jahukaste suhtesvõrsed valmivad kehvasti 'Madeleine Royal L' Lätist kerge talvekate Marjad täisküpsena õrnroosa jumega. Hõre vilikond. Lehed tasasema pinnaga. Võrseladvad pole viltjad. Väärtused marjad suuredüsna talve- ja haiguskindelC-tsoonis ka avamaal Puudused suured seemned 'Olga' ('Krasa Severa') vajab talvekatet Marjad suured, ovaalsed kuni munajad, Suurte seas on ka väikseid marju. Hõredad rippuvad vilikonnad. Lehed madalate hõlmaga, paljad, kollase sügisvärvusega. Väärtused suured marjadväike seemnete osakaal Puudused vajab head õitseaegamarjad kaua hapudjahukasteõrn 'Price' vajab talvekatet Marjad lillakaspunased, sinaka kirmega. Vilikond tihe. Lehed kortsulised. Väärtused suured ilusad marjad Puudused marjas palju seemneid 'Somerset Seedless' ('ES 12-7-98') kasvuhoones talvekindel Marjad
kihti ehk mähka, mis annab suus kergelt tajutava magusa maitse. Nüüdisajal kõikvõimalike maiustustega hellitatud lapsed mähka nende hulka küllap ei arvaks. Vanasti tehti nii: okstelt eemaldati koor, mis oli kevaditi lahti, ja siis võis hakata närima. Noorte peente leppade ja okste õhukest mähka näriti otse puidult. Lepakäbid leiva sisse. Et lepakäbisid seostati näljaga, seda tunnistavad ka vanasõnad. Need jämedad ümmargused on tegelikult lepa vilikonnad, mida tavapäraselt kutsutakse käbideks. Usuti ka seda, et kui kevadel on lepad urvas, siis sügisel kaerad pääs. Külluslikku viljasaaki ennustasid eeskätt isasurvad, mida hellitlevalt kutsuti ka leivaurbadeks. Kui aga puul oli rohkesti tumenenud vilikondi ehk käbisid, millest seemned olid ammu tuulde lennanud, pidi see tähendama ikaldust. Siit nimetus näljaurvad. Värviandja ja toidunõude materjal. Lepakäbidega värviti vanasti pühademune. Selleks lõigati
Sigimikust moodustub vili, perikarp- vilja sein: Õunvili, Mari(tomat), Luuvili(ploom), Hesperiid(tsitrused). Kuivviljad- avaviljad(kukkur, kõder, kaun, kupar, karp) sulgviljad(pähklike(maasikas- lihakale õiepõhjale kinnitunud hulgaliselt pisikesi pähklikesi, pähkel, tõru, seemnis). Vilja Tüübid: Liht- (õies tekib üks vili või on palju kokkukasvanuid emakaid) ja koguviljad (ühest viljast tekib palju osavilju nt. Vaarikas). Koguvili moodustub ühe õie paljudest emakatest vilikonnad (sõstra kobar, päevalillel) liitvilikonnad (kus õisikus on palju õisi koos ja need kasvavad omavahel kokku nt. ananass). korvõisikust moodustub vilikont takjas. Ühe- (kus üks seeme vilja sees nt. ploom päevalille seeme, ühest emakast või mitmest kokkukasvanud emakast) ja hulgaseemnesed- (kaks ja rohkem seemet vilja sees) viljad Ava- (avanevad valmides) ja sulgviljad (lihakad viljad, need ei avane valmides, seal ainult üks seeme. Neil levimiseks lisemed nt tiivad, lendkarvad)
Invasiivseid võõrliike nagu karuputk ja kitsehernes on võimalik tõrjuda ka metsastamise teel, näiteks kuuske istudades. Metsastamisel tuleb aga kultuure esialgu hoolikalt hooldada, et need jõuaksid suurtest rohttaimedest üle kasvada. (Eek, Kukk 2013:46) Võimalik lahendus võõrliikide leviku takistamiseks ning monokarpsete, pärast viljumist surevate taimede arvukuse vähendamiseks on seemnete kogumine. Taimedel, mille viljad pole veel valminud kogutakse kokku vilikonnad, näiteks karuputkel sarikad koos seemnetega. Seejärel viiakse kogutud materjal selleks ette valmistatud matmispaika, kus seemned kaetakse vähemalt 1 meetri paksuse pinnasekihiga. Võimalik on ka seemneid 14 põletada, kuid see on enamasti suure niiskusesisalduse tõttu üsna tülikas. (Eek, Kukk 2013:46) Mehhaaniliseks meetodiks on ka küttimine ja väljapüüdmine, mis sobib jahiloomadena
