"Uuenevate mälestuste linnad" ja " Välja õuest ja väravast". Vaarandi kirjutatud on kõigile tuntud sõnad Raimond Valgre laulule "Saaremaa Valss", mille laulis kuulsaks Georg Ots. Veel luuletusi: · ,,Mustroheline maa" · ,,Herilaste aasta" · ,,Peod täis kivi" "Ööviiul" (1956) Ühel üürikesel viivul hämaram on valge öö. Ja siis salus lõhnaviiul valjult helisema lööb. On see õnn või on see valu armastuseviis on see. Keegi kergelt paljajalu tõttab läbi kastevee Keegi ootab kase najal, heledamaks läheb aas. Armsam, see on pidumaja! Valgeid küünlaid põleb maas. On need hõisked, on need nuuksed, sosin summutatud suul.. Armsam, sul on lehejuuksed, las ma olen nende tuul! Las mind sinu juurde tulla, valge lill, mu valge lill! Läbi õhu, läbi mulla voogab laul ööviiulil
andestamist. Maailmas hukkub päevas tuhandeid inimesi sõdade, looduskatastroofide, liiklusõnnetuste, tapmiste, haiguste, nälja ja paljude teiste põhjuste tõttu. Miks on see nii? Nende põhjusteks võiks pidada inimeste saamahimu rikastumiseks või ühe rahvuse hävitamiseks, võimetust, hoolimatust, oskamatust ja ükskõiksust. Inimene pole õnnelik sellega, mis tal on, kuni hetkeni, mil sellest ilma jääb. Ta mõistab, kui habras on hetk, milles elab. Sel viivul on juba hilja midagi muuta, sest me ei suuda ajas tagasi rännata ja endi ega teiste vigu parandada, ära hoida. Inimene peaks elama nii, et vaadates elus tagasi, ei teki hetkeksi kahetsust tehtu üle. Inimene ei ole homme see, kes oli täna, just seetõttu peakski suhteid hoidma ja elama selles hetkes, kus viibitakse. Aja eest pole kuskil peidupaika. Mõnikord tatsub aeg kergelt ning ettevaatlikult üle inimeste, vaevalt on märgata tema õõtsuvaid samme
Nii tema täiskasvanute- kui ka lasteluulest, peamiselt keskendutakse lasteluulele kuna see hõlmab ka tema loomingus suurema osa. Referaat annab ülevaate ka mõningatest Ellen Niidu luulekogudest. Täiskasvanuteluulest ,,Linnuvoolija", ,,Vee peal käija" ning ,,Paekivi laul"; 2 lasteluulest ,,Lahtiste uste päev", ,,Midrimaa", ,,Oma olemine, turteltulemine" ja ,,Ühel viivul, vikervalgel". Lisaks sisaldab referaat luulenäiteid ning mõningat pildimaterjali. 1. KIRJANIKU ELULUGU Ellen Niit sündis 13. juulil 1928 Tallinnas vasesepp Hiiobi perekonnas, ema töötas õmblejana. Tema ema pidas haridust väga tähtsaks, kuna polnud seda ise saanud. Koolis käima hakkas ta 1936. aastal Tallinnas, õppis vahepeal Tapal, kuhu isa oli tööle asunud, ja aastal 1943-1947 Tallinna 4. Keskkoolis. Keskkooli lõpetas ta kuldmedaliga. 1947-1952 õppis Ellen Niit Tartu
v "Maailma pidevus" 1978 Silmapaistvamad lastevärsiraamatud q "Lahtiste uste päev" 1970 Click to edit Master text styles q "Suur maalritöö" 1971 Second level Third level q "Midrimaa" 1974 Fourth level q "Suur suislepapuu" 1983 Fifth level q "Ühel viivul vikervalgel" 1999 Proosaraamatud o "Pille-Riini lood" 1963 Click to edit Master text styles o "Jutt jänesepojast, kes ei Second level tahtnud magama jääda" Third level 1967 Fourth level o
Hoovad koopast mäe veerus, Öö laul Tusk keerled tasa jõekeerus, Tummana, Väsinud nii olen, uinuda, mööda kaldast üle haua, varjude sumedal tiivul, rahu, rahu isuksin, tasa vulisedes kaua. üle uinuva maa, suur on olemise piin. hinguse viivul, Rind on kale külm, ja lõpmata Valgud orgu, nõtku, soole, laotab end öö. jõe voolus mere poole, Uinuda nii tahaks, kustuda oled elu kõrve saares, Tähti igaviku sülesse, helgid ilul vikerkaares. leegitsev vöö, kõlana, täis kurbust otsata, ikka ja ikka,
