Pealsed sisaldavad C-vitamiini ja karotiini tunduvalt rohkem ning teisi vitamiine ja mineraalaineid enam-vähem samas koguses kui sibul. Hinnatud on nii sibulas kui pealsetes leiduvad sulfiidseid ühendeid sisaldavad eeterlikud õlid, mis suurendavad söögiisu ja soodustavad seedimist. 1.3 Sibula tiitrimine: Sibula tiitrimisel koorisin sibulalt kuivanud koore ning hakkasin seda riivima kaussi, nii, et saaks vajaliku koguse viljaliha. 10 grammile mahlasele viljalihale lisasin kuuma vett ja jätsin ta seisma kuumavee kaussi 15 minutiks. Seejärel kallasin saadud ainest 10ml mõõteklaasi ning seejärel keeduklaasi. Lisasin kaks tilka fenoolftaleiini ning hakkasin proovima, kui palju tuleb lisada NaOH lahust, et vedelik muudaks keeduklaasis värvi. Vedeliku värvi muutmiseks kulus 0.35ml NaOH lahust. Lk 4/9 Harilik pirn 2.1 Pirni ajaloost:
On olemas ka oranzpunase, kollase või valge sisuga sorte. Toiduks tarvitatakse peamiselt juurvilja, mõnel pool ka noori lehti. Peeti süüakse:- toorelt,- keedetult,- küpsetatult,- konserveeritult, - marineeritult. 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid. · Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). · C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. · Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest. · Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid. Sisaldab palju kaaliumi. - keedetult, - küpsetatult, - hautatult, - samuti toorelt toorsalatite koostisosana.
Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite, - suppide valmistamiseks. Populaarne peedisupp on bors. Maitsvamad on väiksemad juurviljad. Peedist tehakse ka kohvi aseainet 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid. Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest. Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid. 100 g kaalikat annab 10 kcal energiat. Toiduks tarvitatakse kaalikat: - keedetult, - küpsetatult, - hautatult,
avo-kaadoõli. Sellele vaatamata on ta kolesteroolialandaja, kõrge E- ja C-vitamiini, kaaliumi, kiudainete ja monoküllastamata rasvade tõttu. Greipfruut Pehmet mahlast greipi on kõige mugavam süüa lusikaga otse koorest. Selleks lõigatakse kõigepealt vili risti pooleks ja spetsiaalse greibinoaga eemaldatakse viljaliha paksust koorest. Koorealused vatjad kihid on mõrud, enim on mõruainet naringeeni koorealuses valkjas kihis. Mõru maitse maskeerimiseks võib viljalihale lisada suhkrut, mett, kaneeli, konjakit, rummi või muud suupärast. Paljudes lõunapoolsetes riikides süüakse toorest greipi aga soolaga. Greip sisaldab rohkelt süsivesikuid (peamiselt glükoos, fruktoos ja sahharoos) ja orgaanilisi happeid, eriti just sidrunhapet, samuti vees lahustuvaid kiudaineid. Vesilahustuvatest vitamiinidest tasub märkimist greibi foolhappe sisaldus. Kiivi Kõige kasulikum on vilju nautida värskelt, neid eelnevalt jahutades. Värsked kiivid kas
Juurvilja ja noori lehti kasutatakse: - salatite, - suppide valmistamiseks. Populaarne peedisupp on bors. Maitsvamad on väiksemad juurviljad. Peedist tehakse ka kohvi aseainet 5. Kaalika toiteväärtus ja kasutamisviisid Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige: - mineraalainete, - vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). C-vitamiini kaod on ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest. Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid. 100 g kaalikat annab 10 kcal energiat. Toiduks tarvitatakse kaalikat: - keedetult, - küpsetatult,
Kaalikas on ilmselt Vahemeremaadest pärinev üsna vana kultuurtaim, mis oli tuntud juba vanadele kreeklastele ja roomlastele. Laiemalt sai tänapäevane söögikaalikas tuntuks alles 17. 46 saj. Sõdadest tingitud nälja-aastatel on kaalikas inimeste toidulaual paljudes Euroopa maades (ka Eestis) tähtsat osa etendanud. Inimtoidus on söögikaalikas tähtis eelkõige mineraalainete ja vitamiinide allikana. Rohkem vitamiine sisaldavad kollaselihalised sordid. Kollase värvuse kaalika viljalihale annavad karotiinid (neid sisaldas ka porgand). Kaalikas on meil tuntud juurviljadest kõige suurema C-vitamiini sisaldusega (35mg%). Seejuures on C-vitamiini kaod ka säilitamisel üsna väikesed. Kaalika maitse oleneb eelkõige suhkrute (glükoosi ja fruktoosi) sisaldusest. Peale suhkrute mõjutavad kaalika maitset kõige enam väävlisisaldusega eeterlikud õlid. Toiduks tarvitatakse kaalikat keedetult, küpsetatult, hautatult, samuti toorelt. Ta võib kuuluda väga
annaabi.ee 
