Mesinik ise ütleb, et meesaak oli üle-Eestiliselt nadi kuna õiget meeilma ei olnud ja see kergitab mõnevõrra küll mee hinda, aga kuna konkurents on tihe, siis tuleb turul püsimiseks tihti millegi uuega välja tulla. Meepäevad toimuvad 8-9 oktoober ja on avatud 9.00-18.00. Sissepääs õpilastele ja pensionäridele 1 Euro, täiskasvanule 2.50 Eurot ja perepilet maksab 4 Eurot. Üritust korraldab ja juhib Eesti Meetootjate Liidu esinaine Liisa Mesilane. Paviljonis toimuvad ka erinevad viktoriinid ja loengud on tasuta. Lastega joonistab ja räägib mesilaste elust Ülla Pärn. Informatsiooni päevakava kohta saab www.eestimesi.ee või (+372)5843 5669 Eimar Põesaste mesinik tel. (+372) 5695 5572 [email protected] www.mesipere.ee
(uute oskuste ja teadmiste saamine). Organisatsiooni strateegilised arengusuunad: 1. Kogukonna arengu toetamine 2. Keskkonnateadlikkuse tõstmine (info jagamine oma tegemiste kohta) 3. Piiriülene- ja arengukoostöö (loodushariduslikud projektid Moldovas, Armeenias) Informatsiooni jagamise viisid: Õppematerjalide pakkumine Õppepäevade korraldamine Loodusharidusprojektide kirjutamine ja juhtimine Internetipõhised mängud, viktoriinid Näitus Peipsi järve elu tuba koostöös Kasepää valla ja Peipsi Infopunktiga Erinevad infovoldikud, käsiraamatud, CDd, DVDd. 2014 aasta ettevõtmised: 1) Projekti nimi: Eesti-Läti-Vene koostööprojekt „People with Nature“ ehk „Inimene ja loodus“. Projekti kestus: 2012 aprill – 2014 september Projekti partnerid: Eesti - Tartu Keskkonnahariduse Keskus ja Peipsi Koostöö Keskus, Läti (4), Venemaa (5).
võistluskunstidega tegelev Ville Jehe. Nemad rääkisid üldteemal "Taevas", mis käsitles teemasid- Kes ma olen? Miks ma teen seda, mida ma teen? Milline on minu rada? jne... Alustuseks oli väga põnev, sest esinejad ei rääkinud sellist igavat juttu, et jääb magama, vaid nad rääkisid lõbusalt, sai väga palju nalja ja mõned asjad puudutasid ka mind, mida võiks muuta. Peale I vaatust oli söögipaus. Üle hoone olid pandud sponsorite lauad, kus olid väikesed viktoriinid ja auhinnad. Teiseks üldteemaks oli "Põrgu". Selle teema kohta rääkis korvpallitreener Andres Sõber, kes kahjuks ise ei olnud kohal, kuna oli võistlustel, aga meie arenenud tehnika aitas tal kohal olla läbi ekraanipildi. Veel rääkisid selle teema kohta muusik ja helide looja Lea Dali Lion(endise nimega Lea Liitmaa) ja eurolaulik Tanja Mihailova. Räägiti teemadel- Kuhu jäid inimesed minu kõrvalt kui ma olin peaaegu kokku varisemas
6. Kõnekäänd - Mis ta on ? 8 näidet : Kõnekäänd on lühike piltlik ütlus (poolik lause), mis iseloomustab mõnda nähtust või võrdleb situatsiooni. Käib peale nagu uni. Kärbseid pähe ajama. Peenike nagu piitsavars. Viies ratas vankri all. Leiba Luusse laskma. Kopsu üle maksa ajama. Nagu sukk ja saabas. Nagu öö ja päev. 7. Mõistatused : Mõistatus on rahvaluule lühiliik, mis kooneb kahest poolest (küsimus ja vastus). Kõige elavam rahvaluule liik. Tänapäeva mõistatused - Viktoriinid, ristsõnad, sudoku. 8. Kevadpühad : Täiskuu pühapäev, palmipuudepüha = urbepüha(päev), Suur Neljapäev, Suur Reede = sündinud võis omada võimu näha vaime. Ülestõusmis - = kevad - = munade - = lihavõttepühad. Suur = Vaikne nädal. Kiigepühad. 9. Vastlapäev : Vastlapäeva - Liikuv püha, liulaskmine, hernesupp, kontidest vurr, vastlakukkel. 10. Rahvaluule lühiliigid : Vanasõnad, kõnekäänud ja mõistatused.