Seemnele lisab värvi ka mitmeti värvunud arillus. Seemne väliskuju on enamasti seotud seemne levimisviisiga. Seemnete põhiline bioloogiline funktsioon on anda algus uuele taimele, kaitsta idu ebasoodsate tingimuste eest ja kindlustada idanevale taimele toitainevarud. Tähtis on ka levila laiendamise funktsioon seemnete ja viljade kauglevi teel. Kõiki taimeosi, millest võib areneda uus taim, nimetatakse levisteks ehk diaspoorideks. Nendeks võivad olla seemned, viljad, vilikonnad, harvem taime suuremad osad koos viljadega, samuti taime vegetatiivsed osad koos pungadega. Diaspooride levimisviisidest tuleks nimetada eelkõige järgmisi: 1) autohooria ehk iselevi, kohastumused diaspooride levitamiseks viljumiskohast kaugemale puuduvad, seemned kukuvad maha emataime lähedusse, näiteks perekondades nurmenukk (Primula) või tulp (Tulipa); 2) anemohooria ehk tuullevi korral esinevad mitmesugused kohastumused levimiseks tuule abil, näiteks lendkarvad
Lehed: munajad kuni piklikovaalsed, 3.....15 x 2....6 cm, teritunud tipuga, ümara alusega, teravalt kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised,üksikute karvadega, alt roodudelt veidi karvased, 10....15 roodudepaariga, leheroots kuni 1,5 cm pikk, liduskarvane. Osa lehti jääb talveks pruunidena puudele. Õied: -õied kollased 4.....7 cm pikad, -õied rohekad, kuni 3 cm pikad, koos lehtimisega,V. Viljad: pruunid pähklikesed, millised kinituvad kolmehõlmase kattelehe alusele, vilikonnad kuni 15 cm pikad, helerohelised, 1000 seemne mass umbes 40 gr., IX-X, viljub rikkalikult igal aastal. Euroopa lehtpuudest üks varjutaluvamaid, kasvades tihti puistutes alusmetsarindes. Meil on liik noorelt külmahell, hiljem külmakindlus suureneb. Noores eas aeglasekasvuline, alates 5. eluaastast hakkab kiirenema ja kasvukiirust jätkub umbes 40. eluaastani. Seejärel kasvu hakkab 25
Lehed: munajad kuni piklikovaalsed, 3.....15 x 2....6 cm, teritunud tipuga, ümara alusega, teravalt kahelisaagja servaga, pealt tumerohelised,üksikute karvadega, alt roodudelt veidi karvased, 10....15 roodudepaariga, leheroots kuni 1,5 cm pikk, liduskarvane. Osa lehti jääb talveks pruunidena puudele. Õied: -õied kollased 4.....7 cm pikad, -õied rohekad, kuni 3 cm pikad, koos lehtimisega,V. Viljad: pruunid pähklikesed, millised kinituvad kolmehõlmase kattelehe alusele, vilikonnad kuni 15 cm pikad, helerohelised, 1000 seemne mass umbes 40 gr., IX-X, viljub rikkalikult igal aastal. Euroopa lehtpuudest üks varjutaluvamaid, kasvades tihti puistutes alusmetsarindes. Meil on liik noorelt külmahell, hiljem külmakindlus suureneb. Noores eas aeglasekasvuline, alates 5. eluaastast hakkab kiirenema ja kasvukiirust jätkub umbes 40. eluaastani. Seejärel kasvu hakkab aeglustuma ja alates 80....90 eluaastast kõrguskasv on tavaliselt lõppenud. Puudel
annaabi.ee 
