Ronald Ingelharti arvates on väärtuste kujunemisel olulise tähtsusega mitmesugused ühiskondlikud mõjurid, nagu näiteks majanduslik heaolu, mida saab mõõta rahvusliku koguprodukti kaudu, ka usaldus ja religioossus. Väärtushinnangud peegelduvad tihtipeale inimese tegevuses, kuna nendest lähtudes valib ta käitumisviisi. Kokkuvõttes selgus, et mittemateriaalsed väärtused — isamaa-armastus, usk, eneseohverdus, tähelepanu ja kaastunne endast viletsamate vastu, kohustus kodumaa ja oma rahva ees – jäid noorte väärtustest välja. Kuid Eesti noored on edule orienteeritud. Hea hariduse omandamine on noorte jaoks tähtsaim eesmärk ning ühtlasi ka vahend edu saavutamiseks. Üldhariduskoolide õpilaste seas on valdavaks saanud arusaam, et kõrgkooli lõpetamine tähendab koheselt tasuva töö leidmist. Kutsekooli õpilased aga on oma valikuga rahul ning rõhutavad tööjõuturu vajadust oskustööliste järele
mingil alal asjatundjateks. Inimestega vesteldes (nt riigimehed, poeedid, käsitöölised) sai Sokrates aru, et inimesed üksnes näivad targana, paljudele teistele ja iseäranis iseendale, tegelikult aga polegi nad targad. Ta märgib, et oma erialal on nad asjatundjad ning teavad palju kasulikku. Sokrates tõdes, et neil, kes on kõige lugupeetumad, on arukuselt kõige enam puudu; teised aga, kes on viletsamate kirjas, on mõistusega rohkem õnnistatud. Eksiarvamus, mille kohaselt mõeldakse, et tead kõigest kõike, varjutab tarkust. "Kuna nad on tublid meistrid, siis arvab igaüks neist, et ta ka kõiges muus kõige targem on, isegi kõige tähtsamates küsimustes" Sokrates arvates, et üksnes teadmine võimaldab inimesel tema käsutuses olevaid vahendeid, näiteks rikkust ja tervist, mõistlikult kasutada heaolu ja õnne saavutamiseks
monogaamsust. Abielurikkujat kui ka sõnakuulmatut poega ootas surmanuhtlus Moosese seadused on Hammurapi seaduste kogu kõrval kõige paremini tuntud muistse Lähis-Ida rahvaste õigusnormide kogum, sarnased, ilmselt võeti üht-teist ka üle. Erinevused: Ei rõhutanud ühiskonna kihistatust, seisuslikult eristati üksnes vabu inimesi ja orje. Kui orjad pärinesid oma rahva hulgast, oli neil õigus 6-aastase teenistuse järel vabaks saada. Vaesemate ja viletsamate rõhumist tauniti. PROHVETID I aastatuhandel eKr tegutsenud jutlustajad, kes nõudsid kindlalt nõudma Jahve ainujumalana austamist. Nad kinnitasid, et maad tabanud hädad pole muud kui Jahve karistus teiste jumalate austamise eest. Jahve on ainus jumal mitte üksnes iisraellaste vaid kogu maailma jaoks nende tegutsemisest kujunes välja ainujumalakultus – monoteism, Jahvet hakati pidama kogu maailma loojaks ja valitsejaks
2. Sotsiaalne ja majanduslik ebavõrdsus peab rahuldama kaht tingimust: esiteks peab see olema seotud ametikohtade ja positsioonidega, mis on võimaluste ausa võrdsuse tingimustes kõigile avatud; ning teiseks peavad sellest suurimat kasu saama kõige vähem kindlustatud ühiskonna liikmed. Erinevusprintsiip tähendab, et ühiskondlik ja majanduslik ebavõrdsus on õigustatud siis, kui see seostub võrdsete võimalustega kõigile ja aitab kaasa viletsamate elujärje parandamisele. Nende printsiipide puhul on oluline, et esimene printsiip on esmane teise suhtes ning teise printsiibi phul on võimaluste aus võrdsus esmane erinevusprintiibi suhtes. Rawlsi sõnul on oluline, et printsiipi rakendandades eeldame, et esmane printsiip on täielikult rahuldadud. Esimest printsiipi nimetab Rawls konstitutsiooni tuumpõhimõtteks, ehk ilma selleta ei ole võimalik rajada ka tema süsteemile teist printsiipi. Sotsiaalne ja majandulik ebavõrdsus
Koolikiusamine on kindlasti diskrimineerimine, sest kõigil on õigus saada haridust, ka siis kui oled __2__on kõlbluspõhimõtete kogum, millest inimene oma käitumises juhindub. teistest pisut tagasihoidlikumate võimetega, vaikne või nohiku moodi, viletsamate riietega vms. __1__on kõrgeima riigivõimu normatiivakt, mille täitmine on kohustuslik. Mingil juhul ei tohi kiusamisega leppida. 2. Kas kergem on muuta kirjutatud seadust või kirjutamata seadust (nt tava)? 1 p
neid, kes tegelikult võrdsed ei ole. Kallikles astub siit aga veel sammu sügavamale: jutt üldistest ja õiglastest seadustest on tema veendumuse kohaselt tegelikult “ideoloogiline” põhjendus, millega tahetakse varjata asjade tegelikku seisu. Asjade tegelik seis on aga selline, et seadusi ei kehtesta mitte ühiskond tervikuna, vaid enamus. Selle enamuse moodustavad aga just nimelt need kõneallolevad “nõrgemad ja viletsamad”. Seetõttu on seadused nõrgemate ja viletsamate käes 10 Andrus Tool/Sissejuhatus filosoofia ajalukku/FLFI.01.053. varjatud võimuvõitluse vahendiks tugevamate ja paremate vastu. Kuna see on physis`e vastane ehk loomuvastane, peab Kalliklese usu ja lootuse kohaselt kord ilmuma üks tugev ja võimas “loomult valitseja” ning kehtestama oma loomupärase võimu viletsamate üle. Nagu siit ilmneb, on Protagorase ja Kalliklese nii teoreetilised kui ka poliitilised
suguvõsa traditsioonidest. Tüübi järgi eristatakse materiaalset abi - raha, toidu ja riiete jagamine - ning mittemateriaalset abi - abistamine põllu- ja remonditöödel, lapsehoidmisel, vanurihooldusel, elamispinnaga jms. Kodune ebasoodne olukord - vanemate töötaolek, vaesus või ka sotsiaalne ebaküpsus - põhjustavad tihti ka laste puuduliku ettevalmistuse lasteaiaks ja kooliks. Inger Kraavi (1996) uurimus 4-5-, 5-6- ja 7-12-aastaste laste vanemate seas näitas, et majanduslikult viletsamate perede vanemad tunnevad, et nende laste tervis on halvem ja areng aeglasem, lapsed on agressiivsemad ja neil on rohkem hirme. Erinevused madalama ja kõrgema sissetulekuga perede laste vahel ilmnevad isegi puhtfüsioloogilisel tasemel: vaesemad lapsed magavad ebareeglipärasemalt. Ka on vaesed vanemad oma laste käitumisega vähem rahul kui jõukad vanemad. Kodu kujundab ellusuhtumise Uurijad on täheldanud, et nendes peredes, kus vanematel on soov ja oskus laste huvisid
annaabi.ee 