Iga paar saab paberi ja pliiatsi. Viktoriini küsimused võivad olla järgmised: 1. Kes on majavalvur? KOER 2. Kes annab meile piima? LEHM 3. Kuidas nimetatakse kodulooma, kelle poeg on põrsas? SIGA 4. Kes elab tallis? HOBUNE 5. Milline koduloom määgib? LAMMAS 6. Milline koduloom näeb ka pimedas? KASS 7. Kirjutage kaks toredat koera nime. Viktoriini vastuste lugemisel ei loeta kirjavigu, vaid õigeid vastuseid. Tähtis on, et tekiks huvi ja soov sõnu kirja panna. Viktoriinid võivad olla veel liiklusest, loodusest, tervisest, päkapikkudest jm . http://www.lasteaed.net/2006/12/29/mange-lugema-ja-kirjutama-opetamisel/ 3. aastastele Korda sõna, mida kuulsid Eesmärk. Täpsustada häälikute ,,u", ,,a" ja ,,o" hääldamist sõnades, arendada kuulmistähelepanu. Käik. Lapsed istuvad nii, et näevad õpetajat ja saavad jälgida õpetaja suu asendit. Õpetaja hääldab selgelt ja rõhutatult sõnu (aas). Lapsed kordavad kuuldut sõna, siis palub õpetaja
Eksamiteks valmistumine Kerli Tagel, Maria Sarova, Marina Dudkina, Marta Leen Volar, Tiina Braun 2017 Asjad, mida teha eduka eksamisoorituse huvides Mõtteerksuse suurendamine (mõistatused, viktoriinid jne) Vaimse vastupidavuse suurendamine Füüsilise vormi parandamine Õige toitumine Kehakella eksamite ajaga vastavusse viimine Kirjutuslaua ja ümbruse korrastamine Hästi magamine Aktiivne kordamine Asjad, mida ei soovita teha Alkoholi ja muude uimastite tarvitamine Energia vähemolulistele asjadele kulutamine (TV, arvutimängud jne) Liiga kaua õppimine Oluliste teemade vältimine Passiivselt materjali lugemine Huupi õppimine Ettevalmistustööd
Õppenädal Alateemad Põhimõisted Kasutatavad meetodid Õppematerjal Oodatavad õpitulemused Kontroll 26. nädal 1.5. Matemaatilised peastarvutamine, töölehed 26.märts- mängud. suuline küsitlus, ,,Matemaatika- 30.märts Nuputamisülesanded. kirjalik arvutamine, viktoriinid Kordamine. rühmatöö, paaristöö, 1.4. kl" iseseisev töö, nuputamisülesanded, matemaatilised mängud 27. nädal Murrud murru lugeja, peastarvutamine, õpik lk 6976 *oskab öelda, mida näitab 2.aprill- 1
Huviringide töö toimus välises laagris. päeva esimeses pooles ja kestis 23 tundi. Traditsiooniliselt korraldasime ekskursioone ja Lapsed olid jagatud rühmadesse vanuse järgi ja jalutuskäike mööda Lahemaa rahvusparki, ühisüri- tegevus sõltus rühma vanusest: vastavalt olid tusi naaberlaagritega, spordivõistlusi ja kontserte. korraldatud liikumismängud, matkad, viktoriinid, lõkkeõhtud. 22 Noortelaagrite sisuline tegevus Ülelaagrilises tegevuses said lapsed oma andeid ajalehtedest, karpidest, looduslikest mater- proovida kunstilises isetegevuses kui ka spordis. jalidest;
