Õis ja vili Õis Sugulise paljunemise organ on taimel õis, mille tolmukates valmivad tolmuterad, emakas aga munarakud. Silmatorkamatud ja väiksemad õied on neid tolmeldavate putukate ligimeelitamiseks koondunud tihti kogumikesse ehk õisikutesse. Nii on õied putukatele paremini nähtavad. Seemned saavad areneda vaid siis, kui õis on tolmeldatud. Enamik taimi on putuktolmlejad, väiksem osa tuultolmlejad. Mõningaid taimi tolmeldavad peale putukate ka teised loomad. Õitel on kujunenud selline ehitus, et paljunemine oleks võimalikult edukas. Putuktolmlejate õied peavad tolmeldajate ligimeelitamiseks sisaldama toitu (nektarit ja õietolmu), olema silmapaistvad, et neid oleks lihtne leida või lõhnama ligimeelitavalt. (Nektar on magus ved...
See, munarakust (partenogeneesi korral viljastamata munarakust)) küpsuseni. OVOGENEES- on munaraku kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades areng ovogoonist küpse munarakuni. Naisel lõpeb ovogoonide paljunemine looteeas. Inimese ontogenees vaheldumisi. Spermatosoidid elavad 2-3 päeva, kuid munarakk on eluvõimeline viljastuma ainult kuni 24 jaotub kaheks etapiks: 1) sünnieelseks ehk embrüonaalseks ehk üsasiseseks (prenataalseks) 2) tundi peale ovulatsiooni. sünnijärgseks ehk postembrüonaalseks ehk üsaväliseks (postnataalseks) arenguperioodiks. SPERMATOGENEES- nimetatakse paljudel isastel loomadel (sh meestel) seemnerakkude tekkele viivat rakkude etapilist arenguprotsessi isassuguelundites. Meestel kestab spetmatogenees elu lõpuni
Karu jõud käi tavaliselt põdra jõust üle ja põder on võimetu vastu hakkata, hunt on pisem ja põdral on võimu talle vastu hakkata. Põder ise on vaenlane paljudele loomadele, just sellepoolest, et ta on meie metsade suurim loom. Põtrade nägemine ei ole hea nad näevad samamoodi kui inimesed, kuid nende haistmis meel on tugev. Ohtudest nad saavadki teada just haistmise kaudu. Põder paaritub ainult ühel kindlal päeval kui ta on valmis viljastuma. Pärast pulmi jätab põdra kuningas oma sarved maha. Ning asub punti teise enda väljavalitud põdraga. Põdrate jaoks on nende pulm aasta tähtsaim sündmus. Kõige ohtlikumad on põdrad just siis kui neil on pulmad, siis oleks targem hoida neist eemale. Põdra ema kannab vasikat 8 kuud ja toob aprilli lõpul või mai alguses ilmale ühe, harva kaks vasikat. Põder on suure liikuvusega loom, kes vahetab palju elupaika. Suvel eelistab soostunud
Kehasisesel viljastumisel viljastatakse vähem järglasi, kuna ka sugurakke on vähem, soodsate välistingimuste tõttu. Menstraaltsükkel-ligikaudu 28 päeva. Munarakk väljub munajuhasse umbes 14. päeval pärast menstruatsiooni. Munarakk viljastumisvõimeline umbes 36 tundi. Munaraku liikumine läbi munajuha emakasse kestab 4-5 päeva. Emakasse jõudes kas viljastunud või hukkunud. 6.- 7.-ndal päeval pärast viljastumist kinnitub emaka limaskestale. Inimese munarakk on võimeline viljastuma 12.-16.-ndal päeval enne menstruatsiooni. Embrüogenees-organismi looteline areng. Taimede embrüogenees-algab munaraku viljastumisega,lõpeb idu moodustumisega seemnes. Kujunevad välja idupung, idujuur, iduvars, iduleht või idulehed. Seemne kujul suudab kasvuks ebasobivad tingimused üle elada. Loomembrüogenees lõpeb sünnimomendi või koorumisega. Kobarloode moodustub Karikloote moodustumine inimese embrüogeneesis-algselt koosneb kahest rakukihist (lootelehtedest)
ovogeneesiks, ovogoonide paljunemine lõpeb juba looteeas, munarakkude hävimine ei too uusi munarakke asemel. 20. Ontogenees - diferentseerumine ja morfogenees on ontogeneesi etapid. 21. Viljastumine spermi ja munaraku ühinemine, millele järgneb nende tuumade liiumine, naisel toimub viljastumine munajuha laineneud osas (mehe sperm viljastab munaraku). 22. Ovulatsiooni toimumine - ovulatsiooni käigus, mis toimub üks kord koos, on üks munarakk võimeline viljastuma, kui see viljastumine õnnestub tuleb järglane. 23. Viljastumisvõimeline võib munarakk olla kuni 36 tundi peale ovulatsiooni, seemnerakk 72 tundi. 24. Rasestumisvastasedvahendid - beebipillid, plaastrid, spiraal, tuperõngas, naise kondoom, mehe kondoom, SOS pillid, vasektoomia. 25. Viljastatud munaraku muutused 7 päeva jooksul -Munarakk kohtub spermatosoidiga munajuhas. Toimub munaraku ja spermatosoidi ühinemine -- moodustub tsügoot
2) Vastupidiselt sellele võime me käsitleda ilu kui teatava reproduktiivse potensiaali väljendust. Seetõttu otsime me endale kaaslast teatavate kriteeriumide alusel – nt mees peab olema tugev ja terve, et ta oleks võimeline tagama ressursside olemasolu. Nt eelistavad mehed naistel väikest lõuga. Selle kujunemine on aga sõltuv östrogeenist, seega annab see meestele viite ka sellest, et see naine on fertiilne - et ta on võimeline viljastuma. Ta ei ütle, et ta on võimeline, vaid ta annab sellise vihje. Samasuguse vihje annab naistele mehe viljakusest mehe tugev lõug. Meestes hinnatakse massiivseid lõuapärasid, laia lõuga ja võimsaid kulme.Need tunnused viitavad meessuguhormoonide küllusele. Torso. Kõik need asjaolud, mis on seotud naise viljakusega, kõik sellega seotud muutused organismis, /alatoitlus, menopaus, rasedus, tüsedus/ mõjutavad ka naise kehakuju. Tavaliselt
Munasarjade koorel asuvad erineva suurusega ümarad vormid – munafolliikulid. Ümber munaraku asuvate folliikulirakkude paljunemisel ja vedeliku kogunemise tulemusena tekib põieke, Graafi folliikul. See tõuseb munasarja pinnale ja mõne aja pärast lõhkeb, seda protsessi nimetatakse ovulatsiooniks. Suguküpsel naisel toimub ovulatsioon umbes iga 28 päeva järel. Mõlemad munasarjad sisaldavad umbes veerand miljonit munarakku, millest vaid 500 on võimelised viljastuma. 90 Munajuhad (tuba uterina ) kujutavad endast kahte pliiatsijämedust 11–14 cm pikkust kanalit, mis ulatuvad emakast munasarjadeni. Nende pindmises osas asuvad pikilihaskiud ja seespool tsirkulaarsed ehk ringjad lihaskiud. Munajuha külgmises osas asub narmaslehter, mis keemiliste mõjude ajel pöördub valminud munarakuga munasarja poole ja võtab raku vastu. Tänu munajuha erilisele pinnakujule transporditakse munarakk emakasse mööda limaskesta. NB
annaabi.ee 
