Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vilepillide" - 7 õppematerjali

Vana-Kreeka-konspekt
15
doc

Vana-Kreeka (konspekt)

· Ametnikud ­ Valiti rahvakoosolekul. f. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: · Rikastest ratsavägi. · Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). · Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) · Faalanks ­ lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. · Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia ­ võim on koondunud aristokraatide kätte: · Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. · Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. · Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia ­ rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim): · Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast.

Ajalugu → Ajalugu
194 allalaadimist
Kreeta-Mükeene ajalugu
8
docx

Kreeta-Mükeene ajalugu

ülesandeks oil juhtida polise söjaväge ja korraldada igapäevaelu. Riiki, milles domineeris rikaste ja suursuguste kodanikekiht, nimetasid kreeklased aristokraatlikuks. Aristokraatlikuks valistemisvormis kuulus vöim aristokraatidele, rahvakoosolekul puudus reaalne vöim. Söjaväe pöhijöud oli raskerelvastuses jalaväel. Lahingus paigutati see pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha. See oli kreeka tüüpiline lahingurivi ­ faalanks. See liikus rütmiliste vilepillide saatel vaenlasele vastu. Linnriik oli söltumatu, omavalitsusel ja omakaitsel pöhinev kodanike kollektiiv. Riigiasjade otsustamine ja maa kaitsmine tugevdasid kodanike ühtsust. Ühiskonna struktuur: 1. Talupojad ­ jöukamad neist said oma majapidamisega ise toime, nad moodustasid suurema osa polise söjaväest ja olid ka kodanimud. Aga oli ka virelevaid pöllumehi, kes vötsid liiga suuri laene, mida nad ei suutnud ära maksta ­ kaotasid kodanikuöigused

Ajalugu → Ajalugu
21 allalaadimist
10nda klassi ajaloo konspekt
60
rtf

10nda klassi ajaloo konspekt

Rahvakoosolek ­ Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Nõukogu ­ Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud ­ Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) Faalanks ­ lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia ­ võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia ­ rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim): Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast. Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia ­ kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise.

Ajalugu → Ajalugu
190 allalaadimist
Ajalugu 1-õppeaasta konspekt 10-kl
88
rtf

Ajalugu 1. õppeaasta konspekt 10. kl

Rahvakoosolek ­ Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Nõukogu ­ Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud ­ Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) Faalanks ­ lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia ­ võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia ­ rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim): Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast. Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia ­ kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise.

Ajalugu → Ajalugu
208 allalaadimist
Ajalugu 1 õppeaasta konspekt
176
pdf

Ajalugu 1 õppeaasta konspekt

Rahvakoosolek – Kodanike kõrgeim riigiorgan, kus otsustati tähtsamaid küsimusi. Nõukogu – Alaline võimuorgan, mis moodustati rahvakoosolekul. Ametnikud – Valiti rahvakoosolekul. Sõjavägi koosnes linnriigi kodanikest, kes hankisid ise relvastuse: Rikastest ratsavägi. Peajõuks oli keskjõukatest raskerelvastusega jalavägi (oda, mõõk, kilp, kiiver). Vaestest kergejalavägi (vibud, lingud) Faalanks – lahingurivistus üksteise taga pikkade viirgudena. Vilepillide saatel liiguti tihedas rivis vaenlasele vastu. 2.Valitsemisvormid a. Aristokraatia – võim on koondunud aristokraatide kätte: Nõukogu ja ametnikud valiti nende hulgast. Valitses tumedal ajajärgul, kuid püsis ka hiljem. Tuntuim oli Sparta aristokraatia. b. Demokraatia – rahvavõim (kr.k. demos+kratos= rahvas+võim): Nõukogu- ja ametnikud valiti kõikide kodanike hulgast. Tuntuim oli Ateena demokraatia. Otsene demokraatia – kodanikud valitsesid riiki suurel määral ise.

Ajalugu → Ajalugu
111 allalaadimist
Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile
28
pdf

Geograafilised olud ja nende mõju kreeka tsivilisatsioonile

Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Jõukamad sõdisid ratsa, keskmise jõukusega kodanikud raskeltrelvastatud jalaväelastena ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Sõjaväe peajõu moodustas aga peaaegu alati raskelt relvastatud jalavägi. Lahingus rivistus see pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha. Nii moodustunud tüüpiline kreeka lahingurivi ­ faalanks ­ liikus vilepillide rütmilise heli saatel vaenlasele vastu. Sageli võitlesid faaalanksis külg külje kõrval nii suursugused ja rikkad kodanikud kui ka keskmise jõukusega talupojad, mis pidi vältimatult suurendama nende ühtekuuluvustunnet. Ühiskonna struktuur: vaba lihtrahvas Enamus Kreeka elanikest teenis elatis põlluharimisega. Jõukamad talupojad suutsid oma majapidamisega iseseisvalt toime tulla. Nad said hakkama raske relvastuse hankimisega, moodustasid enamuse linnriigi sõjaväest

Ajalugu → Ajalugu
52 allalaadimist
Kreeka ja hellenism
28
pdf

Kreeka ja hellenism

Sõja korral relvastusid kõik kodanikud vastavalt oma majanduslikele võimalustele. Jõukamad sõdisid ratsa, keskmise jõukusega kodanikud raskeltrelvastatud jalaväelastena ja vaesed vibulaskurite ning lingumeestena. Sõjaväe peajõu moodustas aga peaaegu alati raskelt relvastatud jalavägi. Lahingus rivistus see pikkadesse sirgetesse ridadesse üksteise selja taha. Nii moodustunud tüüpiline kreeka lahingurivi ­ faalanks ­ liikus vilepillide rütmilise heli saatel vaenlasele vastu. Sageli võitlesid faaalanksis külg külje kõrval nii suursugused ja rikkad kodanikud kui ka keskmise jõukusega talupojad, mis pidi vältimatult suurendama nende ühtekuuluvustunnet. Ühiskonna struktuur: vaba lihtrahvas Enamus Kreeka elanikest teenis elatis põlluharimisega. Jõukamad talupojad suutsid oma majapidamisega iseseisvalt toime tulla. Nad said hakkama raske relvastuse hankimisega, moodustasid enamuse linnriigi sõjaväest

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun