· Õppis: Cimze seminaris, Saksamaal Dresdeni Konservatooriumis · Töötas: kooliõpetajana Puhjas ja Nõos, klaveriõpetajana, ajalehe Postimees muusikakriitikuna · Moodustas esimese eesti sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed, õpetajad, kooliõpilased) Looming: · ligi 150 koorilaulu; 15 soololaulu (''Primula veris''); kantaadid (''Rändajad ja tähed''); orkestri-, klaveri- ja viiulipalad · Laulud: ''Kus Põhjalahe kohiseb'', ''Kuldrannake'', ''Malemäng'', ''Ärka üles, isamaa''; ''Laul rõõmule''; ''Küla kõrtsis''; ''Pilvedele'' · Avamäng ''Kalevala''; Lühemad palad ''Eesti tants'', ''Tempo di mazurka''
Miina Härma 1864-1941 Esimene eesti naishelilooja, organist, dirigent Kuni 1935.aastani kandis ametlikult nime Miina Hermann Sündis Raadi vallas. Kõrveküla kooli õpetaja peres Õppis Tartu eraalgkoolis ja erakeskkoolis. Eratunde võttis K. A. Hermannilt 1890. lõpetas konservatooriumiJäi Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburgi klaveriõpetajaks. Oli ka Peterburi Eesti hariduse Seltsi koori juht 1883 a suundus Peterburi konservatooriumi. Asus õppima orelit. Õpinguta ajal toimusid ka esimesed iseseisvad kontserdid 1893-1894 kontserdid Saksamaal ja Inglismaal. Esimene eesti interpreet, kes pälvis tunnustust ka väljaspool Eestit 1894 tagasi Tartus. Asutas oma esimese segakoori. Aktiivne muusikaelu organisaator 1903 suundus Kroonilinnna. Põhjuseks soodsamad trennimisvõimalused ja Peterburi külluslik muusikaelu 1915 naases tagasi Eestisse. Jätkas Tartus tööd oma loodud segakooriga ,,Miina Hermanni Lauluseltsi koo" Oli aktiivne muusikategel...
pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid, eesti esimene viiulikontsert ning hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele. See on tema loome kaalukaim osa. Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost). Tema tuntumate teoste hulgas on orkestriteosed ,,Kodumaine viis", ,,Koit", ,,Videvik", ,,Varjus ja päikesepaistel", klaveripalad ,,Kellad", ,,Liblikas", ,,13 klaveripala eesti motiividel", viiulipalad ,,Männid", ,,Avarused". Suureks inspiratsiooniallikaks oli talle loodus. Tema teosed on enamasti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Sageli on ta oma teostesse põiminud rahvaviise või meenutavad tema omad teemad rahvaviise ta on eesti rahvuslikus stiilis instrumentaalmuusika rajaja.
· Töötas Puhjas ja Nõos · Nõos oli organist ja köster · 1900 loobus õpetaja ametist. Suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik) · 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed) · 1932 võttis vennalt üle klaveritöökoja ,,Sprenk-Läte" LOOMING: · U 150 koorilaulu · 15 soololaulu · Klaveri- ja viiulipalad TEOSED: · ,,Kuldrannake" · ,,Pilvedele" 3. Kultuurielu 20.saj alguses TALLINN TARTU Hakati välja andma ajalehte ,,Teataja" Hakati välja andma ajalehte ,,Eesti Postimees" 1865.a. asutati Estonia laulu- ja 1865.a. asutati laulu- ja mänguselts mänguselts Vanemuine
A. Hermann); "Väiksele isamaale" (A. Kurrikoff); "Kungla rahvas"(F. Kuhlbars); "Lauliku isamaja" (A. Reinvald); "Isamaa mälestus" ("Kalevipoeg"); "Tolm ja põrm" (F. R. Kreutzwald); "Enne ja nüüd" (J. Hurt); "Laevnik" (A. Haava); "Kevade tundmus" (M. Eisen); "Kui sa kuulsid" (L. Koidula) *Rahvaviisiseaded Instrumentaalkammermuusika: *"Paula-Walzer", "Tundeline unistus", "Le chemin de la vie", "Resultat de probleme" ja "Per aspera ad astra" klaverile *Viiulipalad Vokaalkammermuusika: *Soololaulud "Kuku sa kägu" ja "Pulma ootus" (rhvl.); "Armuke" (M. Veske); "Miks sa nutad, lillekene" (L. Koidula); "Emakeel" (J. Bergmann); "Ehatäht" (F. R. Kreutzwald); "Väike valss" Raamatud: *"Noodiõpetus" (1892); "Viiuliõpetus" (1893); "Noodiõpetus ja komponeerimise õpetus" (1893); "Ueber estnische Volksweisen" (1892) KASUTATUD KIRJANDUS: *Eesti muusika bibliograafiline leksikon *Eesti muusika I *Eesti heliloojad ja muusikateadlased
