Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo. Teisitimõtlejaid jälitati ja saadeti koonduslaagritesse. Hitler üritas Saksamaad kiiresti taasrelvastada: sõjaväekohustus, sõjalaevastik jne. NSV Liitu majanduskriis eriti ei mõjutanud. Seal oligi juba diktatuur ja võimukas Lenin. 1924. aastal suri Lenin ja asemele tuli võimuahne Stalin. 1928. aastal algas Stalini isikukultus, kõik pidid teda jumaldama, kuna ta kartis et keegi võib teda kukutada. Stalin võttis kastusele viisaastakuplaani, mida Nõukogude ajaloos nimetati suureks murranguks, see omakorda tähendas naasmist sõjakommunismi juurde. Talupojad ühendati kolhoosidesse ehk ühismajandisse. Paljudelt võeti ära talud. Industrialiseerimine, s.o metallurgia-, mäetööstus- ja masinaehitusettevõtete, raudteede ja kanalite ehitamine toimus tööarmee jõududega. Enamlaste juhtkonna seatud peaülesanne arendada välja rasketööstus oli täidetud. Viisaastak lõppes 1932.-1933
rahareform (uus raha tservoonets seoti kullastandardiga, see lõi eeldused sotsiaalsete olude ja majanduse stabiliseerimiseks) NEPi lõpp Aastal 1925, pärast Lenini surma, oli nepi peamine toetaja Nikolai Buhharin. Nepi lõpetas 1929. aastal Jossif Stalin, kes algselt oli neppi toetanud, et vastanduda Lev Trotskile. Selle asemel pöörati peatähelepanu kollektiviseerimisele, kuna oli suur teraviljakriis ja industraliseerimine vajas viisaastakuplaani täitmiseks ressursse. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud nepist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Teine põhjendus viljakriisile oli pigem tundud läänes ja põhjendas seda rasketööstuse eelisarendamisega, mis tekitas tarbekaupade kriisi ja inimesed, kel polnud võimalik neid osta, paigutasid oma raha viljatagavaradesse. Nepi vastaseks olid ka bolsevikkude vasakpoolne opositsioon, kes leidis, et
kiire arenguga.Hiina on praegu üks kiiremini vananevaid riike maailmas. Õhusaaste ja pinnase erosioon on teine pikaajaline probleem. Hiinal jätkub põllumaa kesimine. Hiina valitsus püüab lisada energia tootmisvõimsust muudest allikatest kui kivisüsi ja nafta , keskendudes tuuma-ja alternatiivenergia arengule. Aastal 2010-11 seisis Hiina silmitsi kõrge inflatsiooniga. 2012. a SKP kasv tulenevalt aeglustus 8% võrra. Valitsuse 12. viisaastakuplaani , mis võeti vastu märtsis 2011. a rõhutavad jätkuvalt majandusreforme ning vajadust suurendada sisetarbimist , et muuta majanduse vähemsõltuvaks ekspordist tulevikus. Põllukultuurid Põllumajandus on koondunud põhilised Suurele Hiina tasandikule. Loomakasvatus - Hiinas on maailma suurim lamba-, kitse-, sea-, hobuse-, kana- ja kalkunikasvatus. Taimekasvatus - kasvatatakse bataati, puu- ja köögivilja, kaera, nisu, maisi,
Uue poliitika eesmärk oli tugevadada töölisklassi ja talurahva liitu ning suurendada töötajate huvi majanduse edendamise vastu. Selle saavutamiseks asendati toiduainete loovutamise kohustus toitlusmaksuga ning lubati ajutiselt erakaubandust. Nepi lõpetas 1929. aastal Jossif Stalin, kes algselt oli neppi toetanud, et vastanduda Lev Trotskile. Selle asemel pöörati peatähelepanu kollektiviseerimisele, kuna oli suur teraviljakriis ja industraliseerimine vajas viisaastakuplaani täitmiseks ressursse. B pool 1. Patsifism Euroopas Patsifistlike unistuste kulminatsiooniks oli Briand'i-Kelloggi pakti allakirjutamine 1928.aastal. Oma autirote, Prantsusmaa välisministri ja USA riigisekretäri järgi nime saanud leppes kohustati loobuma sõjast kui rahvusliku poliitika vahendist ning lahendama kõik konfliktid rahumeelselt. Paktile kirjutas alla 15 riiki, hiljem ühines veel 48. Kuigi sellega ei suudetud uut maailmasõda ära hoida. 1925
