nippe. Laval olid igasugused talurahvale sobilikud asjad: vanad taburetid, päevinäinud külmkapp, suur ahi, veeämber kopsikuga... Tekkis tunne, nagu tegevuse toimumine selles külakeses oleks tõeline olnud ja publik ei istunud mitte Kuressaare linnateatris, vaid viibis kohapeal ja nägigi seda sama talumaja. Terve lava tekitas hirmus koduse tunde, kui mitte nostalgiahoo. Silme ette kerkis lapsepõlv ja vanaema rohtukasvanud maamaja, mille vildakast aknast alati naabrite tegevus ära paistis. Seetõttu meeldis mulle väga lava ülaosas olnud aken. Pidevalt tekkis tunne, nagu seal taga jälgiks keegi naabrite tegemisi. Üldiselt mulle meeldis väga näitlejate valik. Näidendi peategelane Martin, keda mängis Sulev Teppart, jättis mulle tegelasena väga ebameeldiva mulje. Teppart suutis oma karakteri nii hästi välja mängida, et kohati tekkiski tunne, nagu näeksin pealt tõelise mängusõltuvuses mehe ja tema naise vaidlust
Metafoor: mõttetus taob katki Kordus: ,,on päevi..." ja ,,mil pead..." Võrdlus: puudub Sisu: Kõik päevad on erinevad ja mööduvad. 3 Virve Osila "Elu & Aeg. Eluaeg." Lk. 71 6 *** Elu kestel olen kogeda saanud Häid ja halvemaid aegu; Olen neid kõiki armastanud Aru saan alles praegu. Mäletan eilset... ja meenutan ammust, Liivakell sahistab liiva... Kahju on mõnestki vildakast sammust, Mis mind kallutas kiiva. Ühte ma endast ei mäleta: argust; Aina ma jonnakalt nõudsin... Tundes kord lämbust, siis jälle kargust, Tänase ajani jõudsin. Lõpule lähenen tasasel kõnnil, Viimaks võin eirata kiirust... Hinges on rahu; nii vaikne ja õnnis, Igas hetkes on selgust ja siirust. Looja kaitsel üle elada saanud Olen ma kõiksugu aegu; Sekundhaaval neid olen armastanud... Ka neid viimaseid armastan praegu.4 Epiteet: tasasel kõnnil,
7 Graafiku joonestamisel tuleb õpilase tähelepanu pöörata järgmisele: 1) koordinaatteljestiku tegemisel võtta ühe ühiku pikkuseks 1 cm ehk kaks vihikuruutu (kui õpetaja pole eelnevalt midagi muud öelnud); 2) sirge paikneb kogu koordinaattasandi ulatuses. Kui õpilane ühendab teljestikku märgitud punktid omavahel, siis sel juhul on joonisel lõik, mitte sirge. Joonisel 9 on näide ühest tüüpilisest ,,vildakast" joonisest. Lisaks sirge asemel joonestatud lõigule on siin joonise autor Joonis 9 jätnud ka teljed tähistamata. 3. Lineaarfunktsioon ja selle graafik Funktsiooni, mida saab esitada kujul y = ax + b, kus a ja b on konstandid, nimetatakse lineaarfunktsiooniks. Lineaarfunktsiooni puhul on kindlasti vaja õpilastele selgitada arvude a ja b tähendust. Võttes valemis y = ax + b argumendi x väärtuseks arvu 0, saame tulemuseks y = a0 + b = b,
tegevusmallidena. Õpetaja seletusi kasutatakse kas juba käsitletud või uue materjali detailide, tahkude või ute mõistete põhjalikumaks avamiseks. Millal loeng end õigustab? Õpetamise esmaseks eesmärgiks on informatsiooni edastamine, informatsioon raskeski kättesaadav, tuleb korrastada uudsel viisil, vaja tekitada huvi aine vastu, informatsioon on vaja kokku võtta ja sünteesida. Mida ette heidetakse? Pakub vähe võimalusi õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks, lähtub vildakast kujutlusest, nagu soviks kõigile üht ja sama materjali, ei arvesta tähelepanu kestvusega, ei paku oskuste ja võimete arendamist. 11. Kooperatiivsed õppemeetodid Kooperativsete õppemeetodite põhiolemus ja jaotus. Klassidiskussioon. Tingimuste loomine õppimiseks diskussiooni vahendusel. Võtted klassidisskussiooni käivitamiseks. Kooperatiivsetest õppemeetoditest saab rääkida vaid siis, kui koostööd teevad õpetaja ja õpilased või ka õpilased omavahel
õppimise aktiveerimiseks ja veendumiseks, et eelnevast materjalist on enne järgneva juurde asumist aru saadud- 5. lõpetage esitus põhiseisukohtade ülevaatega, rõhutades üldisi integreerivaid mõisteid. 6. loengu järel jätkake küsimuste või ülesannetega, mis aitavad õpilastel kodeerida materjali nende endi mõistete struktuuri ja rakendada või laiendada seda uutele oludele. Etteheited loengule: pakub vähe võimalusi õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks; lähtub vildakast kujutlusest, nagu sobiks kõigile õpilastele esitada üht ja sama õppematerjali; ei arvesta õpilaste tähelepanu kestusega, ületades seda peaaegu alati; edastab põhiliselt informatsiooni ega paku võimalusi oskuste ja hoiakute arendamiseks; asetab õpilased sundseisu, kus nad õpivad faktilist materjali, mida võiksid ka iseseisvalt omandada. 9. Küsitlus. Küsimuste raskusaste ja kognitiivne tase. Vastuste ooteaja mõju õppimisele. Õpilaste vastustele ja küsimustele reageerimine.
anada juhendid pikemaajaliseks iseseisvaks tööks; kogunenud informatsioon on vaja kokku võtta või sünteesida; õppematerjalid ja – tekstid vajavad kaasajastamist või edasiarendamist; õpetaja soovib edastada alternatiivseid seisukohti või selgitada vaidlusküsimusi diskussioonioks valmistumisel; õpilastele tuleb anda õppematerjali kohta lisanäiteid, mida neil ise on raske leida. Etteheited loengule: see pakub vähe võimalusi õpilaste sotsiaalsete oskuste arendamiseks; lähtub vildakast kujutlusest, nagu sobiks kõigile õpilastele esitada üht ja sama õppematerjali; ei arvesta õpilaste tähelepanu kestusega, ületades seda peaaegu alati; edastab põhiliselt informatsiooni ega paku võimalusi oskuste ja hoiakute arendamiseks; asetab õpilased sundseisu, kus nad õpivad faktilist materjali, mida võiksid ka iseseisvalt omandada. Nõuded loengule: 1. loengut alustage teema ülevaate või ennetavate struktuuridega, mis haaravad üldisi põhimõtteid või