kättesaadav ei ole ning ei saa ka väita, et veebisõnastikus paberväljaande esmatrüki ilmumise ajal nii palju mõisteid, termineid ja keeli kasutusel oli. 1996. a arvutikasutaja sõnastiku kasutatud terminiallikate loetelus on 15 sõnaraamatut, standardit ja elektronsõnastikku, kolm raamatutes olevat sõnastikku ja aineregistrit. Lisaks on kasutatud välisfirmade terminibaase, mille kohta on märgitud, et need on kinnised ega kuulu viitamisele. Sõnastikus kasutatud tähised ja lühendid on toodud eraldi peatükis loeteluna koos seletusega. Näiteks O tähistab seletuse või määratluse algust. Näide: Desktop töölaud O kirjutuslaua elektronvaste kasutajaliideses Sümbol O ja nii mõnigi teine esmatrükis kasutust leidnud tähis tundub mulle harjumatu ning aeglustab lugemist. Esimest väljaannet lugedes tekib probleeme eestikeelsetest arvutiterminitest arusaamisel. Kuna sõnastik on inglise-eesti
käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Eelnõu kolmandal lugemisel viiakse läbi eelnõu lõpphääletus. 16. Viitenorm Kujutab endast legaalkonstruktsiooni, mille kaudu normi realiseerijat juhitakse teadlikult teiste normide juurde õigustloovas aktis leiduvate tühikute täitmiseks. Viitamise puhul viidatakse teise normi abstraktsele teokoosseisule või õiguslikule tagajärjele. 17. Nõuded viitamisele Lubatud ainult otsene ja kaudne viitamine. Otsene viide teisele seadusele või selle sättele peab sisaldama viidatava seaduse pealkirja, mis kirjutatakse väikese algustähega ja ilma jutumärkideta. Erandina võib tekstis seaduse pealkirja tähistada jutumärkides ja kirjutada suure algustähega, kui pealkiri on pikk ja muust tekstist raskesti eristatav. Viide Euroopa Liidu õigusaktile peab sisaldama viidatava õigusakti andjat või andjaid, akti liiki ja numbrit
5.4 Viitamine Kõikidele töös esitatud seisukohtadele, andmetele ja faktidele, mis ei ole autori enda poolt välja mõeldud, tuleb viidata. Võõraste mõtete esitamist enda omadena käsitletakse plagiaadina. Erandiks on üldtuntud faktid ja seisukohad, mille puhul viitamist ei nõuta. Tähelepanu tuleb pöörata ka kõigi töös kasutatavate teiste autorite fotode, graafikute jm illustratiivse materjali viitamisele. Peamine viis teoreetilistele allikatele viidata on refereeringuna. Sellisel juhul võetakse teise autori mõte kokku või jutustatakse ümber oma sõnadega. Refereeringu puhul ei kasutata jutumärke, kuid tekstist peab olema selgelt nähtav, kust refereering algab ja kus lõpeb. Tekstisisese viitamise puhul on kõige lihtsam viidata allika autori perekonnanime ja allika ilmumisaasta kaudu, väga täpsete andmetega teksti ning tsitaadi korral lisada ka lehekülje või lehekülgede number
Töö koostamisel kasutatud teiste autorite tööd, seisukohad, kirjandusest ja mujalt pärinevad tsitaadid, arvandmed, valemid jms tuleb varustada viidetega. Kõik kasutatud allikate loetelus 20 esitatud materjalid peavad olema töös viidatud. Viidata tuleb ka teiste autorite illustratsioonidele. 4.6.2. Viidete vormistamine KJPG kirjalikes töödes kasutatakse tekstisisest viitamist. Kui uurimistöö esitatakse konkursile, kus on viitamisele teistsugused nõuded, siis kehtivad konkursinõuded. Üldtuntud seisukohtadele ei viidata (nt Kiskjad söövad liha). Tsitaat peab kõigis oma osades vastama originaaltekstile ja esitatakse jutumärkides. Viide järgneb kohe pärast tsitaati lõpetavaid jutumärke. Näited: A. Muranov (1986: 101) on öelnud: „Maailma soode üldpindala on 2 682 000 km2, s.o. 2,1 % kogu maismaa pindalast, ja vee üldine maht neis 11 470 km3.“ või
osundatakse määruse eelnõu preambulis lisaks Euroopa Liidu õigusakti vastavale sättele ka seaduse sättele, mis volitab Vabariigi Valitsust või ministrit andma Euroopa Liidu õigusakti rakendamiseks vajalikud õigusnormid. § 59. Õigusakti sätte taasesitamine (1) Määruse eelnõu tekstis ei taasesitata õigusakti sätet ega sama määruse eelnõu sätet, vaid viidatakse sellele. (2) Määruse eelnõu terviklikkust arvestades võib selle tekstis lisaks viitamisele taasesitada seaduse või Euroopa Liidu õigusakti sätte. (3) Määruse eelnõus ei taasesitata Eesti Vabariigi põhiseaduse sätteid. § 60. Viitamine (1) Määrusele viitamisel nimetatakse viites määruse andja, määruse andmise kuupäev, akti liik, number ja jutumärkides pealkiri ning vajaduse korral säte. (2) Määruse eelnõus ei viidata Eesti Vabariigi põhiseadusele. § 61. Määruse muutmine Määruse muutmise või kehtetuks tunnistamise korral nimetatakse muudetava või
süsteemi järgi; allika kirjelduse põhjal on lugejal võimalik allikas üles leida. 62 Viitamise süsteemid on traditsiooniliselt erinevad humanitaarias, sotsiaalias ja loodusteadustes. Maailmas eksisteerib väga palju erinevaid allikate kirjeldamise süsteeme, milles orienteerumine ei ole kooliõpilaste puhul eesmärgiks. Koolid peavad oma uurimistöö juhendis kirjeldama nõudeid viitamisele ning tooma näiteid erinevate allikatüüpide kirjeldamiseks. Õpilane peab oma töös viitama ja allikaid kirjeldama vastavalt kooli juhendile. Reeglina eristatakse allikatüüpidena raamatuid, ajakirja/ajalehe artikleid, interneti materjale ning suulisi allikaid. Allikate loetelus tuleb neid tüüpe erinevalt kirjeldada. Juhendi koostajatele võib soovitada Hans Põldoja materjali "Viitamissüsteemid ja viitekirjete vormistamine" http://lemill.net/lemill-
annaabi.ee 