kindlustada iseenda võim. Stalin asus Lenini surma järel kohe likvideerima oma peamisi konkurente, tähtsaimaks saavutuseks oli Trotski kui kõige kõvema vastase kõrvaldamine Jaanuaris 1924.aastal suri Vladimir Ilijts Lenin. Aastal 1925, pärast Lenini surma, oli NEP-i peamine toetaja Nikolai Buhharin. Selle asemel pöörati peatähelepanu kollektiviseerimisele, kuna oli suur teraviljakriis ja industraliseerimine vajas viisaastakuplaani täitmiseks ressursse. Stalin väitis, et viljakriis oli tingitud NEP-ist, kus inimesed müüsid oma saaki kõrge hinnaga. Teine põhjendus viljakriisile oli pigem tundud läänes ja põhjendas seda rasketööstuse eelisarendamisega, mis tekitas tarbekaupade kriisi ja inimesed, kel polnud võimalik neid osta, paigutasid oma raha viljatagavaradesse. NEP-i vastaseks olid ka bolsevikkude vasakpoolne opositsioon, kes leidis, et NEP on kapitalismi detailidega ja vähendab riigi kontrolli võimalusi
„Tuvide“ ja „pistrike“ vaidlus Küsimus selles, kuidas rahuajal majandust arendada: kas panustada endiselt sõjatööstuse eelisarengule (pistrikud, A grupi tootmine) või mõelda ka tarbekaupade tootmisele ja elanikkonna vajaduste rahuldamisele (tuvid, B grupi tootmine)? Need, kes rasketööstusele panustamist pooldasid, hakati nimetama pistrikeks ja pehmema variandi pooldajaid tuvideks. Need küsimused tulid päevakorrale 1946-47, kui päevakorras oli ka uue viisaastakuplaani paika panemine. Viisaastakuplaani välja töötamise käigus arutatakse erinevate arenguteede üle, samad küsimused kerkivad päevakorrale ka partei programmi ja põhikirja arutelul, salaja hakati pmst ette valmistama ka uue põhiseaduse koostamist. Tuvid leidsid, et II ms, mis oli vaieldamatult väga mastaapne konflikt, on kapitalismimaailma segi paisanud ja oldi veendunud, et lähemate aastate jooksul stabiliseerumist ei tule
esikohale, tõrjuks tagaplaanile põllumajanduse. Teiselt poolt oli tarvis muuta ka tööstuse seesmist struktuuri sel moel, et lükata tahaplaanile kergetööstus, mida NEP-i aastatel olid eraettevõtjad arendanud. Kergetööstuse asemel arendada rasketööstust. Tuleb luua baas, mille arvelt NL saaks tööstust edasi arendada ja kõik vajalikud tööstusseadmed ise valmistada. Esimese viisaastaku plaanid olid õige julged. Riiklikus Plaanikomisjonis töötati välja 2 viisaastakuplaani- üks oli miinimunplaan, igal aastal tööstuse juurdekasv pidi olema 18%, teine nn optimaalne plaan, mille kohaselt iga-aastane kasv pidi olema 25%. Vastu võeti optimaalne plaan partei juhtkonnas. Mõni kuu hiljem pärast plaani vastu võtmist hakati neidki näitajaid suurendama, viisaastaku lõpupoole olid nõudmised ligi 2 korda suuremad kui olid olnud varem. Parteiliselt hakati nõudma ka, et viisaastak viiakse ellu ennetähtaegselt, lõpuks taheti ellu viia koguni 3 aastaga
annaabi.ee 
