teadus, arsti. Õpingud ülikoolis kestsid 9 aastat. Ning õppetöö oli loengute ja dispuntidena, mis võisid välja näha kui väitlused. Veel üheks heaks muutuseks oli reduktsioon. Reduktsioon muutis paljuski talurahva olukorda: pärisorjusest vabanemine, väiksemad koormised, õigus kaevata mõisnike ja mõisavalitsejate peale ning ka maksusüsteemi muutumine. Nüüdsest võis iga talu teha teopäevi oma võimetekohaselt. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormiste liike vähendati. Samuti eksisteeris ka vakuraamatud, kuhu kanti kõik talupoja kohustused ja tehtud tööd enam ei saanud mõisnik alluvat petta! Loomulikult polnud puudust ka halbadest asjadest. Näiteks täielik maausuliste ja muude nn ,,eriliste'' inimeste väljatõrjumine. Nimelt kui sa korjasid rohttaimi raviks, ei käinud kirikus palvetel, või hoidsin üleüldse teistest eemale, pidas valitsus sind nõiaks. Nõiad aga tapeti
Sooviti teostada kommunistlikku maailmarevolutsiooni. Sõjakommunism.(kuni 1921) Kehtestati vilja monopol, tsentraliseeriti toiduainetega varustamise süsteemi, keelati erakaubandus, seati sisse toiduainete andmise kohustus, tööstus allutati keskvõimule, kehtestati üldine töökohustus, elukoht, transport ja teater olid linnas tasuta. NEP. (Uus majanduspoliitika, 192124) Toiduainete andmise kohustus asendus viljamaksuga, talupoeg võis pärast maksumaksmist jäägid maha müüa e. kehtis ettevõtlusvabadus. Industrialiseerimine. Suurtööstuse loomine, mille tulemusena tööstuslik tootmine muutub majanduses valdavaks. Sellega kaasneb suurte tööstuskeskuste loomine, väiketootmise väljatõrjumine, kogu rahvamajanduse tehniline progress. Kapitalistlikes riikides algab industrialiseerimine kergetööstuse arendamisest, mis
omal maal kunn ja kui riik tahtis seal midagi teha, tuli mõisniku luba küsida. Mõisnik pidi teenima ratsaväes. c) Taani aladel e Saaremaal: - Taani võim kinnitas aadli senised eesõigused. Talupoegade õigused suuremad kui mandril. Endiselt olid mõisakoormised, rängim neis teokohustus. 17. saj: - Sajandi alguses: - Poola aladel: Võeti talupojalt kõik, mis võtta andis. - Rootsi aladel: Kunn andis 1600 a korralduse maksude ühtlustamiseks kogu P. -E. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormiste liike vähendati. Kasvas teopäevade arv, sest talupoegi oli vähem, kuid mõisatööd oli vaja siiski teha. -Rootsi võim kogu Eesti alal: - Et kiiremini tööjõudu saada, siis mõisnikud võtsid uutelt talupoegadelt, kes nende maale olid elama asunud, kohustuse maksta kolme aasta jooksul makse. Säilitati talupoegade sunnismaisus. 1645. fikseeriti P. E. talupoegade sunnismaisus ja pärisorjus.
kontrollimine. Kogu provints oli jagatud 7. linnuselääniks: Tallinn, Narva, Haapsalu, paide, Rakvere, Lihula, Koluvere. Riigimõisaid valitsesid kohapeal foogtid, kes kogusid makse ja mõistsid kohut. Kuna nende üle keegi eriti valvet ei pidanud, oli neil tavaks talupoegadelt rohkem raha võtta ja riigile vähem üle anda kui ette nähtud. Et pettust vähendada, andis Karl IV 1600. aastal korralduse maksude ühtlustamiseks kogu Põhja-Eestis. Kümnis asendati kindla viljamaksuga ja koormisi vähendati. Et aga sõdade tõttu oli rahvaarv vähenenud ja mõisapõllul oli endiselt vaja tööd teha, kasvas teopäevade arv. Elamine eramõisas oli aga hullem, kuna aadlil olid kõik senised õigused ja eesõigused, mis tähendas et mõisnik juhtis kogu elu oma maa-alal. Ainsaks tähtsaks ülesandeks mõisnikul oli ratsateenistus sõjaväes, iga 15 adramaa kohta pidi kutse korral riigi teenistusse ilmuma üks täisvarustuses ratsanik.
Kiriku juhtib seisund vajutas pitseri feodaalkoormiste kujunemise käigule. Koormiste peamiseks lähtekohaks sai algselt kiriku ülalpidamiseks kehtestatud maks - kirikukümnis. Saanud 1198 lüüa piiskop Bertholdi ristisõdijatelt, lasksid salaspilsi ja ikskile liivlased end ristida, võtsid oma linnustesse preestrid ja maksid viimaste ülalpidamiseks mõõdu vilja igalt adralt. Sõnaselgelt mainib kroonik Henrik kümnist esmakordselt 1211. a mil piiskop asendas liivlastel kümnise püsiva viljamaksuga. 16 saj teise pooleni jäi tähtsaimaks koormiseks 16. saj teise pooleni viljaandam. Viljas tuli tasuda ka piiskopi ametimeestele osa saagist ( enamasti kaera). Vakupidude tarvis pidi loomi andma. Keskaegse Liivimaa riiklik-territoriaalne ja halduslik korraldus. Liivimaa ajalooline geograafia: Üksküla ehk Riia piiskopkond, Riia peapiiskopkond, Tartu, Saare-Lääne ja Kuramaa piiskopkonnad, Saksa ordu valdused, Taani valdused. Nende territooriumide kujunemine ja likvideerimine
sisse toodi Poola-Leedu aadlikke. Talupoegade olukord: talupoegi asutati ümber tühjaks jäänud aladele, koormisi ühtlustati, osaliselt saadi ise talusid rajada, hakati talusid kaardistama, maa jaotati staarorst- ja (Tartu, Pärnu, Võnnu) presidentkondadeks, Eestis oli 9 staarorstkonda. Rootsi Usuelu: algas luteriusk. Suhted kohalike aadlikega: Rootsi võim tunnistas rüütelkondi (Eesti-, Liivi- ja Saaremaa rüütelkonnad). Talupoegade olukord: ühtlustati makse, kümnis asendati viljamaksuga ja koormiste liike vähendati, kaardistati talusid. Taani Usuelu: luteriusk. Suhted kohalike aadlikega: kinnitati aadli seniseid eesõigusi. Aadel moodustas Saaremaa rüütelkonna. Aadlikelt nõutav ratsateenistus oli suurem kui Eestimaal. Teostati reduktsioon osadelt mõisnikelt võeti maa tagasi. Talupoegade olukord: rahva üle mõistis kohut vakusekohus. Vabadused ja õigused olid suuremad, kui mandril; pärast Liivi sõda ¼ rahvast elas Saaremaal; neil olid oma maksupiirkonnad alles
annaabi.ee 
