Sätteväärtus-millal rakendub, välistusväärtus-millal ei tohi rakenduda. Maksimaalkaitsel on välistusväärtus 1 suurem, minimaalkaitsel 1st väiksem. Viitkaitse puhul arvestatakse ennistusteguriga, vanematel kaitsetel ~0,8. Ülekandetegur- mõõtetrafo oma, skeemitegur täht=1, kolmnurk=Ruutj.3, nulljärgnevusvoolul=3.Välistusaeg e. selektiivsusaste- e. reaalne väljalülitamise aeg, kõik releekaitse viiteajad kokku. Kõik vead jne. 10. Voolukaitse(hetkkaitse, sõltumatu ja sõltuva viitega kaitse). Hetkkaitse viide on kaitse tehniliselt vähim võimalik rakendusaeg. Sõltumatu viitega kaitse viiteaeg on eelnevalt sättestatud, sõltuva viitega kaitse viide on pöördvõrdeline voolu suurusega, suurema voolu korral rakendub kiiremini. 11. Voolukaitse(hetkkaitse selektiivsus)
Contra: Uusklassikud ja monetaristid ei poolda fiskaalpoliitika kasutamist majanduse tasakaalustamiseks. Osa majandusteadlasi (eriti uusklassikud, uusklassikud monetaristid ja pakkumispoolsed) arvavad, et suvaline fiskaalpoliitika saab majandusele ainult väga vähest mõju avaldada. 19 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz Eelarvepoliitika viiteajad Analoogsed monetaarpoliitikale. monetaarpoliitikale 1. Äratundmise viitaeg fiskaalpoliitika puhul on sama mis monetaarpoliitika puhul. NB! Paraku siin nende viiteaegade g sarnasus lõpebki. p 2. Teostamise viitaeg 3 Mõjuvuse viitaeg 3. Fiskaalpoliitika on märksa komplitseeritum kui monetaarpoliitika. Tõeline poliitik on
t bi i f kt i on erinev i lühiajalisest lühi j li t tarbimisfunktsioonist; t bi i f kt i it c) äritsükkel on ebaregulaarne: d) administratiivne (abinõude väljatöötamine) viivitus; e) eelarvet koostatakse ainult ükskord aastas aastas. Viiteajad: (i) viitaeg, mis kulub probleemist arusaamisele; (ii) viitaeg probleemi tundmaõppimise ja nendest arusaamise (teadvustamise) vahel; (iii) viitaeg muudatustest teadvustamise ja muudatuste jõustumise vahel; (iv) viitaeg maksumuutuste ja valitsuse kulutuste jõustumise ning SKP-s toimuvate muutuste vahel; (v) viitaeg kuni inimesed kulutused kohanduvad nende sissetulekute muutustega. 1) a) (iii); 2) (b) (v); 3) (c) (iv); 4) (d) (i); 5) (e)Lembit
krediidiasutustele antavate laenude kogusuuruse kehtestab EKP nõukogu, ent rahapoliitiliste tehingute vahendamine on liikmesriikide keskpankade ülesanne. 30. Rahapoliitika teostamise vahendid (Vt küsimus 20) 31. Rahapoliitika ülekandemehhanismi olemus (selgitus intressikanali näitel) Rahapoliitika ülekandemehhanism sisaldab kanaleid, mille kaudu rahapoliitilised otsused mõjutavad majandust tervikuna, aga eelkõige hinnataset. Kuna rahapoliitika mõju edasikandumist iseloomustavad pikad viiteajad, siis on üsna raske täpselt ette prognoosida rahapoliitika mõju hinnatasemele ja majandusele. 6 32. Euribori mõiste ja muutumine Euribor (Euro Interbank Offered Rate) keskmine intressimäär, millega Euroopa suured kommertspangad on üksteisele nõus raha laenama. Tema noteeritavad perioodid on 1 nädal, 2 nädalat, 3 nädalat, 1 kuu, 2 kuud, 3 kuud, 4 kuud, 5 kuud, 6 kuud, 7 kuud, 8 kuud, 9 kuud, 10 kuud, 11 kuud ja 12 kuud.
D f.-naalse allsüsteemi abil kustutatakse registrist andmeid 1.1.1.106 Nõuded, vajadused Antud registri abil peavad olema realiseeritavad järgmised päringud: · kõik mängukavad (filtreeritavad kinode kaupa) · aktiivne mängukava (ka kinoti) · näidatud mängukava seansid / ärajäänud seansid Andmemahud ning kriitilised kohad antud registriga töötamisel: · lisamisel, uuendamisel, kustutamisel pole andmemahud kuigi suured ning viiteajad väga kriitilised. Olulin on eelkõige andmete muutmise turvalisus see, et andmete muutmise õigus oleks vaid valitud pädevusaladel tegutsejatel · andmete lugemisel on kriitiline, et ka suurte andmemahtude juures oleksid viiteajad väikesed, kuna sellest registrist ammutavad infot pidevalt pileti müümise ning broneerimise protsessid, samuti kliendiinfo 1.1.1.107 Seosed teiste registrite / andmekogudega
nad eksisteerivad ning igal serveril on oma IP. DNS viib suurema külastatavusega saidi vastavusse mitme IP-aadressiga ning jaotab nende aadresside vahel koormuse ära. Üks keskne DNS server poleks mõeldav ja jätkusuutlik, sest kui see kokku jookseks, siis ei toimiks kogu internet. Samuti oleks probleemiks liiga suur päringute arv sellesse serverisse, mis tooks kaasa ülekoormuse. Lisks server ei saa olla kõigi hostide lähedal, sest see tooks kaasa suured viiteajad ning severit peaks ka kogu aeg uuendama, sest hoste tuleb pidevalt juurde. Sellepärast ongi DNS jagunenud mitmeteks serveriteks üle maailma. Ühelgi DNS serveril pole kõikide maailma hostide nimesid, vaid need on jaotatud erinevate serverite vahel. Olemas on kolme tüüpi DNS servereid: juurserverid, nimeserverid ja autoratiivsed serverid. Igal ISP-l on oma kohalik DNS server. Kui kasutaja kasutab teenusepakkuja poolt antud lahendust, siis ISP pakub enda poolt hostile
annaabi.ee 
