Keemiline koostis ja kasutamine-kurk sisaldab 96,8% vett, avamaakurgid on aga lava- ja katmikkurkidest kõrgema kuivainesisaldusega. Suhkruid on kurgis 1,3-3% , seda monosahhariidide, glükoosi ning fruktoosina, tärklist kuni 0,1%. Lämmastikühendeid 0,8%, orgaanilisi happeid 0,1%. Spetsiifilise lõhna tagab väike kogus eeterlikke õlisid. Kibedat maitset põhjustavad mõruained saponiinid, kukurbitatsiinid, mis on kogunenud peamiselt kurgikoorde ja viljavarre poolsesse otsa. Uuemates sortides leidub neid vähem ja nende sisaldus sõltub agrotehnoloogiast. Botaaniline iseloomustus-kurk on rohtse roomava või köitraagude abil roniva varrega üheaastane taim. Kurgitaime peavars kasvab avamaal tavaliselt 1-1,5 meetri pikkuseks, katmikalal aga üle 5 meetri. Täiskasvanud kurgilehe pikkus on alla 8-30 cm ja laius vastavalt 5-20 cm. Lehekaenaldest arenevad köitraod, külgvõsud ning emas- ja isasõied. Külgvõsude
seemnetest................................................................................................... ............................................................................................................... ................................................................................................................. Liitmarjad koosnevad paljudest väikestest üksteisega kokkukasvanud viljadest, mis kõik kinnituvad ühise viljavarre külge......................................................................................................... ................................................................................................................ Ebamarjade vilja moodustab õrn, mahlane ja lihav õiepõhi ja seemned paiknevad marja pinnal......................................................................................................... ...........................................................................
Selliselt kasvatades võib mustikataimede eluiga olla 30 aastat, kui Eestis nii pikaajalisi kogemusi ei ole. Kui palju aega kulub 1 ha lõikamiseks ja hooldamiseks? Kui palju ressurssi kulub? Saagi koristamine Mustikad ei järelvalmi pärast koristust, seepärast tuleb korjata küpsed marjad. Täisküpsuse üle otsustatakse eelkõige marjade värvumise järgi – need peavad olema üleni ühtlase, iseloomuliku värvusega. Oluline on marja viljavarre kinnituskoha ümbrus, sest just see osa värvub viimasena. Kui vilja kest on omandanud õige värvuse, kulub veel nädal, et marjad vajaliku küpsuse ja aromaatsuse saavutaksid. Selle aja jooksul kasvavad viljad veel 20 % ning suureneb aroomiainete ja suhkrute hulk. Valminud mustikad ei varise kohe, vaid võivad olla põõsal umbes 10 päeva. Mustikamarjad on küllaltki tugeva viljaliha ja –kestaga. Siiski tuleb jälgida, et nad ei saaks muljutud
raud, kaalium ja kaltsium, mis leevendavad kõrgvererõhust tingitud probleeme. Lisaks mõjub maasikate söömine hästi seedimisele ja aitab jämesoolevaevuste puhul. Nii nagu muudele värskelt kaubastatavatele aiaviljadele on ka maasikale kehtestatud kindlad kvaliteedi ja suurusnõuded ehk standardid. Maasikad peavad olema terved(vigastuseta), puhtad, kuid mitte pestud, värske välimusega, koos närtsimata õietupe ja lühikese viljavarre osaga. Marjad tuleb võimalikult kiiresti põllult jahedasse (+2 kuni +8 ) kraadi ruumi vedada, sest nii aeglustub nende riknemine. Madalamal temperatuuril (+2) säilivad maasikad 4 korda kauem, kui temperatuuril +20.Kui jahutuskoht asub kaugel, siis peaks lagedal maasikapõllul olema valjualune, kus kastid, enne jahutisse viimist on varjus. Jahutamisel oleks tähtis, et külm õhk puutuks kokku marja pinnaga. Temperatuuril langemisel tekib sinna kondensvesi, mis võib rikkuda marja välimust
2 taimel vananevad ja surevad ainult lehed, vars ja juurestik püsivad elusad 3 vananeb ja sureb sisemine puiduosa, aga terve taim jääb veel aktiivesse kasvufaasi 11. Lehtede langemise mehhanism (sh. vôrsete langemine). Ehk abstissioon .Parasvöötmes on see enne talve vajalik, sest külmast mullast ei saaks juured kätte sellisel hulgal vett, et katta lehtede kaudu auranud vee hulk. Abstsissiooni ajaks tekib leherootsu või viljavarre alla kahekihiline eralduskude, mis koosneb väga väikestest parenhüümirakkudest, mis on täiedut tiheda tsütoplasmaga Rakuvaheruumid puuduvad, kestad on suberiini ja ligniinivabad. Pärast lehe või vilja eraldumist sulgub järelejäänud arm parenhüümirakkudega, mille arengus osaleb ensüüm tsellulaas. 12. Arenguetapid taime elus. Embrüonaalne arengujärk embrüo moodustumine. Juveniilne arengufaas aktiivne kasvufaas, kus meristeemrakud poolduvad intensiivselt.
