5.at. e.Kr Tööriistad:kivist,luust,sarvest,puust Jaht, kalapüük Püstkoda Keelt ei teata Noorem kiviaeg e.neoliitikum I tehismaterjal-põletatud savi o Kammkeraamika kultuur-kammitaolise esemega tehti kaunistused Nelinurksed viirkatustega majad Püügimajan. Kõrgaeg Külvati I viljaseemned Arenes põllumajandus o Nöörkeraamika e. Venekirveste kultuur-kaunistused tehti nööriga Üleminek põllundusele, talulisele eluviisile Kanga kudumine · Pronksi- ja rauaaeg (II at.e.Kr-I at.) o Pronksiaeg-pronksi kasutuselevõtt Rajati kindlustatud asulad(asva asula, saaremaal) Matmine-kivikirstkalmed-laip, ehted kaasa
või Lõuna-Leedust. Kammkeraamika (u 5000 a eKr) noorem kiviaeg e neoliitikum. Tähtsaim tunnus esimese tehismaterjali- põletatud savi ilmumine. Vanemad potikillud esindavad nö Narva keraamikat. U 4000 a eKr hakkas levima kammkultuur. Nime andnud anumad olid valmistatud kokku voolitud laiadest savilintidest. Kaunistasid lohukesed ja kammitaolise esemega vajutatud mustrid. Majad olid nelinurksed, viilkatusega. Püügimajanduse kõrgajal külvati esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest 4000 a eKr. Nöörkeraamika e venekirve kultuur hakkas Eestis levima u 4300 a eKr. Nimi tuleb nööri vajutus jälgedega kaunistatud savipottidest, teine nimi paadi- ehk venekujulistest kivikirvetest. Asulad oli sisemaal, talud. Üleminek põllundusele ja talulisele eluviisile võis tähendada uute asukate saabumist. Tubane elu sammuvõrra arenenum, õpiti kangast kuduma. Pronksiaeg (II at eKr- I at eKr) vanimad eestist 1800. a eKr
d) Mis keelkonda kuulusid nende kultuuride kandjad? - e) Mis rassi kuulusid nende kultuuride kandjad? Nad kuulusid europiidsesse rassi Kammkeraamika kultuur a) Mille järgi said need arheoloogilised kultuurid oma nime? Noorem kiviaeg e. neoliitikum algas keraamika kasutuselevõtuga. b) Mis ajast pärinevad vanimad nende kultuuride leiud? Noorem kiviaeg 5000a e.Kr c) Mis olid nendesse kultuuridesse kuuluvate inimeste peamised elatusalad? Viljaseemned, esimesed jäljed põlluharimisest. d) Mis keelkonda kuulusid nende kultuuride kandjad? soome-ugri keelkonda e) Mis rassi kuulusid nende kultuuride kandjad? Kammkeraamika kultuuri elanikud on läänemeresoome rahvaste eelkäijateks. Nöörkeraamika e. Venekirveste kultuur a) Mille järgi said need arheoloogilised kultuurid oma nime? uued hõimud venekirveste kultuuri esindajad. Nad kasutasid venet e
(oskused, elamud, keel, tööriistad, päritolu) Kunda kultuur- enamjaolt küttisid, oskasid valmistada tööriistu. Elasid püstkodades. Ei ole teada mis keelt nad kõnelesid. Tööriistad olid kivist, luust, sarvest ja ka puust. Päritolu väljaspool Eestit. Võimalik, et lähtekohaks olid tänase kirde-poola ja lõuna- leedu alad. Kammkeraamikakultuur-kammkeraamika ajajärk oli küttimise ja kalastamise kõrgaeg, kuid sellel ajal külvati ka esimesed viljaseemned. Osati valmistada anumaid, mis olid laiadest savilintidest kokku voolitud. Nõusid kaunistati kammi taolise esemega vajutades, anumate põhi oli alt ümar. Elasid majades mis olid juba nelinurksed ja viilkatusega. Need võisid olla süvendatud põhjaga või maapealsed. Kui keel kuuluski soome-ugri keelteperre siis tulijad mingit olulist murrangut keelte sisse ei toonud. Eestisse tuli ka suurel määral sisserändajaid. Võib-olla karjalast võikuskilt Volga ülemjooksult