esperanto keelest. Ellen Niidu teaosed : · ,,Kuidas leiti nääripuu? " · ,,Maa on täis leidmist " · ,,Linnuvoolija" · ,,Vee peal käija" · ,,Maailma pidevus" · ,,Paekivi laul" · ,,Muld ja marmor" · ,,Karud saavad aru" · ,,Lahtiste uste päev" · ,,Suur maarlitöö" · ,,Midrimaa" · ,,Krõlliraamat" · ,,Oma olemine, turteltulemine" · ,,Suur suislepapuu" · ,,Ühel viivul vikervalgel" · ,,Tere, tere, lambatall" · ,,Pille-Riini lood" · ,,Jutt jänesepojast, kes ei tahtnud magama jääda" · ,,Triinu ja Taavi jutud" · ,,Triinu ja Taavi uued ja vanad lood" · ,,Triinu ja Taavi taskuteater" · ,,Enne punaseid palituid" · ,,Seitse väikest kuulujuttu" · ,,Onu Ööbiku ööpäev" · ,,Imeline autobuss" · ,,Pähklist paat" · ,,Õues kasvab tiritamm" · ,,Koolilapse 12 kuud"
Neid me vajame kui õhku, mida me hingame iga päev. Ilma neid eksisteerimata oleks maailm tühi kui tuul, mida pole võimalik näha. Minu elus on oluline säilitada soojasid suhteid lähedastega. Inimene ei ole homme see, kes oli täna, just seetõttu peakski suhteid hoidma. Mõni väike tüli võib saada saatuslikuks ning katkestada sõpruse. Inimene pole õnnelik sellega, mis tal on, kuni hetkeni, mil sellest ilma jääb. Ta mõistab, kui habras on hetk, milles elab. Sel viivul on juba hilja midagi muuta, sest me ei suuda ajas tagasi rännata ja endi ega teiste vigu parandada, ära hoida. Seega oleks targem anda suurem panus suhete hoidmisele. Minu elu mõte on saada õnnelikuks. Ei ole tähtsamat kui sära enda ja teiste silmis, naeratus näos ja igavene õnn hinges. Minu sihid tulevikus on veel saada edukaks, jõukaks, luua perekond ja hoida ka edaspidi häid suhteid.
Aastal 1993 ilmus "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta", järgmisel aastal "Krõlli värviraamat" ning "Krõll ja igasugused hääled". Aastal 1999 ilmus "Krõlli pannkoogitegu". Luulekogud "Maa on täis leidmist" (1960) "Linnuvoolija (1970) "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972) "Oma olemine, turteltulemine" (1979) "Krõlliraamat" (1979) "Tere, tere lambatall!" (1993) "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud "Midrimaa" (1974) "Suur suislepapuu" ([[1983) "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud "Kuidas leiti nääripuu" (1954) "Rongisõit" (1957) "Karud saavad aru" (1967) "Lahtiste uste päev" (1970) "Suur maalritöö" (1971) "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) "Krõlli värviraamat" (1994) "Krõll ja igasugused hääled" (1994) "Krõlli pannkoogitegu" (1999) Tunnustused 1971: Juhan Smuuli nimeline kirjanduse aastapreemia "Lahtiste uste päeva" eest 1977: ENSV teeneline kirjanik
etendanud. 4 Luulekogud · "Maa on täis leidmist" (1960) · "Linnuvoolija (1970) · "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972) · "Oma olemine, turteltulemine" (1979) · "Krõlliraamat" (1979) · "Tere, tere lambatall!" (1993) · "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud · "Midrimaa" (1974) · "Suur suislepapuu" (1983) · "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud · "Kuidas leiti nääripuu" (1954) · "Rongisõit" (1957) · "Karud saavad aru" (1967) · "Lahtiste uste päev" (1970) · "Suur maalritöö" (1971) · "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) · "Krõlli värviraamat" (1994) · "Krõll ja igasugused hääled" (1994) · "Krõlli pannkoogitegu" (1999) 5 Proosaraamatud · "Pille-Riini lood" (1963)
