· 1981 - MU SÜDA LAULAB. Kevad Ei ammu näinud ma nii palju päikest! Ta voolab tuppa nagu kuldne viin ja purju paneb mind, kes kaua paastusin, ning minu lapse sasipääkest väikest. Luuletus räägib kevadest ja selle saabumisega kaasnevatest rõõmudest. Kodumaa Paljud on enne siit läbi läinud, nende varjugi enam ei paista; need, kes nende jälgedes käinud, neid ka enam ei ussidki haista. Rada on vaevakividest tihke; hukkunud eludest üdiseb rabu... Siiski! Kohiseb viljavihke; kärbitud tiibu kohendab abu. Emihõimude sammude raskus ergutab ikka veel tallaalust; põliseks siia mulda see laskus, kõmisev taplusest, teost ja valust. Luuletus räägib kodumaast. Sellest kui palju inimesi on selle maapinda tallanud ning iseseisvuse saavutamise raskusest. Tuul Lai ja avar aknatäis selgelt kastesinist tuult, kuldseid lõhnu kuslapuult aknatäis ja uksetäis. Alles une mustad jõed Kohisesid öises loas, nüüd ent hommikutuul mu toas,
", ,,Ähib ja uriseb augud su unne, / et sa end eneses kodus ei tunne.". Aastal 1944 põgenesid mõlemad luuletajad Eestist ja jätkasid loominguga välismaal. Kodumaast eemalolek kajastub ka mõlema luules. Mõlemad räägivad maha jäänud ja rüüstatud Eestist. Under kirjeldab, kuidas ,,Rada on vaevakividest tihke; / hukunud eludest üdiseb rabu...". Samuti väljendab naine ka lootust, et kunagi saab kõik korda, kirjutades ,,...Siiski! Kohiseb viljavihke; / kärbitud tiibu kohendab abu. / Esihõimude sammude raskus / ergutab ikka veel tallaalust...". Visnapuu justkui jutustab Eestiga, öeldes ,,Mul on sinu pärast nii kitsas, / sina teeäärne kodumaa.", ,,Kus on sinu rajatud hooned, / sinu aja tegude märk ? / Nüüd oled jälle kui toona: / üks kahele katkine särk.". Samuti avaldub ka tema luules lootusehelk: ,,...Sinililled kasvavad kruusast - / sa matsid mind alla mäe.". Mõlemad luuletajad kirjutavad igatsusest kodumaa järgi
Hüperbool: ja siis – ja siis, kivistund roosid Oksüümoron: palavad sõnad jäätusid suus Riim: lõppriim (varvas-arvas) 2. „Kodumaa“ Epiteet: Rada on vaevakividest tihke Metafoor: vaevakividest Isikustamine: üdiseb rabu, kohendab abu Metonüümia: kärbitud tiibu Hüperbool: sammude raskus Riim: lõppriim (tihke-viljavihke) 3. „Lahti“ Epiteet: püüdmaks jahedat tähtede pärga Võrdlus: rahul kui kivid raunas; kohiseks alla kui murdja lind Metafoor: keelemärga Isikustamine: kõigutab paigalseis, õnn ehmataks Riim: lõppriim (tagus-magus) Retooriline küsimus: Mis oled sa teind, mis on sinu süü? Eelminevik undab su unne? Sõnakordus: Ja kiusa – kiusa end lahti! 4. „Liikuma“ Epiteet: surmatiiva raskest puudutusest
Sõnnik pandi väetiseks kesapõllule, mis künti üles ja kuhu külvati järgmisel aastal seemneid. Pärast jaanipäeva, kui ilm lubas, alustati heinateoga. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli maas. Kuiv hein riisuti rehaga kokku ja pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni. Sügistööde algust tähistas rukkilõikus. Rukist lõigati sirbiga, muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule kuivama. Pärast seda veeti vili koju ning kuivatati viljavihke rehetoas parsil. Kui vili oli kuivanud, alustati rehepeksuga terad tuli viljapeadest eraldada. Viljakõrred laotati rehealusele maha ja peksti puust kootidega. Talvel naised ketrasid, kudusid ja õmblesid. Mehed tegid puutööd, sest igapäevased tarberiistad valmistati ise. Selliste perega koostehtavate tööde juures lauldi rahvalaule ja räägiti ennemuistseid lugusid. Talvel veeti suvel tehtud hein reega kuhjadest koju. Samuti
