KORDAMISKÜSIMUSED EHITUSGRAAFIKAS I JOONISTE VORMISTAMINE 1. Millised on põhiformaatide tähised ja mõõtmed (A 0 - 841x1189 mm)? Millise jämedusega joonestatakse raamjoon ja kirjanurga jooned? 2. Mis on mõõtkava? Millised on lubatud suurendused ja vahendused ISO standardi kohaselt kuni M 1:10 ja M 10:1. 3. Millise jämedusega joonestatakse kriipsjoon (varjatud kontuur), peenjoon (mõõtjooned, distantsjooned, viirutused) ja kriips-punktjoon (telgjoon), kui kontuurjoone jämedus on valitud 1 mm9 4. Joonestada etteantud materjalide leppemärgid lõigetel. 5. Kirjutada standardkirjas N° 10 etteantud tähed ja numbrid. II KUJUTISED 1. Millal kasutatakse ja kuidas tähistatakse joonistel kujumärke: läbimõõt, ruut. kalle, koonilisus ja sfäär? Joonestada näited. 2. Näidata põhiliste vaadete paigutus joonisel peavaate suhtes projektsioonilise seotuse korral. 3
Reisidel misjonärina vaadeldes kohtasid kus ta käis, hakkas Vincent võtma kunstnikuks saamist tõsisemalt. Umbes samal ajal olid tal tülid vanematega, armuprobleemid ja majanduslikud raskused. Need probleemid kimbutasid van Goghi tegelikult kogu tema elu jooksul. Aastatel 1883-1886 maalis Vincent põhiliselt kõike, mis oli tema ümber. Tema kunstistiil oli sel ajal realismi ja impressionismi vahel. Tema värvipaletil domineerisid tumeda tooniga värvid ja paksud sügavmustad viirutused. 1885. aastal astus van Gogh Antwerpeni kunstiakadeemiasse ja lõpetas selle. Van Goghi eluviis oli väga ebatervislik, kuna ta sõi väga vähe, samas ta tarvitas alkoholi ja suitsetas päris palju. Vincent kolis 1886. aasta märtsis Pariisi ja elas seal oma vennaga koos samas korteris. Vincent van Gogh pidas terve oma elu oma vennaga kirjavahetust ja selle kirjavahetuse kaudu saadi teada enamuse Vincent van Goghi elust. Nüüd kui nad
kunstiakadeemiasse. Kursused olid väga kasulikud tänu juhendamisele ja elava modelli järgi maalimisele. Kopeerimiskogemusest hoolimata oli tema vormikeel algusest saadik ülimalt isikupärane. Samal ajal oli van Goghile omane portreerida lihtsaid asju, mida ta leidis kodukandi askeetlikust maastikust, vaeste igapäevaelust ja lihtsaimatest esemetest. Tema värvipaletil domineerisid tumepruunid toonid, piltidele olid iseloomulikud paksud ja rasked sügavmustad viirutused. Struktuur ja kontuur Struktuur-osade tervikuks liitmine- on van Goghi hilisloomingu keskne märksõna. Maalikunstis on väiksemaid struktuuriosad pintslitõmbed, millest alles üheskoos moodustub pilt. Van Goghi töödes, näiteks ,,Tähises öös"(1889), köidetakse need struktuuriosad meisterlikult kokku: looklevatest joontest saavad tähed öises taevas, pintslikaartest küpressiladvad, viirutatud kaartest mäeharjad ning geomeetrilised
Figuurid sulandusid taustaga, jagunedes seejuures värvilaikudeks. Kolmemõõtmelisus saavutati ainult värvipindade kattumisega. Vaatamata sellele, et Toulouse-Lautreci loomingus on märgata juugendstiilile iseloomulikke elemente, nagu näiteks hoogne joonekäsitus, suhtus ta sellesse kunstivoolu mõningase eelarvamusega. Elu lõpul Toulouse-Lautreci loomingus toimus elu lõpuperioodil stiilimuutus. Kriiskavad värvid ja jõulised viirutused asendusid tema maalidel tihedama ning rahulikuma värvikäsitusega. Juba enne 1900. aastat oli tema loomingus märgata tendentsi väiksemate pildiväljalõigete eelistusele, kujutades seal ainult mõnd üksikut inimest ja nende iseloomu omapära, kuid nüüd ilmub piltidele katkendite ning valgustuse kaudu teistsugune meeleolu. Kunstnikku vaimustasid ka õrnad valgustusefektid ning pildielementide peen korraldus. Toulouse-
