Mõnel õpilasel on selles osas vedanud, et neil on erakordselt hea mälu ja neile jäävad võõrkeelsed sõnad väga hästi meelde. Aga mida peaksid ette võtma õpilased, kellel ei ole nii super mälu? Esiteks tahaksin öelda, et laulude ja luuletustega on palju lihtsam võõrkeeli õppida. Sa kuulad ühte laulu mitu korda...enne kui sa märgatagi jõuad on sul need sõnad ilusasti selged ja kui sul on vaja neid sõnu millalgi kasutada, siis tuletad seda viisikest meelde ja sul tulevad need sõnad , mis muidu valmistaksid raskust kergelt meelde! See on nüüd üks võimalus, kuidas saab sõnu õppida, aga teiseks soovitus neile, kes tegelevad rohkem või vähem muusikaga ja eriti need, kes mängivad ise mingisugust pilli, mida saab mängida ja samal ajal saad ka kaasa laulda. Nimelt, jäävad tihti peale võõrkeeletundides pähe õppida mõned tekstid või luuletused ning samuti jääb vahel ülesanndeks ise kirjutada
Muusikaelu 20.saj Kultuuri pealinnaks sai Tartu. Kogu Kultuuri paremik ja enamik hargnes Tartus. Seal arendati võitlust saksastumise vastu. Erimeelsused tekkisid eestlaste vahel. Tartus käis esinemas Ferenc Liszt (TÜ aula, mis oli tol ajal populaarne koht esinemiseks). Kinnistus laulupidude traditsioon. Jätkus Eesti Üliõpilasseltsi tegevus. Koguti massiliselt rahvaviise (eesotsas J. Hurdaga, kes lõpuks kogus kokku 300 000 rahvaviisi, koguti kuni 13 tuhat viisikest). Neil aegadel oli juhtfiguuriks Oskar Kallas. Paljud eestlased käisid Peterburis õppimas. Seal õpetas neid Nikolai Rimski- Korsakov. Sigines palju uusi muusikuid: Rudolf Tobias, MH, A. Tamm, K. Türnpu, Theodor Lemba, Artur Lemba, kes sai ka Rubinsteini preemia. Tekkisid kutselised muusikaasutused ja teatrid: 1906 Vanemuine ja Estonia (kõik paremad kogunesid sinna). Aleksander Läte ja Rudolf Tobias kujundasid Tartu kontsertide elu (TÜ aula)
nagu kauge ja igatsev laul. Morn triivmeister sõneleb sillal, vannub vaikust ja taevast ja maad. Siis kasvatab madrust: ,,No millal sinust, heeringast,meremees saab? Kas kojujäi nutma su mammi, kas kirja eiole veel talt? Tahad, kallan sull`viiskümmend grammi puhast piiritust kompassi alt? Tahad varastan! Hakkan või suliks -ära noruta ainult!" - Ning veel hõõgub jäine ja rahutu tuli. Valus Atlandi valgus on see. Selles valguses kallas on kauge. Junga lõpmatult viisikest veab: ,,Süda igatseb selliseid laule . . ." Kuid milliseid laule ei tea. Laev laeva sireeniga huikab. Siis on vaikus. Kuid und ma ei saa. Kord kui õnn, kord kui valu- nii tuikab mõte suvisest kodumaast. Kommentaar: Selle luuletuse pealkiri on pandud raamatu pealkirjaks, kuid tegelikult see luuletus ei ole huvitav ega parim. Mulle see luuletus ei meeldi, sest see on igav ja mitte köitev. Autoristist