sajandi teisel poolel levis ka linakasvatus ja hakati laialdasemalt kasvatama ka kartulit. Pärast jaanipäeva alustati heinateoga. Heina niideti vikatiga hommikul vara, kui kaste oli maas. Kuiv hein riisuti kokku ja pandi suurtesse kuhjadesse või veeti küüni. Sügistööde algust tähistas rukkilõikus. Rukist lõigati sirbiga, muu teravili niideti vikatiga. Vili köideti vihkudesse ja pandi põllule kuivama. Pärast seda veeti vili koju ning kuivatati viljavihke. Kui vili oli kuivanud, alustati rehepeksuga. Viljakõrred laotati rehealusele maha ja neid peksti puust kootidega. Mihklipäevaks, 29. septembriks, kui lahkus suvi ja loodus valmistus talve vastuvõtuks, tapeti talus lambaid, keedeti verikäkki, tehti õlut ja küpsetati sepikut ning pererahvas pidas koos suiliste ja sulastega pidu. Suilistele maksti nende palk välja. Mihklipäevaga lõppesid ka karjalaste aasta ning naiste välistööd. Kari jäi lauta ja neile anti põhk ette
Mu haua kohal tasa sahisevad need nõtked haavad juba ammu, ammu... Ma tean, me kodunurmil jälle sammub kuldnokkade ja orastega kevad. Mis sest, mis sest, et ükski silm ei näe, kuis teda õnnistavad minu käed. Mu meel on kerge meie põllu pärast see sinu hoida jäänd. Su armsad palged on vahest veelgi pisarais. Kuid valge mu surmaöö on nende puhtast särast. Mis sest, et minu hauda sa ei tea ta üle kuldseid viljavihke sead. 3 Nii hää on puhata. Mu palav veri ei vooland asjata. Mu kustuv vaade ju nägi võidulippu üle maade. Ei selle kirkust uhu ajameri. Sest võitlus, mis mu siia hauda tõi, see miljoneile vabaduse tõi. SISSEJUHATUS Ajast aega kohtume Eesti kultuurimaastikul oma ala meistritega, kelle loominguline käekiri mällu jääb. Kasvõi sellepärast et see nii habras ja õrn on.
Nimeta viimase 2000 aasta kuulsaim juut. 2. JAAKOB JA TEMA KAKSTEIST POEGA (JOOSEP JA TEMA VENNAD) Aabrahami lapselapsel Jaakobil oli erinevate naistega 12 poega. Kahe viimase poja JOOSEPi ja BENJAMINi ema oli RAAHEL, keda Jaakob oma naistest kõige enam armastas. Raahel suri Benjamini ilmale tuues. Pärast seda kurba sündmust tundus, et Jaakob eelistab Raaheli kaht poega ülejäänud kümnele. Kord rääkis Joosep vendadele, et ta näinud kummalist und: kõik vennad olid põllul viljavihke sidumas, Joosepi vihk tõuseb üles ja jääbki püsti seisma, üheteistkümne venna vihud ümbritsevad Joosepi vihku ja kummarduvad selle ees. Vennad hakkasid sellest päevast alates Joosepit vihkama ja kiusama. Teine kord nägi Joosep unes, et päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid tema ees. Seekord pahandas ka Jaakob: ,,Kas sa tahad siis öelda, et sinu isa ja üksteist venda tulevad sinu ette maani kummarduma?" Nüüd oli vendade kannatus lõppenud ja nad otsustasid Joosepi tappa.
Nimeta viimase 2000 aasta kuulsaim juut. 2. JAAKOB JA TEMA KAKSTEIST POEGA (JOOSEP JA TEMA VENNAD) Aabrahami lapselapsel Jaakobil oli erinevate naistega 12 poega. Kahe viimase poja JOOSEPi ja BENJAMINi ema oli RAAHEL, keda Jaakob oma naistest kõige enam armastas. Raahel suri Benjamini ilmale tuues. Pärast seda kurba sündmust tundus, et Jaakob eelistab Raaheli kaht poega ülejäänud kümnele. Kord rääkis Joosep vendadele, et ta näinud kummalist und: kõik vennad olid põllul viljavihke sidumas, Joosepi vihk tõuseb üles ja jääbki püsti seisma, üheteistkümne venna vihud ümbritsevad Joosepi vihku ja kummarduvad selle ees. Vennad hakkasid sellest päevast alates Joosepit vihkama ja kiusama. Teine kord nägi Joosep unes, et päike, kuu ja üksteist tähte kummardasid tema ees. Seekord pahandas ka Jaakob: ,,Kas sa tahad siis öelda, et sinu isa ja üksteist venda tulevad sinu ette maani kummarduma?" Nüüd oli vendade kannatus lõppenud ja nad otsustasid Joosepi tappa.
annaabi.ee 