võimaluse suhelda ning saada sellest lisausku enesesse. (12). 8. ESTEETIKA- JA TANTSUKOOLI LAAGER Esteetika- ja tantsukool on korraldanud juba aastaid tantsulaagreid nii Vihulas kui Kundas. Laagripäevad on táis pônevaid tegevusi ja loomulikult ei puudu ka tantsutreeningud. Esteetika- ja tantsukool korraldab 1. 4. klassi lastele koolivaheajal linnalaagreid. Päev algab kell 9.00 ja lõpeb 16.00 Laagri programmmis on meisterdamised, viktoriinid, võistlused, mängud, tantsu- ja näitetunnid. Samuti külastame põnevaid kohti nagu raamtukogu, teater, muuseumid jne. (1). 9. UURIMISTÖÖ METOODIKA Küsitluse aluseks oli uurimistöö autori poolt koostatud küsimustik, mis oli koostatud ainult ühele isikule, kes pidi sellele vastama e-maili teel. Küsimused olid seotud Esteetika- ja tantsukooli arenguga. Milline see oli, milline on praegu ning milliseks see muutub. Küsitleti Merje Poomi
· Eluruumide koristamine · Elanike pesu pesemine ja parandamine · Saunatamine · Hügieenivahenditega varustamine · Vajadusel matuste korraldamine lisatasu eest Vaba aja sisustamine: · Aeroobika · Tervisevõimlemine · Kepikõnd · Lauatennis · Kudumine · Keraamika · Laulmine · Venekeelsetele elanike soovi korral eesti keele õpetamine · Kokaring · Erinevad väljasõidud ja ekskursioonid · Filmiõhtud · Lotod ja viktoriinid koos auhindadega Igapäevane tegevus Suvituse Hooldekodus arvestab elanike võimeid, oskusi ja ootusi. Aktiivne osavõtt igapäevastest tegemistest on hea tervise aluseks. Selleks püüab hooldekodu pakkuda oma elanikele maksimaalse iseseisvuse ja valikute tegemise võimaluse. Käed saab külge lüüa paljudes toimingutes. Võimalus on kududa, teha puu- ja käsitööd, lugeda ajalehti, ajakirju või raamatuid, kuulata ettelugemist, mängida
Aastatuhande arengueesmärgid Ettevõtete sotsiaalne vastutus ja õiglane kaubavahetus Solidaarsus, diskrimineerimise puudumine, kodanike kaasatus Mitmekesisuse hindamine – sooline, sotsiaalne, kultuuriline, filosoofiline, religioosne, keeleline, etniline … Interaktiivsed õppemeetodid: on kõige tõhusam viis motiveerida mõtlema, muutma hoiakuid, olema aktiivne (arutelud, väitlused, grupitööd, mängud, viktoriinid, simulatsioonid, draama, kunst jne.) filmid aitavad mõista elu erineval pool maakera, ainest aruteludeks (miniature earth on YT – appreciate what you have) Isiklikud kogemused (külalised, sõpruskoolid) jäävad meelde Võimalused olla ise aktiivne (filmiklubid, kampaaniad, korjandused jne.) Aastatuhande Delkaratsioon (MDGs) – viktoriin selle ainetel: – – + + + + + –+ un
salt tunnustama, vaid tekitama neis soovi veel juurde õppida. • Anda võimalus lisatööd teha. • Lisatunnid, nuputamine, rohkem laagreid ja koosviibimisi. • Peaks olema rohkem huviringe, kus tegeldakse aine iseärasuste, huvitavate ja raskete külgedega. Andekate arengut toetavad hariduslikud meetmed 99 • Korraldada rohkem üritusi (viktoriinid jne). • Rohkem iseseisvat mõtlemist, mitte fakte vajavaid ülesandeid, rohkem võistlusi. • Koolis tuleks neisse suhtuda kui teistesse ja lasta neil rahulikult oma va- likuid teha. • Peaks vajalikus sihis suunama, aga ei tohi sundida. • Koolis korraldatakse järeleaitamistunde nendele, kes on ehk mingis mõttes vähem andekad – võiks korraldada ka tunde neile, kes on teistest andeka- mad ja soovivad ise juurde õppida.
annaabi.ee 