Andes neile kätte midagi voltimiseks või isetegemiseks, keskenduvad nad oskusele leida oma mõtteid ja tundeid. · Musikaalselt on igas lapses peidus võime ja inspiratsioon, mida tuleb aja jooksul välja arendada. Musikaalsus ei tähenda ainult seda, et osatakse laulda, vaid, et kuidas laps suudab seda väljendada, esitada. · Kuue viisi pidava tüdruku kohta tuleb üks viisipidaja poiss, ent isegi kui laps laulda ei oska, meeldib talle viisikest ümiseda. · Tüdrukute mängud kipuvad jääma helgema iseloomude poole (nukud, printsessid, kodu või kooli mängimine), poisid huvituvad aktiivsest mängust, mis nõuab võistlemist ja teiste ületamist. · Tütarlaste jaoks on tähtis romantika, unistused, perekond ja jutustused lastest, poisid eelistavad lugusid, mis räägivad reisidest, seiklustest, sõdadest ja avastustest. · Poisid on hüperseksuaalsemad, tunnevad suuremat huvi seksiteemaliste asjade
kevadet ,et jälle Birkiga kohtuda. Oodata Ronjale ei meeldinud ,seepärast läks ta ühel päeval keldrikäikudesse .Ronja oli käinud seal koos Kolu Periga.Vanamees oli Ronjale näidanud , mida tegi äike Ronja sündimise ööl , allmaakäik oli keskelt kokkuvarisenud ja kiviklibu täis.Ronja tahtis minna teisele poole kiviklibu ja hakkas augu esist puhtaks tassima kiviklibust .Ühel päeval kuulis ta teisel pool kiviklibu vilistamist , seda sama viisikest , mida Birk vilistas. Siis Ronja rääkis Birkiga ,aga samal ajal kuulis ta ,et keegi tuli keldrisse , see oli Kolu Per . Ronja ütles Birkile sosistades ,et nad homme kokkusaaksid. Hommikul pidi Ronja kohtuma keldris Birkiga. Ronja nägi ,et Birk ei näinud välja selline nagu enne talve.Ta oli kõhn. Birk ütles,et neil ei ole süüa. Ronja andis talle oma leiva ja piima. Ronja viis Birkile iga päev kotikese jahu ja herneid, et Birk saaks Undiisi tagavarale iga päev juurde
Läks Haapsallu õpetajate seminarile õpetajaks. Tal ei lubatud oma loomingut avaldada ja tänu sellele avaldasid neid tema sõbrad korjates ka endale raha. Ta pidi ära toitma oma suure pere. Isiksuselt oli ta rahulik, tasakaalukas, pikatoimeline, teravmeelne ja taibukas inimene. Kui ta vihastas, siis virutas ta joonlauaga vastu näppe. Peterburis oldud suvevaheajad veetis ta Eestis läänemaal rahvaviise kogudes. teda aitasid õpetajateseminari õpilased. Koguti 1800 viisikest. Ta oli ka ainuke, kes kogus vaimulikke rahvaviise. (6000). Kasutas seda kõike oma loomingus(polüfoonilised töötlused ja muud). Mõned ta lood olid isegi 8- häälsed. Looming umbes 1000 laulu(väikesed koraali ja rahvaviisi seaded; humoristlikud laulud. Lõi esimese Eesti reekviemi: 8-osaline "Reekwiem"(1927***1929). Rahvapärased laulud: "Ai siga link link" "Ma kõndisin vainul". Originaalsed tema lood: "Hällilaul" "Nõmmelill" "Talvine õhtu"(V. G. Ridala). Kirj
Kuid lõpuks... Kellele seda mängu vaja oli? Mulle? Sulle? Kurat, neetud olgu see päev, kui sa mulle veel lootust andsid. Sa palusid mõistmist, vähemalt ühel korral. Kui aga inimeste eludega käiakse nii ükskõikselt ringi nagu sina täna, siin ja praegu, on mõistmisest asi väga kaugel.... Me kõik väärime õnne, aga millise hinnaga.... Ann ei vasta midagi, vaid ümiseb väikest viisikest oma peas. Kareen on õnnelik ja rahulik. 60 KAREEN Sa võid nüüd ära minna. FELIX Ma... KAREEN Sa võid nüüd koju minna. FELIX Aga... KAREEN Mine koju... Felix seisab hetke paigal. Ta justkui ei suuda end liigutada. Ann ja Kareen on omas maailmas. Nad on eemal. Eemal Felixist. Felix lahkub tühjade käte, tühja südamega. KAKS AASTAT HILJEM...
annaabi.ee 
