leiutamine. Alguses kasutati vabrikutes energiaallikatena langevat vett, seetõttu ehitati enamik vabrikuid suurte jõgede äärde. 18. sajandil sai jõuallikaks aurumasin, mida kasutati teisteski valdkondades, näiteks 1807 tegi Hudsoni jõel oma esimese reisi aurik, 1814 katsetati edukalt vedurit mis panialuse raudteeliiklusele. Põllumajanduses võeti kasutusele uued maaharimisviisid ja põllukultuurid. Põllutöödel hakati kasutama üha rohkem masinaid külvi-ja viljapeksumasinad. Saksamaal algas tööstusrevolutsioon pärast Napoleoni sõdade järel, tähtsaks tööstuslinnaks kujunes Berliin . Saksamaa majanduslikku arengut takistas .1834.a. moodustatud Saksa Tolliliit Tolliliidu loomine soodustas Saksamaa majanduslikku arengut. 12. Loetle 1. tööstusliku pöörde positiivsed tulemused! Eeldused: Põllumajanduspööre, mis sai võimalikuks seoses maa eraomandi kehtestamisega maaelanikkond hakkas kiiresti vähenema, vabade tööliste olemasolu, turu laienemine
Mõisate majandus oli üles ehitatud sarnastele põhimõtetele. Mõisamajandust juhtis sakslasest mõisavalitseja, karja, toitlustamise ja aiapidamise eest vastutas virtin, sageli toimetasid mõisas ka valitsejaemand, kubjas (taluperemees), abikubjas ehk kilter ja rehepeksul rehepapid. Määravaks oli teraviljaeksport. Peamisteks teraviljakultuurideks olid talirukis ja oder, vähemal määral kasvatati kaera, hoopis vähe nisu. Kasvatati meriino lambaid. Kasutusele tulid sajandi lõpus ka viljapeksumasinad. Suurenev tarbimine ei suutnud sammu pidada majandusliku kandevõimega ning 18. sajandi lõpukümnenditele langeb ka esimene tõeline mõisate pankrotistumise laine. Ühe abinõuna kasutati luksuspiiranguid. Koos levivate valgustusideedega tõstatus küsimus kogu siinse majandusssüsteemi otstarbekusest, avades tee agraarreformide ajastule. Kogu mõisamajandus oli rajatud suhteliselt madalalt hinnatud talupoegade teotööle ja loonusandamitele. Koos
Laevad/paadid tammest(tugevus) kaared. Pangud kh tamm või mänd (seda on rohkem). Põhja läinud laevast saab musta tamme. Siseveepaadid / ruhi-ühest tüvest õõnestatud paat. Kaksikruhi on kahest kokku pandud. Vene/haabjas ka ühest tüvest aga laiaks painutatud läbi hautamise nö haab ja pärn. Tänavasillutis: 150a tagasi olla olnud Peterburis tehtud teed Lehise püstpakkudest. Lisaks on veel kasutatud samamoodi tamme. Masinad: Veskid,viljapeksumasinad. Massiivse tugevuse jaks on tamm(väikese jupina on üpris habras). Rootsis oli mingi aeg seotud seadusega kaitstud Tamm , Pihlakas ja Metsõunapuu. Jalakas, künnapuu ja isegi saar olid sitkuse poolest vajalikud: rattad, hobuse loogad, rattarummud(?). Libedust ja siledust: vaher, veski hammasrattad ja höövi tallad. Männilt saadkse head sitket ja kõverat puud kohe juurele üleminekul(juurekaelapuit nim ka jugapuiduks. Jugapuu on siis sama sitke kui teise puude juurekaelapuit). Reed Pillid
siis eelküige alade kuivendamise/maaparanduse teel. Järjest laienes loomade pidamine, see omakorda tõi kaasa sõnniku hulga aksvamise ja väetise suurema hulga. 19 saj teisel poolel hakati kasutama ka juba kunstväetisi, algselt küll mõisates aint jh. Pöllutööriistatd muutusid senisest paremaks, raudäke ja õlgader, hakkasid levima ka mitmed pöllutöömasinad ntks 1860nendatel hakkasid laiemalt levima aurujõul töötavad pöllutöömasinad (lokomobiilid), olulisemad neist olid rehe/viljapeksumasinad. Aurujõud oli pikkaaeg olulisel kohal, esimesd traktorid ilmusid mõisapöldudele alles enne I Maailmasõda. Kõik võeti mõisates esimesena kasutusele, taludes toimus murrang alles 1890nendatel, kui sinna il usid ka auru jöul töötavad viljapeksumasinad. Mõisamajanduses toimus oluline pööre alates 1860nendatest aastatest- mõistaes hakati oluliselt rohkem tegelema veisekasvatusega- nii lihaveiste kui piimakarja kasvatamine. Sellega tekkis mõisates ka uus teema- tõukarja arendus
Turustati Lääne-Euroopas (seal kasvas Vene turu osakaal 18. saj II poolel). Mõisates toodeti ka viina ning seda turustati Venemaal. Olid maanteekõrtsid ja külakõrtsid. Uuendused mõisates Valdav kolmevälja süsteem (talivili, suvivili ja kesa). 18. Saj lõpus tuli uus süsteem – mitmeväljasüsteem e. Viljavaheldus süsteem. See muutus taludes üldiseks 19. Saj II poolel. Hakati kasvatama meriino lambaid ja võeti kasutusele viljapeksumasinad. 1792.a. asutati Liivimaa Üldkasulik ja Ökonoomiline Sorieteet, millel oli pikka aega juhtiv roll põllumajanduse uuendamises. See tegutse kuni 1939. Aastani. 1802.a. asutati mõisnike krediidikassad – sai panna kinnisvara panti ja selle alusel laen saada. Mõisnike eestkostekohustus Talupoegade toetamine ikalduste, näljahädade korral. 1763 kehtestati kohustuslik viljavarude nõue. Talumajandus Umbes 40 000 talu – olulisim tüüp oli adratalu. Talurahvas
Kaasneb peenem rõivastumine. Tuleb ka oma võimaluste ülehindamine, võlgujäämised, pankrotistumised. Riik kui selline selle vastu ei võidelnud, rüütelkonnad püüdsid mõningaid samme astuda, aga käed jäid lühikeseks. Võeti vastu luksuspiirangud. Paljuski sellest kasu ei olnud. Viinapõletamise kõrvale tulevad ka mitmesugused teised uuendused, nt hakatakse meriino lambaid kasvatama. 18. saj lõpul-19. saj alguses võeti esmakordselt siinsetel aladel kasutusele ka viljapeksumasinad. Palju hakatakse mõtlema ka mõisamajanduse üldisele edendamisele. Üheks selliseks kanaliks on 1792. aastal asutatud Liivimaa üldkasulik ja ökonoomiline sotsieteet. 21.10.2009 27 14-s punktis oli ette nähtud koormiste suurendamise keelamine. Juhul kui majanduslikud olud paranevad talus, siis võis vastava loa saamisel koormised üle vaadata ja ka suurendada
annaabi.ee 
