, kuid oluline osa oli ka kirikul, omavalitsustel jt. Tänapäeval nimetame me seda infrastruktuuriks. Koolivõrgu tiheduse üks põhjuseid oli kahtlemata see, et maaelanikkonna osakaal oli nüüdsega
Need Eestist lahkunud kirjanikud ei olnud nõus olema pideva kontrolli all ega tahtnud ülistada riiki, mille juhte ja parteisid ei sallitud. Kirjandus oli muutunud vaid propagandavahendiks ning kirjanikeil ei lastud kirjutada seda, mida nad tegelikult mõtlesid. Alates aastast 1944 hakkaski eesti kultuuri koldeid moodustuma üle kogu maakera, näiteks Inglismaal, Rootsis, Kanadas, Austraalias jm. Kunagi varem ei olnud tekkinud nii täielikku isolatsiooni Eestis ja mujal maailmas viljeldava eesti kultuuri vahel. Sellele pani aluse just Nõukogude Liidu ja läänemaailma jäik poliitiline vastasseis, mis välistas normaalse kultuurivahetuse, ningka Eestist põgenenud inimeste arvukus, kelle hulgas oli suur osa intellektuaalset eliiti. Kui pärast 1905. aasta Vene revolutsiooni olid paguluses olnud tekstide või taieste autorid, siis pärast 1944. aastat olid pagendatud lisaks ka pagulusse läinud autorite looming. Kommunistlik ja
aga edutuks. Saksa psühholoog Hermann Ebbinghaus (18501909) oli üks nendest, kes pidas intelligentsuse põhikomponendiks meeldejätmise võimet. Kuni XIX sajandi lõpuni jätkati praktikat, mil inimese vaimsete võimete üle otsustati arstide poolt kliinilisel meetodil mõnikord kasutati ka praktiliste ülesannete lahendamist ja mäluteste. XX sajandi alguseks kujunes välja vajadus inimeste vaimse võimekuse täpsemaks mõõtmiseks, sest seoses industriaalriikides viljeldava üldise koolihariduse ekspansiooniga mingeid ühiseid standardeid, et teha kindlaks erinevatest kultuuridest, sotsiaalsetest kihtidest pärit inimeste kooliküpsus ja potentsiaal kõrgemate haridusastmete jaoks. Teiseks tingis industrialiseerimine koos keerukate mehhanismide, nende käsitlemise oskuste ja teenindamise vajadusega soovi võimekamate ja paremini õpetatavate inimeste väljaselgitamiseks. Kolmandaks
Mullaharimissüsteem Mullaharimissüsteem on maaviljelussüsteemi olulisi komponente. Ta peab kindlustama soodsa kasvukeskkonna mulla omaduste ja selles kulgevate reiimide mõjutamise kaudu. Mullaharimissüsteem on mõjus kui iga kasutatav tehnoloogiline võte kindlustab eelnevate tulemuslikust ja järgnevate efektiivsust. Mullaharimise tehnoloogia ei ole dogma, vaid keskkonnatingimusi ja viljeldava kultuuri bioloogilisi iseärasusi arvestav dünaamiline süsteem. Mullaharimissüsteem peab tagama väetamissüsteemi maksimaalse efektiivsuse konkreetsetes keskkonnatingimustes, arvestades konkreetse kultuuri nõudeid keskkonnatingimuste suhtes. Mullaharimissüsteem on samaaegselt tõhusaks umbrohutõrjesüsteemiks - selle lahutamatuks osaks. Mullaharimise tehnoloogiline süsteem sõltub viljavahelduse süsteemist
võimet. Kuni XIX sajandi lõpuni jätkati praktikat, mil inimese vaimsete võimete üle (näiteks nõrgamõistuslikkuse tuvastamisel) otsustati arstide poolt kliinilisel meetodil (ehk varasemale kogemusele tuginedes), mõnikord kasutati ka praktiliste ülesannete lahendamist ja mäluteste.XX sajandi alguseks kujunes välja objektiivne vajadus inimeste vaimse võimekuse täpsemaks mõõtmiseks. Esiteks vajati seoses industriaalriikides viljeldava üldise koolihariduse ekspansiooniga mingeid ühiseid standardeid,et teha kindlaks erinevatest kultuuridest, sotsiaalsetest kihtidest pärit inimeste kooliküpsus ja potentsiaal kõrgemate haridusastmete jaoks. Teiseks tingis industrialiseerimine koos keerukate mehhanismide, nende käsitlemise oskuste ja teenindamise vajadusega soovi võimekamate ja paremini õpetatavate inimeste väljaselgitamiseks.
,,isa"), aga kogemust ja eksperimenti viljelesid ka da Vinci, Paracelsus jt. Da Vinci leiab kritiseerides skolastikat et kes vaidleb, vihjates autoriteetidele, arendab mälu, aga mitte mõistust... Pealetungivad haigused andsid hoogu nii haiglate, meditsiinikutse, kui arstiõppe arengule. Arstikutse professionaliseerumisele olid loodud muudki tingimused. Mainida võib nt reaktsiooni rahvameditsiini (mitteprofessionaalide poolt viljeldava meditsiini levik seoses trükikunsti arenguga) vastu arstkond lõi süsteemi (litsentsid jm), et iseravijaid turult välja tõrjuda. Eelnevas on ka selge soospetsiifiline moment nö metsikult praktiseerivad arstid olid nimelt sageli naised, kes ju oma sotsiaalsest (kodu, lapsed ja köök) rollist lähtuvalt niikuinii põetajad olid. Renessanss on Valgustusajastule eelnev periood, mil hakkavad hoogu minema nii mitmedki edaspidi olulised tendentsid nt ülikoolide areng