Räägib traagika kõrval ka anekdootlikest sündmustest. 1938 Kerge meri. Kujutab arhailist keskkonda väiksel saarel.Kujutatakse ka saareelanike armusuhteid 1941 Ekke moor. Teoses kujutatakse Eesti olusid. 1945 Leegitsev süda. Räägib Eestis kehtivatest oludest sirgunud adekast viiuldajast, tema eneseotsinguist ja inimsuhetest. 1951 Üle rahutu vee. Teos kirjaldab ühe kirju seltskonna põgenemist 1944 a. Paadiga Rootsi. Reis on tormiline ja dramaatilisi elamusi ja ägedaid konflikte Viimane teos Kas mäletad, mu arm. Kolmeosaline teos,kus külmaga
Autor sedastab, et kunstiloomingu juured on rahva ekus ja saatuses." Kuid kuidas siis mõistavad raamatut nii mitte kunstimeelsed inimesed? Ma usun, et kui pingutada ja oma ajusid veidi ragistavad, saavad kõik selle raamatu põhimõttest aru. Teos võib sisaldada küll sügavamõttelisi arutlusi elu üle, kuid see ei muuda lugemist sugugi raskeks. ,,Gailiti romaanis "Leegitsev süda" (1945) on peategelaseks viiulikunstnik Joosep Maarva, kelle kaudu kirjanik vaeb kunstniku ja rahva vahekorda. Viiuldajast saab koondkuju, temas kehastub esimese põlve haritlase harras kujutlus niinimetatud tõelisest kunstnikust, kelle looming suudab muuta maailma. See on kunstnik, kelles peituvad ühtaegu taeva õndsus ja põrgu kannatused, kes on pühendunud ja valmis kannatusteks puhta kunsti nimel." Sellised iseloomustavad laused peaksid kutsuma igat inimest seda romaani lugema.
Retsensioon Laupäeval, 24.oktoobril külastasin Kuressaare Kultuurikeskuses Rein Rannapi ja keelpillikvarteti Prezioso kontserdit. Kontserdil esitati nii Rein Rannapi uuemat kui ka karjääri varasemast perioodist pärit loomingut. Sai kuulda ka esiettekandeid. Rein Rannap (1953) on eesti helilooja ja pianist. Klaverimängu ja heliloominguga alustas ta juba varases lapseeas. Esialgu olid Rannapi juhendajateks tema muusikutest vanemad, viiuldajast ema ja isa, kes oli dirigendist muusikapedagoogika teadlane. Rannap on õppinud Tallinna Muusikakeskkoolis, seejärel Tallinna konservatooriumis klaveri erialal. Hiljem õppis ta klaverit Moskva konservatooriumi assistentuuris ja heliloomingut Lõuna- California ülikoolis. Rannap oli kokkukutsujaks, juhiks, klahvpillimängijaks ja heliloojaks mitmele rokkansamblile: Ruja, Noor Eesti ja Hõim. Keelpillikvartett Prezioso, koosseisus Hanna-Liis Nahkur (viiul), Mari-Katrina Suss (viiul), Helena
Tuntumad "Merevaikus ja õnnelik sõit" ,"Hebriidid ehk Fingali koobas, "Suveöö unenägu". Viimane valmis 1826, kui helilooja oli vaid 17-aastane. ...millest tuntuim number on Pulmamarss. Kontserdid (kokku 8) 2 viiulikontserti, ülipopulaarne neist II kontsert e-moll,3 klaverikontserti (mängituim nr.1, g-moll op.25) 2 kontserti 2-le klaverile ja Kontsert viiulile ja klaverile, lisaks 3 kontsertlikku teost klaverile orkestriga. Viiulikontsert e-moll op. 64 Valmis 1844. aastal koostöös viiuldajast sõbra Ferdinand Davidiga .Klassikaliseslt 3- osaline, säravalt virtuoosse ja hingestatud meloodiatega Klaverimuusika Mendelssohni klaveriloomingusse kuulub ligi 100 teost: 3 sonaati, 6 prelüüdi ja fuugat, albumilehed, novelletid, muusikalised momendid Tuntuim on tsükkel "Sõnadeta laulud", mis Mõned palad kannavad eraldi pealkirju:"Jahilaul"(op.19 nr.3), "Leinamarss" (op.62 nr.3), "Kevadelaul" (op.62 nr.6), "Ketruslaul" (op.67.nr.4) Vokaalmuusika