järjekindlalt edasi arendas. Siiki ei olnud tal enam piisavalt aega teostamaks kõiki uusi ideid. Kui Toulouse-Lautreci tervis talvel 1900-01 järsult halvenes, korraldas ta oma pärandi asjad ning pöördus lõpuks tagasi ema majja. Toulouse-Lautrec suri 9. Septembril 1901. Aastal Malromé lossis vanemate ja nõbu Gabrieli juuresolekul. Kunstiline kokkuvõte Toulouse-Lautreci loomingus toimus elu lõpuperioodil stiilimuutus. Kriiskavad värvid ja jõulised viirutused asendusid tema maalidel tihedama ning rahulikuma värvikäsitusega. Juba enne 1900. Aastat oli tema loomingus märgata tendentsi väiksemate pildiväljalõigete eelistusele, kujutades seal ainult mõnd üksikut inimest ja nende iseloomu omapära, kuid nüüd ilmub piltidele katekndite ning valgustuse kaudu teistsugune meeleolu. Võib-olla oli Toulouse-Lautrec kunstlist küpsust saavutades hakanud ennast nägema keset 18 sajandi prantsuse maalikunsti suuri
Lekaaljooned – keerulised jooned, mis vajavad joonestamiseks erilisi võtteid Ringid – ringjoontele Sirged – sirgjoontele Mõõtmed – mõõtmete paigutuse jaoks. Keerukamate jooniste puhul võib olla ka mitu mõõtmete kihti. Mööbel – korteri. ja majaplaanidel Tekstid – kirjalikud andmed (tähised, pealkirjad jne.) Teljed – telgjoonte jaoks Torustikud – mitmesuguste torustike jaoks Viirutused – pinnakatete jaoks jne., sest kihtide kasutamine ei muuda joonise mahtu, kuna iga objekti kohta on nii-kui-nii tema kirjelduses olemas lahter „kuuluvus kihti”. Elektriskeemidel võik olla omaette kihid näiteks:, Dioodid, Induktiivsused, Kaitsmed, Klemmid, Kondensaatorid, Lülitid, Möötriistad, Releed, Resistorid, Transistorid, Voolujuhid jne. jne. Ehitusjoonistel: Aknad, Kanalisatsioon, Külm_vesi, Seinad, Soe_Õhk,
joonis 11b). Vastupidist operatsiooni kehade ja regioonide lahutamist saab sooritada käsuga SUBTRACT. Erinevalt käsust UNION tuleb nüüd moodustada kaks valikuhulka (enne teise moodustamist tuleb esimene sulgeda). Esimesse valikuhulka tuleb lülitada need kehad (regioonid), millest tuleb lahutada, teise aga lahutatavad kehad (vastavalt regioonid). Kahe regiooni (vt. joonis 11a) vahe on toodud joonisel 11c (ringist lahutati ruut) ja joonisel 11d (ruudust lahutati ring). Loomulikult, viirutused joonisel 11 ei kuulu tegelikult regioonide koosseisu, nad on lisatud vaid joonise illustreerimiseks. Regioonide või kehade liitmisel ja lahutamisel lähteobjektid alles ei jää, vaid nende asemele moodustatakse üks uus objekt. Joonis 11. Mitmest kehast (regioonist) uue keha (vastavalt regiooni) loomine lähteobjektide ühis- osana sooritatakse käsuga INTERSECT. Erinevalt varem käsitletud käsust INTERFERE ei
– DRAWORDER – üksteise peale joonestaud objektides ühe esiletõstmine (ettepoole, tahapoole), klõps kolmurgal ▼ annab järgmised vaikud: – tuua ettepoole; – viia tahapoole; – tuua teiste objektide kohale; – viia teiste objektide alla; – tuua tekst kõige ette: – tuua mõõtmed kõige ette; – viia viirutused kõigist tahapoole; . . . . . . . . . . . . . . . . ÜLESANNE I Pinnatükk 126 Tööriistakast Layers (kihid) a – osaliselt avatud b – täielikult avatud – avab kihtide töötlemise (omaduste seadistamise) kaardi: Kihtide seadistamise kaart
annaabi.ee 