22. Kultuurmustika ja -jõhvika toiteväärtus, koristamine, kasutamine. Mustikad sisaldavad park- ja kiudaineid, orgaanilisi happeid, suhkruid, vitamiine (C-), flavonoole, glükosiide. Mineraalainetest kaaliumi ja naatriumi. Mustikad vähendavad vere suhkrusisaldust, ergutavad seedimist. Mustikad korjatakse täisküpsuses (järelvalmimist ei toimu). Täisküpsuse üle otsustatakse marja värvuse järgi (üleni ühtlane marjale iseloomulik värvus). Tihti korjatakse pooltooreid vilju (viljavarre kinnituskoha ümbrus täiesti roosa või valge). Sellised viljad ei ole saavutanud mustikatele iseloomulikku keemilist koostist, nende väljanägemine turustamiseks ei ole hea. Pärast sügavkülmutamist omandavad sellised viljad üleni roosaka värvuseValminud mustikad ei varise kergelt, võivad valminult olla põõsal ca 10 päeva. Marjad on küllaltki tugevad. Tuleb siiski jälgida, et marjad ei saaks liialt muljuda: saagikoristusel, sorteerimisel, pakendamisel,
- vähendavad vere suhkrusisaldust, - ergutavad seedimist. 100 grammi mustikaid sisaldab: Valke 0,7 g Rasvu 0,4 g Süsivesikuid 14 g Kiudaineid 2,3 g Vett 85% Energiat 56 kcal Mustikad korjatakse täisküpsuses (järelvalmimist ei toimu). Täisküpsuse üle otsustatakse marja värvuse järgi (üleni ühtlane marjale iseloomulik värvus). Tihti korjatakse pooltooreid vilju (viljavarre kinnituskoha ümbrus täiesti roosa või valge). Sellised viljad ei ole saavutanud mustikatele iseloomulikku keemilist koostist, nende väljanägemine turustamiseks ei ole hea. Pärast sügavkülmutamist omandavad sellised viljad üleni roosaka värvuse. Valminud mustikad: - ei varise kergelt, - võivad valminult olla põõsal ca 10 päeva. Marjad on küllaltki tugevad. Tuleb siiski jälgida, et marjad ei saaks liialt muljuda: - saagikoristusel,
Koos teiste taimedega aitab see isegi viirushaiguste ja veresoonte lupjumise vastu. 4.3. Laukapuu (Prunus spinosa) andide tarvitus. Siin saab eristada kahte tasandit: kasutus otsese toidupoolisena ja raviotstarbel. Kõige rohkem pruugitakse toiduks ikkagi loo peategelase vilju. Looduslike puude viljad jäävad väikseks (pikkus 710 mm ja läbimõõt 1015 mm), samuti ei hiilga nad massiga nende tagasihoidlik raskus ei soodusta isegi rippumist viljavarre küljes. Lisaks on vilju raske koguda (torkivad astlad, viljade väiksus, võrdlemisi kehv saagikus) ja nende maitsegi pole kõige isuäratavam. Isegi täisküpsetel viljadel on raske luuseemet viljalihast eraldada ning viljaliha on suhteliselt kasinalt. Värvuselt on valminud viljad tumedad ja neid katab kerge vahakirme. Ometi on põhjamaades neid vilju korjatud ja toiduks pruugitud lausa aastasadade vältel. Miks siis ometi
annaabi.ee 
