peapingega 7.29. Kuidas põhimõtteliselt ruumpingust analüüsitakse? Ruumpingust analüüsitakse kolme tasandpinguse kombinatsioonina, kus suurimad nihkepinged (ehk peanihkepinged) 1 ; 2 ja 3 mõjuvad pindadel, mis on vastavate peapindade suhtes 45° kaldu. 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Mis on vildakpaine? sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad pinnakeset läbivast null-joonest alati kõige kaugemal). 8.5. Kus paiknevad vildakpaindes ümar-ristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pinge väärtused ristlõike serval
Ruumpingust analüüsitakse kolme tasandpinguse kombinatsioonina, kus suurimad nihkepinged (ehk peanihkepinged) 1 ; 2 ja 3 mõjuvad pindadel, mis on vastavate peapindade suhtes 45° kaldu. 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Mis on vildakpaine? sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või ruumpingus) on vildakpainde korral materjali sisepunktides? ruumiline paindeülesanne, mis taandatakse tasapinnalisteks paindeülesanneteks peatasandites 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikantristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pingeväärtused alati ristlõike nurkades (mis asuvad pinnakeset läbivast null-joonest alati kõige kaugemal). 8.5. Kus paiknevad vildakpaindes ümar-ristlõike ohtlikud punktid? on ekstreemsed pinge väärtused ristlõike serval 8.6
8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 6.39. Määratlege optimaalne tala! 8.1. Mis on vildakpaine? 6.40. Miks on terasest I-tala paindetugevus 8.2. Milline pinguse liik (joon-, tasand- või suurem, kui samast materjalist sama ruumpingus) on vildakpainde korral massiga ümartala paindetugevus? materjali sisepunktides? 6.41. Miks on puitprussi paindetugevus 8.3. Määratlege vildakpainde tugevustingimus! "serviti" suurem, kui "lapiti"? 8.4. Kus paiknevad vildakpaindes nelikant- 6.42
122 Tugevusanalüüsi alused 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8. LIITKOORMATUD DETAILIDE TUGEVUS 8.1. Detaili tugevus vildakpaindel 8.1.1. Vildakpainde tugevusanalüüs Vildakpaine = sama ristlõike mõlema peatelje suhtes mõjub paindemoment (My ja Mz) (võivad lisanduda ka põikjõud Qy ja Qz) Sirge ja ühtlane vardakujuline detail on "vildakpaindes" (Joon. 8.1): · põik-koormus F ei mõju kesk-peatelgede sihis, kuid on suunatud pinnakeskmesse (või koormav pöördemoment M ei mõju kumbagi kesk-peatelje suhtes,
σ m, y ,d σ m,z ,d (k m ) + (k m ) ≤1 fm,y ,d fm ,z ,d km – arvestab pingete ümberjagunemist ja materjali mittehomogeensust Monoliitpuidu, lamell-liimpuidu ja spoonliimpuidu puhul: - täisnurkse ristlõike korral: km = 0,7 - muu ristlõike korral: km = 1,0 Teiste puidupõhiste konstruktsioonitoodete jaoks, kõikide ristlõigete puhul: km = 1,0 Märkus: km esineb valemis ainult vildakpainde puhul ja ainult ühe korra (juhul kui tegemist on täisnurkse monoliit- või liimpuiduga), korrutada väiksema väärtusega murdu. PUITKONSTRUKTSIOONID –ABIMATERJAL 29/106 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 4.7 Tõmme koos paindega σ t ,0 ,d σ m , y ,d σ m,z ,d + (k m ) + (k m ) ≤1
nõtkepikkusena, so tegeliku elemendiga sama ristlõiget ja nõtkekoormust omava mõlemas otsas liigendkinnitusega ja konstantse normaaljõuga posti pikkusena. Alternatiivina 10% sisejõudude juurdekasvu piirile võib teist järku tulemeid eirata, kui saledus on allpool teatud väärtust lim. Piirsaledus. Piirsaledus on min elemendi saledus, millest alates tuleb II-järku sisejõudusid arvesse võtta. 1 lim = 20 A B C n Vildakpainde korral võib saleduskriteeriumi kontrollida eraldi kummaski suunas. Olenevalt selle kontrolli tulemusest teist järku tulemeid: - võib eirata mõlemas suunas, - tuleks arvesse võtta ühes suunas või - tuleks arvesse võtta mõlemas suunas. 42. Surutud elementide geomeetriliste konstruktsioonihälvete määramine (p 4.1.3). Elementide ja konstruktsioonide arvutamisel tuleb arvesse võtta ebasoodsaid tulemeid (sisejõudusid), mida
staatiline moment staatiline moment Mc,Rd = - ristlõikeklassis 4 M0 Märkus: Kui ristlõige on ebasümmeetriline, siis Wpl puhul määratakse nulljoon tõmmatud ja surutud ristlõikeosade pindalade võrdsuse printsiibist As=At lähtudes. M y.Ed M z.Ed Vildakpainde puhul: + < 1 .0 M y.Rd M z.Rd TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 20/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 5.4 Ristlõike põikjõukandevõime 5.4.1 Ristlõike kontroll nihkepingete elastse jaotuse korral
valdavalt konstruktsioonihälvetest või põikkoormusest; üldiselt mitteseotud elementidel. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 59 Kui A = 0,7, B = 1,1 ja C = 0,7, siis 1 10,8 lim 20 A B C (4.1') n n Vildakpainde korral võib saleduskriteeriumi kontrollida eraldi kummaski suunas. Olenevalt selle kontrolli tulemusest teist järku tulemeid: võib eirata mõlemas suunas, tuleks arvesse võtta ühes suunas või tuleks arvesse võtta mõlemas suunas. 4.2.3 Geomeetrilised konstruktsioonihälbed Elementide ja konstruktsioonide arvutamisel tuleb arvesse võtta ebasoodsaid tulemeid (sise- jõudusid), mida põhjustavad võimalikud hälbed konstruktsiooni ehitamise geomeetrias ja