St et neid sai asetada ka pehmele liivale,maasse süvendatud auku v kinidest laotatud ringi. Kammkeraamika rahvas mööblit ei tundnud, kuid majad olid neil olemas. Need võisid olla kas süvendatud põhjaga v maapealsed, kuid igal juhul nelinurksed ja viilkatusega.Sein oli kas püstpostide vahele punutud v isegi rõhtpalkidest laotud. Kammkeraamika ajajärk oli püügimajanduse, st küttimise ja kalapüügi kõrgaeg. Ometi külvati just tollal esimesed viljaseemned. Vanimad jäljed põlluharimisest-kaera õietolmu näol-pärinevad nimelt 4000.a eKr P-ja Lääne-Eestist. Nöörkeraamika ja venekirved *.... Hakkas eestis levima u 3000 a eKr. Esimene nimi tuleb nööri vajutusjälgedega kaunistatud savipottidest, teine nimi paadi-e venekujulistest kivikirvestest. Asulad ei paiknenud veekogude ääres, vaid rohkem sisemaal.Põhitoidu sai venekirveste rahvas põllult. *Nöörkeraamikal on üks oluline omadus- see on alt sile ja seega paslik lauale asetamiseks
Asulaid on leitud Narva lähedalt, elasid veekogude ääres ja peamiselt majades. Olid tekkinud matmiskombed- kalmistud. Asustus oli peamiselt Karjala või Valga jõe ülemjooksul. Tehti savipotte, kütiti, püüti kalu, kammkeraamika aeg oli ka kalapüügi kõrgaeg. Mööblit veel ei tuntud- sellele annab tõestust kaussidele, mis olid alt ovaalsed ja lauale panematud. Tekkisid esimesed viljaseemned. Põlluvili oli oder. 3) Nöörkeraamika & venekujulised kirved: umbes 3000a eKr. Elati taludes ning matmiskommetesse oli kalmistute kõrvale arenenud ka hauad. Asustus oli rohkem sisemaal, aga ikka ka vee ääres, rahva arvukus suurenes. Koliti sisemaale, et põldu harida ja ka sellepärast, et rahvaarv kasvas. Hariti maad ning põhitoit tuli põllult, kuid oluline koht oli ikka ka jahil ja kalapüügil.
*Põhisuunaks oli loomakasvatus *Jätkus ühistute tegevus. *Põllupidajate haridustaseme tõstmiseks loodi maale kooli võrgustik. *Viidi läbi eriala võistlusi ja ülemaalisi põllumajandus näitusi. *Maailmaturgudel olid hinnaks Eesti muna, piim ja peekon *Stabiilsus põllumajanduses toitis oma rahva ja toodeti toorainet ka välisturgudele. Kaubandus. *Põliskaubanduses oli tähtsaim osa põllumajanduse saavuste väliskubanduses kõige tähtsam. *Eksporditi: Lina. Toornahad Viljaseemned Paberitooted *Import: Tööstustooted Tekstiilid Metallitooted Masinad Keemiakaubad Suhkur Puuvill Süsi *Eesti väliskaubanduse partnerid olid: Euroopa riiigid. Suurbritannia Soome Taani Rootsi USA Baltiriigid Vähesel määral ka Venemaa Eesti välispoliitika 1920-1940 * 1918 pidasid eesti poliitikud Perogradis läbirääkimisi läänediplomaatidega, ees märk oli välja selgiada suurriikige suhtumine Eesti iseseisvusse
Litterhein (+) + + mõjuv Hiirekõrv (+) + + - = mitterahuldav mõju Põld-lõosilm + + + Põldrebasesaba - - (+) H. rukkihein (+) (+) + Varisenud (+) - (+) viljaseemned Kasutatud kirjandus Dieraurer, H-U., Stöppler-Zimmer, H. 1994. Unkraut-regulierung ohne Chemie, 134 Lampkin, N. 2002. Organic farming, 747 p. Luik, A., Mikk, M., Vetemaa, A. 2001. Mahepõllumajanduse alused,152 lk. Zwerger, P., Ammon, A-U. 2002. Unkraut. Ökologie und Bekämpfung, 419 Viil, E. 1997. Umbrohutõrje mullaharimisega, 38 lk. MAAVILJELUS Maaviljelus on agroökosüsteemis toimivate taimekasvutegurite looduskeskne tarbimine.
annaabi.ee 
