eeldab seadus, et kokkulepet renditöö tegemises ei ole. (6) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks lisaks kohustuslikele andmetele teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Summeeritud tööaja kohaldamises ja selle arvestusperioodis on soovitav pooltel töölepingus kokku leppida. Tööajakavast teavitamine võib töölepingus olla esitatud viiteliselt sisemistele töökorralduse reeglitele vms töötajale õigeaegselt ja selgelt esitatud dokumendile. Sisuliselt peab tööandja töötajale kirjalikult teatavaks tegema, millal töötaja tööajakavaga tutvuda saab. (7) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja lisaks kohustuslikele andmetele teatama töötajale nimetatud kokkuleppe sisu.
kohaks tööandja tegevus-, elu- või asukoht, mis on töösuhtega kõige enam seotud. 9) puhkuse kestus on TLS § 55 kohaselt eelduslikult 28 kalendripäeva aastas. Tööandjal on õigus kehtestada (või tulenevad need kollektiivlepingust) ka seadusest mittetulenevaid lisapuhkuseid, samuti määratleda ka tingimused, millal lisapuhkust saab. 10) töölepingu ülesütlemise tähtajad võivad olla viiteliselt töölepingu seadusele, kuid nendes võib kokku leppida ka soodsamalt. 11) Tööandja kehtestatud reeglid töökorraldusele on tavapärased varasemad töösisekorraeeskirjad, mida ei pea enam tööinspektsiooniga kooskõlastama. Tegemist on üldiste reeglitega töökorraldusele, mis laienevad kõigile töötajatele ning milles ei lepita töötajatega eraldi kokku. Töökorralduse all peetakse silmas eelkõige
puudumisel eeldab seadus, et kokkulepet renditöö tegemises ei ole. (6) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööaeg jaguneb arvestusperioodi jooksul ebavõrdselt (summeeritud tööaeg), peab tööandja lisaks lisaks kohustuslikele andmetele teatama töötajale tööajakava teatavaks tegemise tingimused. Summeeritud tööaja kohaldamises ja selle arvestusperioodis on soovitav pooltel töölepingus kokku leppida. Tööajakavast teavitamine võib töölepingus olla esitatud viiteliselt sisemistele töökorralduse reeglitele vms töötajale õigeaegselt ja selgelt esitatud dokumendile. Sisuliselt peab tööandja töötajale kirjalikult teatavaks tegema, millal töötaja tööajakavaga tutvuda saab. (7) Kui tööandja ja töötaja lepivad kokku, et tööandja hüvitab töötajale töö tegemisel või tööandja juhiste või korralduste tõttu tekkinud kulutused, peab tööandja lisaks kohustuslikele andmetele teatama töötajale nimetatud kokkuleppe sisu
lepingu sõlmimisel peavad olema täidetud ka seaduses sätestatud formaalsed nõuded. VÕS § 37 lg 1 esimene lause näeb ette, et tüüptingimused on lepingu osaks üksnes siis, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitab või teisel lepingupoolel on võimalus nende sisust teada saada. Viide võib olla tehtud suuliselt viisil, millest teine pool aru saab, et tegemist on tüüptingimusega või ka viiteliselt, kui igakordne teatamine on üleliia koormav. Siinkohal on aga nõutav kaks elementi: selge viide tüüptingimuste olemasolule ning võimalus nende sisuga tutvuda. Selge viitamine ei tähenda alati tüüptingimustele suuliselt või kirjalikult viitamist, see võib tähendada ka tüüptingimuste väljatoomist selliselt, et iga keskmine isik saab aru tüüptingimuste kasutamisest lepingulises suhtes. Nt ujulas pileti ostmisel on kassas välja toodud tingimused, millest tuleb ujulas
lepingu sõlmimisel peavad olema täidetud ka seaduses sätestatud formaalsed nõuded. VÕS § 37 lg 1 esimene lause näeb ette, et tüüptingimused on lepingu osaks üksnes siis, kui tingimuste kasutaja enne lepingu sõlmimist või sõlmimise ajal neile kui lepinguosale selgelt viitab või teisel lepingupoolel on võimalus nende sisust teada saada. Viide võib olla tehtud suuliselt viisil, millest teine pool aru saab, et tegemist on tüüptingimusega või ka viiteliselt, kui igakordne teatamine on üleliia koormav. Siinkohal on aga nõutav kaks elementi: selge viide tüüptingimuste olemasolule ning võimalus nende sisuga tutvuda. Selge viitamine ei tähenda alati tüüptingimustele suuliselt või kirjalikult viitamist, see võib tähendada ka tüüptingimuste väljatoomist selliselt, et iga keskmine isik saab aru tüüptingimuste kasutamisest lepingulises suhtes. Nt ujulas pileti ostmisel on kassas välja toodud tingimused, millest tuleb ujulas
K111 , kus kandja on ikooniline v~oi asi ise, objekt on f¨ uu ¨siline, t~olgendamine toimub senso-motoorselt, l¨abi otseste aistingute. 2. K121 , kus kandja on ikooniline, objekt kannab endas viidet, t~olgen- damine on endiselt aistinguline. 3. K221 , kus nii kandja ja objekt viitavad millelegi muule, subjekt toimib endiselt aistinguliselt. 4. K222 , kus nii kandja, objekt kui subjekt toimivad viiteliselt. 5. K311 , kus kandja on s¨ umbol, objekt on f¨ uu¨siline ja subjekt toimib sensoorselt. 6. K321 , kus kandja on s¨ umbol, objekt osutav, t~olgendamine toimub kehaliselt. 7. K322 , kus kandja on s¨ umbol, objekt ja t~olgendaja on osutavad; 31 Siin on sobilik meelde tuletada k¨aesoleva t¨oo¨ p¨
2. ptk T öölepingu sõlmimine §5 2. Andmed sisalduvad töölepingu kirjalikus dokumendis. Töölepingu kirjalik dokument on dokument, mis sisaldab kokkulepitud töötingimusi ja TLS § 5 lõikes 1 nimetatud andmeid, sh töötingimusi, milles pooled ei ole kokku leppinud. Tööandja teavitab töötajat TLS § 5 lõikes 1 olevatest töötingimustest, milles ei ole kirjalikult kokku lepitud, töölepingus, selle lisas, viiteliselt töökorralduslikule dokumendile või muul kirjalikul viisil. Hilisemate vaidluste vältimiseks tuleb juba töölepingu sõlmimisel selgelt eristada kok- kulepitud tingimusi (nt töötasu, tööaeg, töökoht) andmetest, mida tööandja töötajale täien- davalt teatavaks teeb (nt puhkuse kestus, reeglid töökorraldusele, viide kollektiivlepingule). 3. TLS § 5 lõike 1 järgi tuleb töötajat kirjalikult teavitada alljärgnevatest andmetest, sh töö- tingimustest. 3.1
annaabi.ee 