Kordamine 19.sajandi alguse muusika 1. 19.sajandi muusikaajaloo periodiseerimine Keskaeg 5.-13.sajand Renessanss 14.-16.sajand Barokk 17.-18. sajandi I pool 1830-1890 Romantism Stiilide paljusus-20.sajand Romantism jaguneb veel: vara-,kõrg- ja hilisromantismiks. 2. 3. Romantismi põhijooned Domineerivad väikevormid(laulud,klaveripalad,viiulipalad) Teoste programmilisus Peamiseks teemaks oli subjektiivne tunne(armastus,vihkamine,põlgus). Levinud loodusega seotud temaatika(torm,äike,tuul,mässav meri). Armastatakse müstikad(trollid,vaimud,teispoolsus). 4. 19.sajand muusikas-mida tuli uut?juhtivaim muusikažanr?Teoste temaatika/teemad? Heliloojad? Kammermuusikas kujunesid välja klaverisaatega soololaulud,mida hakkati kkondama tsüklitesse.Hakati kirjutama väikevorme klaverile.Sümfoonilises muusikas tekkkis
muusikaõpetaja · Sündis 1860 Tartumaal · Õppis Cimze seminaris · Töötas Puhjas ja Nõos (Nõos 1883-1895, 1897-1900) · 1895-1897 õppis Saksamaal Dresduri Konservatooriumis · 1900 loobus õpetajaametist, suundus Tartusse (Postimehe muusikakriitik) · 1900 asutas Eesti esimese sümfooniaorkestri (Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed) · 1932 võttis vennalt üle klaveritöökoja ,,sprenk-Läte" · LOOMING: umbes 200 koorilaulu, 15 soololaulu, klaveri- ja viiulipalad · KUULAMINE: o ,,Kuldrannake" vaikne, rahulik, mehed laulavad RUDOLF TOBIAS (1873-1918) · Esimene kompositsioonidiplomiga helolooja, organist, muusikakriitik, dirigent · Sündis Hiiumaal, Käinas · 1893 Peterburi Konservatoorium. Lõpetas oreli ja kompositsiooni diplomitega. · 1904 kolib Tartusse · 1908 siirdub välismaale (Berliin) · 1912 õppejõu ametis Berliinis · 1914 saksa kodakondsus · 1915 mobiliseeriti sõjaväkke
sega ja meeskoori. Tobias ja Läte hakkavad koostööd tegema. 1907 tervis halveneb, eemaldub aktiivsest muusikatööst (koorijuhtimine nt). Pühendus rohkem kirjatööle, nt: muusikateooria probleemidega tegelemine, akustika, intonatsiooni probleemidega, värvus-muusikaga, klaverimänguõpiku koostamine (Gradus ad Parnassum). Sureb Läte vend 1932, jääb alles temast klaveri töökoda Sprenk-Läte. Looming sisaldab 150 koorilaulu, 15 soololaulu, kantaate, klaveripalad, orkestri- ja viiulipalad. Hinnatud eelkõige kui koorihelilooja. Varasem koorilooming on mõjutatud saksa romantismist. Ja on loodud enne Dresdeni minekut ja see tõttu ka lihtsam. ,,Kus põhjalahe kohiseb" , ,,Kuldrannake", ,,Malemäng", ,,Ärka üles, isamaa", ,,Laul rõõmule". Hilisem looming: ,,Küla kõrtsis", ,,Pilvedele". Läte soololauludest tuntuim on Primula veris. Orkestri teosed: avamäng ,,Kalevala", ,,Eesti tants", ,,Tempo di mazurka". Vokaalsümf: ,,Rändaja ja tähed".
teost: kolm sümfooniat, kolm sümfoonilist süiti, sümfoonilisi poeeme, sümfoonilisi pilte ja teisi üheosalisi sümfoonilisi teoseid.Arvukaima osa tema pärandist moodustab klaverimuusika (umbes 200 teost). Tema tuntumate teoste hulgas on orkestriteosed ,,Kodumaine viis", ,,Koit", ,,Videvik", ,,Varjus ja päikesepaistel", klaveripalad ,,Kellad", ,,Liblikas", ,,13 klaveripala eesti motiividel", viiulipalad ,,Männid", ,,Avarused". Suureks inspiratsiooniallikaks oli talle loodus. Tema teosed on enamasti lüürilise, tasakaalukalt jutustava väljenduslaadiga. Sageli on ta oma teostesse põiminud rahvaviise või meenutavad tema omad teemad rahvaviise ta on eesti rahvuslikus stiilis instrumentaalmuusika rajaja. Eesti esimene viiulikontsert ning hulganisti kammermuusikat erinevatele koosseisudele suurimaid sümfoonikuid Eesti muusikas
annaabi.ee 