Alates aastast 1963 on Ellen Niit vabakutseline kirjanik. Ta oli abielus kirjaniku Jaan Krossiga kuni viimase surmani 27.12.2007. Ellen Niit on elanud peamiselt Tallinnas. Looming Luulekogud "Maa on täis leidmist" (1960) "Linnuvoolija (1970) "Karud saavad aru" (värsikogu; 1972) "Oma olemine, turteltulemine" (1979) "Krõlliraamat" (1979) "Tere, tere lambatall!" (1993) "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002) Luule valikkogud "Midrimaa" (1974) "Suur suislepapuu" ([[1983}}) "Ühel viivul vikervalgel" (1999) Värssraamatud "Kuidas leiti nääripuu" (1954) "Rongisõit" (1957) "Karud saavad aru" (1967) "Lahtiste uste päev" (1970) "Suur maalritöö" (1971) "Kuidas Krõll tahtis põrandat pesta" (1993) "Krõlli värviraamat" (1994) "Krõll ja igasugused hääled" (1994) "Krõlli pannkoogitegu" (1999) Näidendid "Triinu ja Taavi taskuteater" (1975) "Enne punaseid palituid" (1984) Proosaraamatud "Pille-Riini lood" (1963)
Heiti Talvik ja Friedebert Tuglas elasid Tartus samas majas. 1945. aastal Talvik arreteeriti ja saadeti peale mõne ajalist vangistust Eestis asumisele Tjumeni oblastisse. 1947. aastal suri Siberis, sest haigestus sealsete kurnavate olude tõttu. Mõned Talviku luuletused: Tütarlaps aprillis Rõõmude vürtsiseid veine kevad mul rinda kallas. Hurmas läks päev, aga teine mustade murede vallas. Nutuga naeru pooleks pudeneb igal viivul. Emba mind, et ma kooleks lõkkele loitvail tiivul. Issand, kas iial ei leita kongi, kus koltun vahaks? Vahel su peekrisse heita kihavaid mürke tahaks. Piinan ja petan sind armus. Kui aga kihvatad raeva, tunnen, et raudne su karmus avab mul seitsmenda taeva. Öö Öö tallas päikse jäätund rabahauda. Surm raskel käel, taod süsimusta rauda. Kes nüüd veel jätkama jäi päeareisi, peab kaua käima kohtamata teisi.
Juri Nagibini, Mihhail Prisvini, Eduard Bagritski, Viktor Nekrassovi, Maksim Gorki, Olga Bergholzi, Anna Ahmatova, Katri Vala, Eino Leino, Aleksis Kivi, Georg Trakli ja Laila Hirvisaari loomingut. 1987. aastal ilmunud meeneraamatus "Aeg tuli:" on esindatud nii Vaarandi tõlked Ahmatova luuletustest kui ka vastupidi. See on eesti ja vene kirjanduse üks olulisemaid kohtumisi. 8 4. "Ööviiul" 1956 Ühel üürikesel viivul hämaram on valge öö. Ja siis salus lõhnaviiul valjult helisema lööb. On see õnn või on see valu armastuseviis on see. Keegi kergelt paljajalu tõttab läbi kastevee. Keegi ootab kase najal, heledamaks läheb aas. Armsam, see on pidumaja! Valgeid küünlaid põleb maas. On need hõisked, on need nuuksed, sosin summutatud suul.. Armsam, sul on lehejuuksed, 9 las ma olen nende tuul! Debora Vaarand
.// Näen, ma nägin sind jälle, mu Tallinn! //...// Veel seda teemat kajastub luuletustes ,,Tehumardi hommik", ,,Põhjamaa päike", ,,Saaremaa kohal" jpt. 8 Enim meeldinud luuletus "Ööviiul" (1956) Ühel üürikesel viivul hämaram on valge öö. Ja siis salus lõhnaviiul valjult helisema lööb. On see õnn või on see valu armastuseviis on see. Keegi kergelt paljajalu tõttab läbi kastevee
Koolielu kujutamine. Kaks tähelepanuväärseimat jutustust on kirjutanud õpilaste sulest, kantud teatud pahameelest kooli kui repressiivasutuse vastu. Tanel ja Mihkel Tiksi „JA kui teile siin ei meeldi“ S.K. Richard „Ühe nohiku seiklusi“ Lasteluule on ebaühtlane, nii koguselt kui ka sisult tagasihoidlik. Valdav on humoorikas algelement, paroodia, sõnamäng. Paremik: I.Trull „Lõbusad luuletused“ (1998) E.Niit „Kaelasall päkapikule“, „Ühel viivul vikervalgel“ L. Tungal „Kirjad jõuluvanale“ „Kõik on emadele kallid“, „Küll on hea“ O.Arder „Igavene eesel“ 2000ndate eesti noortekirjandus Noortediskursus – noortekirjandus on osa laiemast noortekultuurist ja peegeldab seda. Noortediskursus hõlmab kõikvõimalikke noortega seotud teemasid ja tegevusi, norme ja tavasid, kombeid ja kogemusi, nii elulisi praktikaid kui ka fiktsionaalseid representatsioone. Noortediskursust iseloomustab:
annaabi.ee 