Pärines suurest saksa muusikute suguvõsast Tüüringimaalt. Helikeel valdavalt polüfooniline ja seotud saksa kirikumuusikaga. Sündis 21.03.1685.a. Eisenachis. Esimesed muusikatunnid sai viiuldajast isalt. 10-aastaselt jäi orvuks ning teda kavastas vanem vend Johann Christoph, kes oli Ohrdurfi organist. Oma aja kohta sai Bach väga hea koolihariduse. 18-aastaselt alustas iseseisvat elu ning
Mihkel Kerem on sündinud 23.jaanuaril 1981. aastal Tallinnas. Ta on eesti viiuldaja ja helilooja. Eesti Heliloojate Liidu liige aastast 2007. Õpingud · Tallinna Muusikakeskkool 1987-1999 - Mirjam Keremi viiuliklass ja Mati Kuulbergi kompositsiooniklass · EMTA 1999-200? - Mirjam Keremi viiuliklass ja Jaan Räätsa kompositsiooniklass 11 · Royal College of Music, London 200?-2006 Biograafia Viiuldajast helilooja Mihkel Keremi loomingu hulka kuulub üle saja teose. Kõige arvukamalt on ta komponeerinud kammermuusikat, milles kesksel kohal on viiul. Sümfoonilise muusika (sh kolm sümfooniat) ja instrumentaalkontsertide kõrval on ta loonud üheksa keelpillikvartetti, kolm sonaati viiulile ja klaverile, 6 sonatiini sooloviiulile, 16 prelüüdi klaverile jpm. Mihkel Keremi loomingut on esitanud Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Tallinna
sugulust 17.-18.sajandi gravööridega kui kaasaegsetega. Õilis ja peen tehnika, nagu kunstniku üha rafineeritumaks muutuv stiilgi ühtaegu toovad esile ja tasakaalustavad ainestiku vulgaarsuse, rõhutavad kunstniku distantsi viimase suhtes. Võidutsev lihalikkus, meeleline kirg mängib Viiralti silmis kaasa ka vaimsete väärtuste loomisel, andes looja ekstaasile, ülevatele pürgimustele groteskse vajundi(monotüüpia ,,Skulptor"1927; monotüüpiad viiuldajast, 1931; ,,Maalija", 1931, ofort, vasegravüürr, jt.). Programmilistena mõjuvad kunstniku 1928.aasta ofordid ,,Seltskond" ja ,,Sööming", kus võtmekujundina esineb alasti lapsuke allakäinud tüüpide seas. Näib, nagu oleks 1920.aastate Viiralti areng pikk tee mäkke, mille tipuks on 1930.aastate alguse võimas töödekolmik ,,Põrgu", ,,Kabaree" ja ,,Jutustaja". Kunstniku kujutluslennu ohjeldamatuima teose ,,Põrgu" eel sünnib palju analoogiliselt vaimust kantud töid, millistest
Otto F. W. Cosseli. (The New Grove...1980b: 155) Tuntum teos vast ongi temalt ,,Hungarian Dances", mis viitab kindlalt ungari mõjudele, kuid nagu juba ennist mainitud on tegemist puhtalt mustlasmuusika mõjudega.. Soolot mängib viiul. Tegemist on mustlasmuusikale omase kiire tantsulooga, kus poognaga mängitakse virtuoosselt ja intensiivselt. See teos oli ilmselt inspireeritu mustlasmuusikust Eduard Remenyi´st ja suurest viiuldajast Joseph Joachimist. (Classical music...1994: 64) 23 Järgnevalt analüüsin Johannes Brahmsi tuntuimat osa tema tsüklist ,,Hungarian Dances" (Ungari tantsud). Kuulates tema ,,Hungarian Dance No. 5" (Lisa 4), ilmneb sarnasus mustlasmuusikaga. Selles kasutab Brahms Ungari rahvatantsu taardasi rütme. Teoses on põimitud ühte klassikaline orkester ja sooloviiul. Vaheldub tempo, kord on lõbus tantsulugu, siis jällegi esineb aeglasemaid,
annaabi.ee 
