pädevus); C-537/12 ja C-116/13: Banco Popular Espanol ja Banco de Valencia (eelotsus -tarbijalepingud, hüpoteegi realiseerimise menetlus, ebaõiglased timaksngimused). 52 ülempiiridele ning TsÜS §86 headele kommetele vastavuse regulatsioon kaotab oma aktuaalsuse. 4. Täpsustada intressi ja viivisintressi arvestamise ja tarbijale esitamise aluseid Nii Tarbijakaitseameti järelevalvetegevusest kui ka kohtupraktika analüüsist ilmneb märkimisväärne segadus laenunõuetega seotud põhiterminite sisustamisel. Järelevalve toob esile, et kiirlaenuäris on suhteliselt tavaline arvestada intressi laenu põhisummalt terve tagasimakseperioodi kestel, samas kui kommertspanganduses arvestatakse intressi laenujäägilt. Mitmed kiirlaenupakkumised reklaamivad „ilma intressita“ laenu, millega
kergemini sissenõutav. Leppetrahvi nõue kehtib aga vaid juhul, kui leping ise on kehtiv. Näiteks kui ilmneb, et leping on vorminõude täitmatajätmise tõttu tühine, ei ole ka õigust nõuda leppetrahvi. Praktikas on levinud kokkulepe, et kui üks pool viivitab mingi kohustuse täitmisega, on teisel poolel õigus nõuda selle eest leppetrahvi. Oluline on teada, et leppetrahvi saab sätestada üksnes mitterahalise kohustuse puhul. Kui viivitatakse raha maksmisega, siis kohaldatakse viivisintressi ehk viivise kohta käivaid sätteid. Kui leppetrahv on väiksem lepingu rikkumisega tekitatud kahjust, on kahjustatud poolel õigus nõuda ka kahju hüvitamist ulatuses, mida leppetrahv ei kata. Kuna leppetrahvi eesmärk on eelkõige olla stiimul lepingu nõuetekohaseks täitmiseks, ei tohi see omakorda olla rikastumise allikaks, ehk kui lepingupool leiab, et trahv on ebamõistlikult suur, võib ta nõuda selle vähendamist. Vastutus on VÕS mõistes kahetähenduslik: 1
2)kohustust on rikutud. Viivist on siis, kui raha maksmise kohustust on rikutud. Viivis ja KH on pmst sama, Erinevus kahju hüvitamise nõudest: - viivise suurus tuleneb lepingust või seadusest (pole suuruse tõendamise probleeme) - ei sõltu viivise esitamise õigus võlgniku vastutusest täitmisega viivitamise eest - viivist võib nõuda ka siis kui lepingus seda kirjas pole Kui lepinguga on ette nähtud intressi suurus, võib kohaldada sama suurt viivist Viivisintressi suurus seadusest: §113 lg 1, www.ametlikudteadaanded.ee Eeldused: 1. kehtiv rahaline kohustus, mis on muutunud sissenõutavaks 2. kohustust on rikutud (rahaline kohustus või KH kohustuse täitmata jätmise korral alates ajast, mil KH-ks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada või pidi sellest teada saama) 3. võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest (rikkumine ei ole vabandatav, §103, vt ka §105) vt 3-2-1-43-12 VÕS §415, 3-2-1-138-11
kohustus täidetuks maksevahendi vastuvõtmisest alates. Kui maksevahendit aga ei lunastata, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist rahas. Reeglina tuleb rahavõlgadelt maksta intressi. Intress võib olla tasu raha kasutamise eest (kasutusintress) või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress, mida peab maksma kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik (VÕS § 113 lg 1). Intressi tasumisega viivitamisel intressilt viivisintressi ei arvutata (VÕS § 113 lg 6). VÕS § 94 lg 3 sätestatu kohaselt fikseeritud intressimääraks on lepingus võlausaldaja ja võlgniku vahel terveks lepingu kehtivuse ajaks kokkulepitud intressimäär või kindlateks ajavahemikeks kokkulepitud intressimäär, mis arvutatakse üksnes kindlaksmääratud protsendimäära alusel. VÕS sätestab põhimõtte, mille kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenude eest maksta intressi.
maksevahendi vastuvõtmisest alates. Kui maksevahendit aga ei lunastata, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist rahas. Reeglina tuleb rahavõlgadelt maksta intressi. Intress võib olla tasu raha kasutamise eest (kasutusintress) või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress, mida peab maksma kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik (VÕS § 113 lg 1). Intressi tasumisega viivitamisel intressilt viivisintressi ei arvutata (VÕS § 113 lg 6). VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt lepingule või seadusele maksta intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Nimetatud intressimäära avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. 31
maksevahendi vastuvõtmisest alates. Kui maksevahendit aga ei lunastata, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist rahas. Reeglina tuleb rahavõlgadelt maksta intressi. Intress võib olla tasu raha kasutamise eest (kasutusintress) või õiguskaitsevahendina kohaldatav viivisintress, mida peab maksma kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik (VÕS § 113 lg 1). Intressi tasumisega viivitamisel intressilt viivisintressi ei arvutata (VÕS § 113 lg 6). VÕS § 94 lg 1 näeb ette, et kui kohustuselt tuleb vastavalt lepingule või seadusele maksta intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Nimetatud intressimäära avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded. 31
Sellisel juhul on soovitav määrata ka koht, kus töötaja sularaha kätte saab. 4. Paragrahvi 33 lõike 3 kohaselt peab majandustulemustelt makstav tasu jõudma töötaja kätte hiljemalt kuue kuu möödumisel tööandja majandusaasta aruande kinnitamisest. Sa- mas ei pea töötaja ja tööandja alati ootama kuue kuu möödumist, vaid võivad kokku leppida nimetatud tasu varasemas maksmises. 5. TLS on loobunud töötasu maksmisega viivitamise korral eraldi viivisintressi ehk viivise kehtestamisest. Tööleping on eraõiguslik leping ning tööandja kohustuse täitmise tagab sar- naselt muude võlaõiguslike lepingutega võlasuhtes üldiselt kasutatav seadusjärgne viivis. 74 § 34 T ööandja kohustused 3. ptk 2. jg Viivise määraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär (Euribor)39, millele lisandub 8% aastas (VÕS §-d 94 ja 113). 6
annaabi.ee 
